2-10-3019/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-10-3019 taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 21.02.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale perioodiks 01.03.2006.a. – 01.03.2007.a. üürile Pärnus, Tallinna mnt.11 asuvates äriruumides toa 6/2 pindalaga 17,2 m2. Üürilepingut on pikendatud kuni 01.03.2010.a. Üürilepingu p.1.1 järgi kohustus kostja tasuma igakuuliselt üüri, millele lisandub käibemaks ning kommunaalmakseid. Punktis 2.2. on täpsustatud, et üüri tuleb tasuda esitatud arvete alusel jooksva kuu 10 kuupäevaks ning üürilepingu p. 2.1.3 , et kommunaalmakseid tuleb tasuda makstavale kuule järgneva kuu 10 kuupäevaks. Üürilepingu p.2.1.1 järgi kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimisel hageja nõuete tagamiseks tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses. Üürilepingu p.2.1.2 järgi kohustus kostja tasuma kommunaalteenuste eest igakuiselt makstavale kuule järgneva kuu 10 kuupäevaks üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu p.7.1 järgi kohustus üürnik arvete tasumisel iga tähtaega ületava päeva eest tasuma viivist kuni 1% tasumata summalt, tava järgi 0,5% tasumata summalt. Kostjal on hagejale tasumata arved kokku summas 10 429.17 krooni ja viivis 15.01.2010.a. seisuga 13 448.29 krooni. 15.08.2009.a. kolis kostja üüritud ruumidest välja ja koostas üürileandjale maksegraafiku , milles lubas asuda võlga likvideerima 500 krooni kaupa iga kuu 30. kuupäevaks. Seni pole kostja võlgnevust tasunud. Vastavalt lepingu p.-le 6.2 oli üürnik kohustatud teatama üürileandjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest 2 kuud ette ning selle kohustuse mittetäitmisel tasuma etteteatamata aja eest üüri ning üürileandjal on õigus kinni pidada nimetatud summa tagatisrahast. Hageja on nõustunud lugema lepingu lõppemise kuupäevaks 15.08.2009.a. ning lepingust tuleneva kahekuulise etteteatamise kohustuse mittetäitmise tõttu pidanud etteteatamata aja eest esitatud üüriarve tasumiseks kinni tagatisraha. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 10 492.17 krooni, viivis hagi esitamise seisuga 13 448.29 krooni ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,5% põhinõudest päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalik vastus hagile 05.03.2010.a. kirjalikus vastuses kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Äriruumi üürilepingut pikendati kuni 01.03.2009.a., milline kuupäev on lepingu lõppemise tähtajaks. Märke üürilepingu pikendamise kohta tegi hageja nii enda kui kostjale kuuluvale lepingu eksemplarile. 15.05.2008.a. inspekteeris Pärnu Tervisekaitsetalituse osakonna töötaja kostja kasutuses olevat rendiruumi. Koostatud inspekteerimise akti alusel tehti ettekirjutus üüritud äriruumis sundventilatsiooni puudumise kohta. Kuivõrd rendipind ei vasta tervisekaitsenõuetele, siis puudus kostjal vajadus rendilepingu pikendamiseks veel ühe aasta võrra s.o. 01.märtsini 2010.a. Üürilepingul puudub ka märge tähtaja pikendamise kohta kuni 01.03.2010.a. Seega on hageja ühepoolselt pikendanud rendilepingut ja kostja sellest ei teadnud. Kuivõrd lepingu objektiks olnud äriruum oleks peale 01.03.2009.a. jäänud kasutamatult seisma siis pakkus hageja välja , et kostja võib veel ruumi ajutiselt kasutada. Kuigi kostja hakkas majandustegevust lõpetama oli ta sellega nõus ja lubas kliente edasi teenindada veel 3-4 kuu jooksul. Seda, et kostja enam pidevalt äriruumi oma 2 (7)

