Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud VO (edaspidi hageja) esitas 12.08.2008.a Harju Maakohtule hagi TS (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 131802 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja üheltpoolt ja kostja

2-08-53617 ning S O teiseltpoolt laenulepingu summas 337000 krooni. Nimetatud summa oli hageja poolt kostjatele üle antud sularahas vahetult enne lepingu allkirjastamist, mille kohta on olemas kostjate allkirjad. Vastavalt laenulepingu p-le 2 ja lisa nr 1 (maksegraafik) maksed ja intressid pidid laekuma igakuiselt. Kuni viimase makseni 07.03.2008 (kaasaarvatult) maksed laekusid regulaarselt ja õigeaegselt vastavalt lepingule. Põhi-makseid oli 07.03.2008 laekunud 73396 krooni. Peale 07.03.2008 enam makseid ei tasutud, mis-tõttu kostjate poolt tasumata võla põhiosa suuruseks on 236604 krooni. 28.05.2008 oli hageja poolt kostjale TS saadetud etteteavitamiskiri võla olemasolu ja selle suuruse kohta ning oli antud tähtaeg võla tasumiseks, kuid võlga pole tasutud. Hageja soovib kostjalt TS kui solidaarvõlgnikult poole tasumata võlgnevuse 131802 krooni tasumist (tl 1-5).16.02.2010 ütles hageja kostjatele laenulepingu üles (tl 110-111). Kostja vastuväited Kohtule 27.10.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 26.02.2007. a hageja, kostja ja S O koostasid üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt AS M andis üle ja OÜ M TG võttis vastu T ja K kauba summas 601 581 krooni ning kohustus hiljemalt 31.03.2007 tasuma 310 000 krooni. 01.03.2007. a hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, mille järgi esimene laenas ja teine võttis vastu 310 000 krooni ning kohustus selle summa tagastama hiljemalt 31.03.2007. a. Tegelikult puudutas see aga kostja punktis 1 toodud kohustust maksta kinni tarnijate kaubad. Oma kohustuse täitis kostja õigeaegselt. Tasumata jäi 601 581-310 000=291 581 krooni. 06.03.2007. a hageja, kostja ning S. O sõlmisid nn. laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale ja S. O 337 000 krooni, mille viimased kohustusid tagastama hiljemalt 07.03.2011. a. Tegelikult puudutas aga nimetatud 06.03.2007. a leping eelnimetatud juriidilisi isikuid. Ülalmainitud summat ei ole laenuandja mitte kunagi laenusaajatele üle andnud. Lepingu sõlmimist nõudis hageja, kes seletas, et sellega hüvitavad laenusaajad eelnimetatud võlgnevuse ning pooltel ei tule maksta riigimakse. 06.03.2007. a laenuleping on algusest peale tühine, sest on sõlmitud vastuolus TsÜS § 87 ja § 94 ning TsÜS § 138 lg 2 (tl 12, pöördel). Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes Hageja jäi oma seisukohas kostja vastuse suhtes hagivalduses esitatu juurde. 26.02.2007 akt tõendab OÜ TG ja AS M vahelisi kohustusi, mille kohta nimetatud äriühingud sõlmisid laenulepingu summas 310000 krooni. Leping oli poolte vahel täidetud. 01.03.2008 akti kohaselt lepingupooled vastastikuseid pretensioone ei omanud. hageja ja TS ning VO vaheline laenuleping summas 337000 krooni puudutab aga neid kui füüsilisi isikuid (tl 21-22). Kostja arvamus hageja seisukoha suhtes Kostja arvamuse kohaselt hageja seisukoha suhtes on hageja saanud kostjalt raha summas 100440 krooni. Pool sellest summast pidi ta saama oma vennalt. Seega kostja võlgnevus hageja ees on 68060 krooni, mitte 131802 krooni nagu on hageja märkinud oma hagis. 08.07.2008 müüs kostja talle kuulunud OÜ M TG koos võlgadega OÜ-le O (tl 39). Kohtuistung 02.03.2009 Kohtuistungil 02.03.2009 (tl 48-52) jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja seletuse kohaselt on ta firma müünud koos kauba ja võlgnevustega. Esitatud graafiku järgi täitis kostja lepingut vaid seetõttu, et vastasel juhul oleks pidanud nendest ruumidest lahkuma ja majandustegevuse lõpetama. 2007 veebruaris läbiviidud inventuuri andmete kohaselt oli kaupa üle 600 000 krooni. Esimese osa pidi kostja välja maksma kuu aja pärast. Kaupa oli 601 581 krooni eest, esimene makse peale kuu aja möödumist moodustas 301 000 krooni. Ka peale 301 000 krooni tasumist jäi ülejäänud kaup kauplusesse. Kauplusesse jäänud osa eest jäi tasumata. Peale kaupluse avamist tööga teenitud vahendite arvelt maksti 31.03.07 hagejale 310 000 krooni. Kauplus jätkas tööd, saades kaupa tarnijatelt järelmaksuga ning jätkas ise kauba eest tasumist.

