Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-09-53289 avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja OÜ Creditmarket ning kostja M P sõlmisid 08.09.2008.a. krediidilepingu, mille kohaselt laenas kostja hagejalt 3000 krooni, millele lisandus intress 28 päeva eest 1020 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 07.10.2008.a. Tegemist oli kiirlaenuga, mille saamiseks pidi kostja järgima hageja poolt kehtestatud tingimusi ja käitumisjuhiseid. Kostja registreeris hageja interneti koduleheküljel identifitseerides end selleks kostja panga identifitseerimissüsteemi kaudu vastavalt koduleheküljel olevatele juhistele, mille tulemusena sai endale ainulaadse kasutajanime ja parooli, mille alusel sai ta teha edasisi toiminguid s.h. laenutaotluse edastamine ja selle kinnitamine. Kostjale on tutvustatud enne registreerimist ja laenutaotluse esitamist laenutingimusi ning ta on nendega nõustunud, kuna ilma vastava kinnituseta ei saa registreeruda ega laenutaotlust esitada. Laenutaotluse esitamisel loetakse, et laenusaaja on andnud nõusoleku laenu saamiseks laenuandjalt, taaskinnitanud oma nõustumist lepingu, hinnakirja ja neis sätestatud tingimustega. Laen väljastati kostjale 08.09.2008.a. ja edastati kostjale ka vastav arve. Kostjale on edastatud sms ja e-mailiga 08.10.2008.a. rahalise kohustuse täitmise nõue. Kostja laenu ega intresse ei tasunud. Kostjaga on proovitud leida kohtuvälist lahendust. Laenu ja intresside tagastamata jätmisega tekitas kostja hagejale kahju, kuna hageja ei saanud tagastatavat summat s.o. 4020 krooni kasutada oma majandustegevuses kasu saamise eesmärgil s.t. raha uuesti välja laenata. Viivitatud päevade arv 14.09.2009.a. seisuga 341 päeva. Laenulepingu üldtingimuste p.7.2.1 kohaselt on viivise määraks 0,75 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, viivise summa päevas 22,50 krooni ja 341 päeva eest hageja nõuab viivist 3979 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3000 krooni, intress 1020 krooni ja viivis hagi esitamise 3979 krooni ja edasine viivis 0,75% tasumata põhisummalt päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalik vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile kostja teatas, et tunnistab hagi põhivõla 3000 krooni ja intressi 1020 krooni ulatuses. Ülejäänud osas soovib hagi rahuldamata jätmist, sest hageja pole käitunud heas usus. Kostja ei eita laenu võtmist ja seda , et laen on siiani tasumata. Rahalise kohustuse täitmise nõudele kostja vastas ja teatas, et on maksejõuetu ja seetõttu valmis alustama viivitamatult kohtumenetlust. Vaatamata sellele võtsid hageja esindajad korduvalt ühendust kostjaga soovides, et kostja sõlmiks maksegraafiku. Kostja aga avaldas soovi lahendada asi kohtumenetluses. Hageja väide, et kostjaga on proovitud leida kohtuvälist lahendust on paljasõnaline ja faktidega tõestamata. Selle asemel, et algatada kohe kohtumenetlus, otsustas hageja kasutada inkassofirma teenuseid. Kostja on hagejat koheselt informeerinud enda makseraskustest ning valmidusest lahendada käesolev võlaõiguslik suhe vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Hageja ei pöördunud kohe kohtu poole. Kostjal pole võimalik sõlmida hagejaga kompromissi, kuna tal on ka teisi võlausaldajaid ning ka tänaseks täitemenetlusse jõudnud asju. Seetõttu käsutab kostja vahendeid kohtutäitur. Viivisenõue jätta rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 2 (4)

2-09-53289

Menetluse käik Kohus 10.06.2010.a määras pooltele tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 25.08.2010.a ning kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks asja kirjalikul menetlemisel 14.09.2010.a. vastavalt TsMS § 404 lg.1. Hageja esitas kohtule viivisearvestuse, mille kohaselt kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on viivis 709 päeva eest summas 15 952.50 krooni. Kostja omapoolseid täiendusi ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on sõlmitud 08.09.2008.a. krediidileping , mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 3000 krooni tagastamise tähtajaga 07.10.2008.a. ja intressi tasumise kohustusega 1020 krooni . Kostja ei ole laenu tagastanud ega intresse tasunud ei enne ega pärast hagiavalduse esitamist. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja on kirjalikus vastuses hagi põhivõla 3000 krooni ja intressi 1020 krooni nõudes õigeks võtnud. Samas ei ole kostja võlgnevust ei põhivõla ega intressi osas tasunud. Seega on põhivõla ja intressi nõue põhjendatud ja tõendatud hageja esitatud kirjalike tõenditega ja kostja õigeksvõtuga vastavalt TsMS § 231 lg.2 ja § 440 lg.1. Kostjale on enne registreerimist ja laenutaotluse esitamist tutvustatud laenutingimusi. Laenulepingu üldtingimuste p.7.2.1 järgi kui laenusaaja ei täida mistahes lepingust tulenevat rahalist kohustust kohaselt ja tähtaegselt , on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist 0,75% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest arvates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päevani. Viivist hageja poolt arvestatud alates 08.10.2008.a. – kohtuotsuse tegemise päevani s.o.14.09.2010.a. summas 15 952.50 krooni ja edasine viivise nõue 0,75% tasumata põhivõlalt päevas. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 võib viivist eelkõige nõuda selliselt, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi on viivise suurus päevas 0,75 % 3000- st s.o. 22,50 krooni. Hageja nõuab viivist summas 15 952.50 krooni s.o. 709 päeva eest. Kostja leiab, et viivisenõue ei ole üldse põhjendatud, kuna ta on kostjale koheselt teatanud oma makseraskustest ja kindlast soovist lahendada asi kohtumenetluses. VÕS § 162 lg.1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majandusliku seisundit. Kostja ei ole oma kohustust üldse täitnud, kuid kostja vastu on kohtule esitatud mitmeid nõudeid , mis osaliselt on lahendatud ja osaliselt menetluses s.o. AS Era Liisingu Inkassoteenused, AS BIGBANK, AS Swedbank, AS Swedbank Liising ja AS SEB pank nõuded, mis annavad alust

3 (4)

2-09-53289 arvata , et kostja oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline kõigi võlausaldajate nõudeid koheselt rahuldama. Samuti viivisesumma on ülemäära suur ületades mitmeid kordi põhinõuet. Seega kohus leiab, et on alus viivise vähendamiseks ja kohus mõistab kostjalt välja viivise kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga põhivõla suuruses summas s.o. 3000 krooni ja edasi 1/4 lepingus kokkulepitud suuruses s.o. 0,19% tasumata põhivõlalt päevas. 0,75% viivis põhivõlalt päevas on ülemäära suur, kuna see on ligi 300% aastas, mida kohus ei pea mõistlikuks ega põhjendatuks arvestades kostja majandusliku seisu. Aluseid viivisenõude mitterahuldamiseks ei ole. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus viivist nõuda. Eelkõige peaksid pooled proovima vaidlust kohtuväliselt lahendada ja kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduma kohtu poole. Seega hageja püüdlused vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ei ole hea usu vastane käitumine. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korra kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võldeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul kuulub rahalisest nõudest 7999 krooni rahuldamisele 7020 krooni s.o. 87,7%. Seega tuleb menetluskulud 12,3 % jätta hageja ja 87.7 % kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.