2-10-3019 majandustegevuseks ei kasutanud oli võimalik hagejal visuaalselt näha läbi üüriruumi klaasukse. 2009.a. juuni lõpus vabastas kostja ruumid enda isiklikest asjadest. Hageja kostjaga lepingu objekti vastuvõtmise kohta akti ei sõlminud. Ei vasta tõele väide, et 15.08.2009.a. on äriruumi üürilepingu lõppemise kuupäevaks. Peale kostja poolt üüriruumi vabastamist hakkas hageja pahatahtlikult kostjat survestama. Kostja viibis 15.08.2009.a. Tallinna mnt.11 toidukaupluses, kus kohtus juhuslikult hagejaga. Hageja jõulise nõudmise tagajärjel nõustus kostja allkirjastama võladokumendi omamata selgust nõude sisulise olemuse kohta. Seega ei ole põhjendatud arved kokku summas 8152.75 krooni. Arveid nr. 2009212, 2009245, 2009271 ja 2009272 ei ole kostjale ka esitatud. Arvete olemasolust sai kostja esmakordselt teada hagiavalduse vahendusel. Hageja sai ja pidi üheselt aru saama , et poolte vahel sõlmitud suuline kokkulepe üürilepingu lühiajalise pikendamise kohta on pooltele siduv ning hageja käitumisest sai kostja aru kui nõusoleku andmisest lepingu lühiajaliseks pikendamiseks ning luges kokkuleppe teistsuguses vormis õiguslikult siduvaks. Hageja vastupidine käitumine kostja suhtes on pahatahtlik. Kostja tunnistab hagi osaliselt tasumata arvete nr.2009135 summas 1276.86 krooni, nr.2009160 summas 845.43 krooni ja nr.2009211 summas 117.19 krooni osas. Kokku tunnistab kostja hagi summas 2239.48 krooni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluse käik Kohus 10.06.2010.a määras pooltele tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 25.08.2010.a ning kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks asja kirjalikul menetlemisel määras 14.09.2010.a. TsMS § 404 lg.1 järgi. Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et kostja võttis omaks , et üürileping oli poolte kokkuleppel pikendatud kuni 01.03.2009.a. Kuna peale selle tähtaja möödumist kostja jätkas üüritud asja kasutamist loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks. Kumbki pool ei avaldanud teistsugust tahet. Kostja ei ole hagejale esitanud üürilepingu ülesütlemisavaldust. Asjade väljakolimine ei tähenda üürilepingu lõppemist. Tõsiselt võetav ei ole ka kostja väide, et hageja võis läbi ukseklaasi näha, et asjad ruumis puuduvad. Esiteks üürileandjal puudus vajadus ukse taga käia ja ukse klaasile oli ette tõmmatud kardinad. Kuna lepingu ülesütlemist ei ole toimunud seaduses ettenähtud korras ja vormis, siis ei ole ka üürilepingut 2009.a. juunis üles öeldud ja ruumide kasutamine jätkus. Üürniku kohustuseks on anda ruumid peale lepingu lõppemist hagejale üle. Asja materjalidest ei nähtu , et kostja on proovinud ruume v. võtmeid lepingu lõppemisel üle anda. Seega tuleb nõustuda üürileandja poolt pakutud lepingu lõppemise kuupäevaga 15.08.2009.a. Inspekteerimise aktist sai hageja esmakordselt teada alles kohtumenetluse käigus. Kostja ei ole akti varem hagejale esitanud ega palunud teostada remonti. Vastavalt üürilepingu p.6.2 kokkulepitu rikkumisele on esitatud 06.09.2009.a. arve nr. 2009272 milles nõutakse 2 kuu renti lepingu lõpetamisest mitteteatamise eest. Selles osas ei ole kostja vastuväidet esitanud. Isegi kui lugeda, et leping lõppes juuni lõpus 2009.a. , ei ole kostja sellest hagejale teatanud 2 kuud ette. Peale võlgu jäämist vältis kostja hagejaga kohtumisi ja ei vastanud hageja telefonikõnedele. 15.08.2009.a. viibis hageja toidukaupluses, kus kohtus kostjaga. Hageja nõudis võlgnevuse tasumist ja kostja vabatahtlikult ja omakäeliselt kinnitas, et on nõus tasuma võla summas 10 778 krooni. Hageja 25.08.2010.a. seisukohas leiab, et kuna kostja jätkas ruumide kasutamist ja andis hagejale ruumide võtmed üle 15.08.2009.a.ja kirjutas võlakirja, siis kasutas üürnik neid ruume tähtajatu üürilepingu alusel. Kostja pole üritanud hagejale varem ruume v. võtmeid üle anda. Seega on lepingu lõppemise päev 15.08.2009.a. Vastavalt üürilepingu p.6.2 kokkulepitu rikkumisele on esitatud 06.09.2009.a. arve 2009272, milles nõutakse 2 kuu renti lepingu