2-08-53617 Kostja tegi oma lepingujärgseid graafiku alusel makseid, sest pidi tasuma saadud kauba eest, sest ilma nende maksete teostamiseta poleks ta saanud tööd jätkata. Hageja seletuse kohaselt 06.03 raha saamise juures oli tema vend S O ja TS. Raha sai kostja, selle kohta allkirjastatigi leping. Et neil olid sel ajal väga head suhted, laenas ta raha vennale ja kostjale äritegevuse arendamiseks nende palvel. Lepingu sõlmimine ja raha andmine toimus Luha 16. Hageja ei oska kirjeldada, millistes rahatähtedes oli summa üleantud, võib vaid väita, et suurtes, mitte 2 kroonistes. Tarnijatega tuli teostada arveldus väga lühikese aja jooksul, nii nagu märkis ka kostja: 21 päeva jooksul tuli kogu kauba eest tasuda veel märtsis. Raha oli antud tarnijatega arvelduste tegemiseks ning kaupluse normaalseks töö jätkamiseks. Kostja tasus laenulepingu alusel esimese osamakse 7.04.07 s.o üks kuu peale laenu saamist. Kostja püüab asju segi ajada ning kohut eksitusse viia, esinedes kord füüsilise isikuna, kord juriidilise isikuna. Juriidiliste isikute vahel puudub igasugune vaidlus ja nad ei oma teineteise vastu mingeid rahalisi nõudeid. Kostja poolt 2008. a firma müük ei oma mingit suhet laenulepingu suhtes, mis oli sõlmitud 06.03.07.a. Kostja täitis laenulepingut peaaegu aasta jooksul. Kostja, püüdes segi ajada füüsilise ja juriidilise isiku staatust, püüab lihtsalt kõrvale hoida laenulepingu täitmisest. Kui kostja oleks soovinud laenulepingut täita, siis oleks ta reageerinud hageja poolt 28.05.08 väljastatud kirjale. Menetluse järgnev käik 25.03.2010 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt TS hageja kasuks välja 131802 krooni (tl 53-54). Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 otsusega Harju Maakohtu 25.03.2009 otsus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule (tl 99-103). Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tegi Harju Maakohus 02.02.2010 hagejale ettepaneku hagi nõude ja aluse selgitamiseks (tl 107). Hageja VO esitas hagi nõude ja aluse selgitamise korras 16.02.2010 kohtule avalduse, et on TS ja S O edastanud 16.02.2010 teated laenulepingu ülesütlemise kohta ning palub välja mõista T.S ja S.O 131802 krooni hageja kasuks (tl 109-111). Kostja TS 09.03.2010 vastuse kohaselt on hageja on oma nõuet muutnud, nõudes 131802 krooni väljamõistmist kostjalt ja oma vennalt S Olt. Kostja väitel tulenevalt tagasimaksmise graafikust on ta hagejale tagastanud 100440 krooni (tl 114). Kohtuistung 30.03.2010 Kohtuistungil 30.03.2010 (tl 119-120) jäi hageja selle juurde, et hagi on esitatud ainult kostja TS vastu ning ta ei soovi S O kaasamist menetlusse kostjana. Kuigi viimane on koos TS solidaarvõlgnik, on hagejal õigus esitada nõue ainult ühe solidaarvõlgniku vastu. Kostja seletas, et hageja poolt saadetud laenulepingu ülesütlemise teate on ta kätte saanud, tema teadaolevalt on selle saanud kätte ka S O. Hagi suhtes on ta samal seisukohal, nagu varasemates vastustes. Laenuleping on sõlmitud pettuse teel ja tegemist on tühise tehinguga. Ta ei ole hagejalt raha saanud ja seda on kirjalikult kinnitanud ka S O. Taotleb S O väljakutsumist tunnistajana ja tema ülekuulamist. Kostja täiendavad vastuväited hagiavaldusele Kostja TS esitas 13.04.2010 kohtule täiendavad vastuväited hagile, mille kohaselt leiab jätkuvalt, et laenuleping tühine. Laenulepingus puudub temapoolne tahte-avaldus. Laenuleping oli koostatud hageja poolt eesti keeles, mida kostja ei valda. Kostja uskus, et leping puudutab kaupa,

2-08-53617 mitte raha, ja juriidilisi isikuid, mitte füüsilisi isikuid. Laenusummat sularahas ta ei ole hagejalt saanud. Hageja esitas laenulepingu kostjale allakirjutamiseks ilma selle sisu tõlkimata ja temaga kooskõlastamata, kasutades ära kostja kogenematust ja täielikku usaldust hageja vastu. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine lepingu sõlmimisel oli vastuolus heade kommetega ja tühine, samuti kostja suhtes äärmiselt ebasoodne (tl 124).

Hageja haginõude selgitus Hageja esitas 04.05.2010 kohtule haginõude selgituse, mille kohaselt võla põhiosa suurus on 263604 krooni, millest poolt summas 131802 krooni nõuab ta kostjalt TS enda kasuks VÕS § 127 lg 1, 3 alusel (tl 126). Kohtuistung 25.08.2010 Kohtuistungil 25.08.2010 (tl 142-143) ülekuulatud tunnistaja VO seletas, et hageja ei ole sularahas 337 000 krooni tema juuresolekul kostjale üle andnud. Ta on alla kirjutanud laenulepingule, kuid see oli eesti keeles ja ta ei saa eesti keelest aru, talle öeldi, et kirjutagu ta alla ja hiljem klaaritakse see asi ära. Mingit laenu kauba eest maksmiseks ei ole nad hagejalt saanud. Milleks oli vaja tarnijatele maksta, kui tarnijad olid nõus neile niigi kaupa tarnima. Ülesütlemise teate laenulepingu kohta sai kätte. Hageja ja kostja jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning tunnistaja ütlused ning läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludest ja õiguslikest põhjendustest lähtudes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on hageja ja kostja ning S O vahel sõlmitud laenulepingu alusel summas 337000 krooni laenuna saanud ja kas nimetatud laenuleping on õiguslikult kehtiv. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping on kokkulepe kahe või enama isiku vahel, mille tulemusel tekib õiguslikult siduv võlasuhe. Kohus loeb dateeritud ja hageja, kostja ning S O poolt allakirjutatud kirjaliku laenulepingu ja selle lisaks oleva maksegraafiku alusel tuvastatuks, et hageja üheltpoolt kui laenuandja ja kostja ning S O teiseltpoolt kui laenusaajad sõlmisid laenulepingu, mille punkt 1 kohaselt laenuandja laenas laenusaajatele 337 000 krooni tähtajaga 07.03.2011. Lepingu p 2 kohaselt laenusaajad on kohustatud tasuma põhisumma ja intressi 8,9 protsenti vastavalt lepingu lisaks 1 olevale graafikule. Lepingu p 3 kohaselt laenatav rahasumma on laenuandja poolt laenusaajale täielikus suuruses üle antud enne lepingu allkirjastamist ja laenusaaja poolt täies ulatuses kätte saadud, mida laenusaaja tõendavad oma allkirjaga lepingul (tl 4,5). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et kostja on tasunud hagejale kuni 07.03.2008 kaasaarvatult 100440 krooni, alates 07.04.2008 ei ole makseid tasutud. Hagi täpsustuse kohaselt moodustab tasumata võla põhiosa suurus 236604 krooni, millest pool summat nõuab hageja

2-08-53617 kostjalt. Kostja leiab, et temapoolne võlgnevus on S O maksimaalselt 68060 krooni (tl 39, 126).