2-10-3019 lõpetamisest mitteteatamise eest. Selles osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Nimetatud lepingu p.6.2 järgi etteteatamine on ette nähtud ka juhul ,kui leping lõpetatakse poolte kokkuleppel. Kohustuse rikkumisest tulenev kahju s.o. 2 kuu üür kuulub hüvitamisele. Üürileping muutus tähtajatuks, kuid muud tingimused jäid samaks. Kohtumenetluse käigus tasus kostja hagejale 2239.48 krooni, mida hageja võtab arvesse viivise arvestamisel. Hageja nõue 25.08.2010.a. seisuga on põhivõlgnevus 8152.70 krooni + viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 25 488 krooni. Kostja 25.08.2010.a. seisukohas leiab, et pooltevaheline kirjalikult sõlmitud üürileping lõppes 01.03.2009.a. , kuid poolte suulise kokkuleppega pikendati äriruumide kasutamist 3-4 kuu võrra. Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel teatas kostja ühtlasi soovist üürileping lõpetada ja täites sellega ka lepingus toodud etteteatamistähtaja 2 kuulise nõude. Hageja oli teadlik ja pidi olema teadlik , et üürileping lõpeb 3-4 kuu pärast. Üürilepingu ütles üles kostja. Kostja andis hagejale ruumi võtmed üle 2009.a. juuni lõpus. Kostjale teadaolevalt omas hageja igal võimalikul hetkel sissepääsu nimetatud ruumidesse, kuna hagejal oli ka teine eksemplar võtmeid. Kostja võttis hagi õigeks summas 2239.48 krooni ja on selle summa hagejale tasunud. Viivist tunnistab kostja arvete 2009135, 2009160 ja 2009211 tasumisega viivitamise eest. Üürilepingus toodud viivise määr 1 % päevas iga viivitatud päeva eest, hageja nõuab viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Õiglane ja vastavuses äripraktikaga on viivis 0,1% iga viivitatud päeva eest. Üürileping , mille järgi viivist nõutakse on lõppenud. Suulise üürilepingu puhul ei lepitud kokku viivist. Hageja ei ole esitanud viivisearvet mõistliku aja jooksul, näiteks ühe kuu möödudes arvates arve maksetähtaja lõpust. Kostja sai viivisenõudest teada alles hagi esitamisel. Kostja tunnistab viivisenõuet summas 1062.70 krooni. Kostja on õigeaegselt teatanud üürilepingu lõpetamisest ja seega pole hagejal õigus 2 kuu üüri nõuda ega tasaarvestada tagatisraha arvelt. Hageja esitas 09.09.2010.a. seisukoha lähtuvalt kostja vastuväidetest ja leidis, et ei võta omaks asjaolu, et alates 01.03.2009.a. sõlmisid pooled suulise üürilepingu 3-4 kuuks ja , et kostja teatas soovist leping lõpetada. Kostja pole seda ka tõendanud. Kostja jätkas üüriruumide kasutamist tähtajatu üürilepingu alusel. Kostja pole tõendanud, et ta andis ruumid üle juunis 2009.a. Lepingu lõppemise kuupäev on 15.08.2009.a., mida tõendab ka kostja allkirjastatud võlakiri. Kuna arvete maksmine toimus hilinemisega , siis on põhjendatud viivise väljamõistmine. Lepingu p.7.1 järgi oli hagejal õigus küsida viivist kuni 1% võlguolevalt summalt päevas. Seega leppisid pooled kokku viivise ülemises piiris, millest tulenevalt oli hagejal õigus viivisemäära valida. Arvete maksmisega viivitamine toimus alates jaanuarist 2009.a. Hageja jääb oma viivisearvestuse juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on sõlmitud 21.02.2006.a. äriruumi üürileping , mille alusel hageja OÜ NZN (üürileandja) andis kostjale FIE A K (käesoleval ajal A L)(üürnik)üürile äriruumi aadressil Pärnus, Tallinna mnt.11, tuba 6/2 pindalaga 17,2 m2 ja üürnik kohustus tasuma üüri 1270 krooni kuus, millele lisandub käibemaks ja kommunaalteenuste maksed. Üürileping oli esialgselt sõlmitud tähtajaga kuni 01.03.2007.a. Poolte kokkuleppel pikendati üürilepingut kuni 01.03.2009.a.,vastav märge tehtud ka üürilepingule ja üürilepingu pikendamist kuni 01.03.2009.a. pooled ei vaidlusta (tl.6-8, 32 ).