kuuluvat võlaosa arvestades

Võttes arvesse, et pooled on sõlminud laenu kohta kirjaliku lepingu koos maksegraafikuga ja kostja on omakäeliselt kinnitanud laenusumma kättesaamist, samuti on kostja aasta vältel (07.04.2007 kuni 07.03.2008) lepingut täitnud ja teostanud makseid vastavalt maksegraafikule kogusummas 100440 krooni, loeb kohus põhjendamatuks kostja ja tunnistaja S O väiteid, et lepingu alusel ei ole hageja neile raha tegelikult üle andnud. Kohus ei loe põhjendatuks ega tõendatuks ka kostja väiteid, et laenuleping on heade kommete vastasuse motiivil tühine, kuna puudutas tegelikult AS M (juhatuse liige hageja VO) ja OÜ M T Grupp(juhatuse liikmed TS ja S O) vahelisi võlasuhteid, mis tulenesid nende äriühingute vahel 26.02.2007 koostatud üleandmis-vastuvõtmise aktist (tl 13) ning kostja kirjutas hageja pealekäimisel lepingule alla ekslikult, kuna ei valda eesti keelt ja pidas lepingut juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepinguks. Kohus võtab arvesse, et asjas on esitatud ka teine hageja ja kostja poolt allakirjutatud laenuleping 01.03.2007 AS M poolt (esindaja VO) ja OÜ M TG(esindaja TS) vahel, mis on samuti eestikeelne ning mille täitmise suhtes pooled ei vaidle (tl 14), samuti hageja ja kostja poolt allkirjastatud eestikeelne üürileping 26.02.2007 AS M ja OÜ M TG nimel (tl 23-29), mis näitavad, et kostja jaoks ei olnud tehingu sõlmimine esmakordseks ega ainsaks eestikeelseks lepinguks äritehingu sõlmimise kohta. Seetõttu kohus leiab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 ette nähtud heade kommete või avaliku korraga vastuolus oleva tehingu tunnused lepingu puhul puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole pooltevaheline laenuleping vastuolus ka seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87), kuna seadus ei keela eraisikute vahelisi sularaha arveldusi. Juhul kui kostja leiab, et teda kallutati hageja poolt tehingut tegema pettuse (TsÜS § 94), oleks tal olnud võimalik sellist tehingut tühistada, mida kostja aga pole teinud. Kuna hageja nõue ei puuduta hageja ja kostja poolt esindatud äriühingute vahelisi suhteid ja arveldusi, ei ole kohtu hinnangul asjas tähtsust ka asjaolul, et kostja müüs 08.07.2008. a temale kuulunud äriühingu OÜ M TG koos kohustustega OÜ-le O (tl 40-44). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja poolne lepingu mittetäitmine alates 07.04.2008. a millegagi vabandatav. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isiku peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 66 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kohus leiab, et tulenevalt laenulepingu p 2 tingimusest oli hagejal õigus arvestada kostja poolt kuni 07.04.2007 tasutud summast 100440 krooni laenu põhiosana 73396 krooni ja ülejäänud summa 27044 krooni (100440-73396) intressiks. Seega on hagejal õigus nõuda laenu põhiosa summana 236604 krooni tagastamist (tl 1-3, 109, 126), millest poolt, so 131803 krooni nõuab hageja õigustatult kostjalt kui solidaarvõlgnikult (337000-73396:2).

2-08-53617

VÕS § 82 lg1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; p 2 kohaselt kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). VÕS § 186 p 6 kohaselt võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Hageja esitas kostjale TSle ja S Ole 16.02.20010 laenulepingu 06.03.2010 ülesütlemisteated (tl 110-111). Kostja ja S Olenitsev on kinnitanud ülesütlemis-teadete kättesaamist (tl 119, 143). Võttes arvesse, et laenusaajad TS ja S O on alates 07.04.2007 olnud viivituses enam kui kahe laenuosa tagastamisega ja ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud, oli hagejal õigus 16.02.2010 ülesütlemisteatega laenuleping üles öelda ja nõuda kostjalt kui ühelt solidaarvõlgnikult tasumata laenu osalist tagastamist. Eeltoodut lähtudes on hagi kohtu hinnangul põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.