2-10-3019 Hageja väitel peale seda tähtaega jätkas kostja üüripinna kasutamist ja sellega nõustus ka hageja ning seega muutus üürileping tähtajatuks. Kostja väitel antud kirjalik üürileping lõppes ja poolte suulise kokkuleppega pikendati äriruumide kasutamist 3-4 kuu võrra. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustab üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 309 lg.1 järgi tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega. VÕS § 310 lg.1 kohaselt kui pärast tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja v. üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Antud juhul mõlema poole selgituste kohaselt kostja jätkas üüritud asja kasutamist ja hageja oli sellega nõus ning kumbki pool ei avaldanud teistsugust tahet. Seega pooltevaheline üürileping muutus tähtajatuks. Kostja väited, et vana leping lõpetati ja sõlmiti uus leping ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei oska nimetada ka mis ajaks uus leping sõlmiti, väites, et kokkulepe oli kasutada üüripinda veel 3-4 kuud. Poolte seisukohtadega ja esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja jätkas asja kasutamist samadel tingimustel ja poolte vahel 21.02.2006.a. sõlmitud üürileping muutus tähtajatuks. Seda tõendavad ka hageja poolt kostjale esitatud üüriarved ja kostja poolt 15.08.2009.a. allkirjastatud maksegraafik võlgnevuse 10 778 krooni tasumise kohta (tl.15). Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja väited, et hageja sundis teda võlakirja allkirjastama ei ole millegagi tõendatud. Hageja nõuab tasumata üüritasu ja kommunaalmakseid perioodi eest jaanuar 2009 – üürilepingu lõppemiseni 15.08.2009.a. Hageja poolt on kostjale esitatud arved antud perioodi eest : arve 2009010/04.01.2009.a. 2345.29 krooni, arve 2009041/04.02.2009.a. 2389.94 krooni, arve 2009063/05.03.2009.a. 2352.64 krooni, arve 2009104/07.04.2009, arve 2009135/05.05.2009, arve 2009160/04.06.2009.a. 2185.43 krooni, arve 2009211/30.06.2009 117.19 krooni, arve 2009212/05.07.2009.a. 2136 krooni, arve 2009245 /06.08.2009 2264.33 krooni ja arve 2009271/06.09.2009.a. 192.42 krooni. Seega arved kogusummas 18 517.46 krooni (tl.9-14). Kostja üürisumma suurust ei vaidlusta, vaid on antud summas üüri ka eelnevalt tasunud (tl.33). Kohus leiab, et augustikuu 2009.a. üürinõue terve kuu eest ei ole põhjendatud, kuna hageja enda väitel üürileping lõppes 15.08.2009.a. (tl.13,65). Seega on augustikuu üürinõue põhjendatud 1⁄2 kuu eest summas 2136: 2 = 1068 krooni ja arved kogusummas 17 449.46 krooni. Nendest arvetest on kostja enne hagi esitamist tasunud 10 345.29 krooni ja peale hagi esitamist 2239 48 krooni. Seega antud nõue on põhjendatud summas 17 449.46 – 10 345.29 – 2239.48 = 4864.69 krooni. Samuti on hagejal õigus nõuda üürilepingu p.6.2 rikkumise eest 2kuu üüri, kuna kostja soovis lepingut lõpetada, aga ei teatanud sellest hagejale ette 2 kuud ning poolte kokkuleppel loeti leping lõppenuks 15.08.2009.a., kui kostja andis hagejale üüritud ruumide võtmed üle. Kostja väited, et ta teavitas hagejat lepingu lõpetamise soovist uue lepingu sõlmimisel 01.03.2009.a. ja seega on 2 kuu etteteatamisnõue täidetud, ei ole millegagi tõendatud. Kostja poolt etteteatamistähtaja mittejärgimist tõendab ka kostja poolt allkirjastatud võlakiri 15.08.2009.a., milles kostja nõustub vaidlusaluse 2 kuu üüri tasumisega (tl.15). VÕS § 325 lg.1 järgi üürileandja ja üürnik võivad elu- v. äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega , mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavat avaldust ei ole kohtule esitatud. Vastavalt üürilepingu p.6.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 kuu üüri ja kinni pidada nimetatud summa tagatisrahast. Nõue põhjendatud hageja poolt nõutud summas 2 x 1780= 3560 krooni –kostja poolt tasutud tagatisraha 1340 krooni = 2220 krooni. Seega kuulub

2-10-3019 kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 4864.69 + 2220 krooni = 7084.69 krooni. Kostja väited, et ta ei ole üüriarveid saanud ei ole põhjendatud. Hageja väitel pani ta üüriarved kostja postkasti, mis asus üüripinna uksel. Üüriarvete saamist tõendab kostja poolt arvete osaline tasumine ja ka võlakirja allkirjastamine, millega kostja võlga tunnistas. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p.7.1 kohaselt üüri ja kommunaalteenuste eest õigeaegse tasumata jätmise korral maksab üürnik viivist kuni 1% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist tasumata üüri ja kommunaalteenuste tasumisega viivitamise eest 0,5% tasumata summalt päevas kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kokku 25 488 krooni ja edasi 0,5 % tasumata põhivõlast päevas. Viivis arvestatud arve 2009010/04.01.2009 summas 2345.29 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.01.2009 – 02.03.2009, 51 päeva summas 598.05 krooni; arve 2009041/04.02.2009 summas 2389,94 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.02.2009-05.05.2009.a., 84 päeva summas 1003,77 krooni; arve 2009063/05.03.2009.a. summas 2352.64 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.03.2009- 05.05.2009 ja 06.05.2009- 24.06.2009.a. ,56 ja 50 päeva summas 658.74 krooni ja 435.65 krooni; arve 2009104/07.04.2009.a. summas 2288,33 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.04.2009-24.06.2009 , 75 päeva 858.12 krooni; arve 2009135/ 05.05.2009.a. summas 2245.89 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.05.2009-24.06.2009 ja25.06.2009-14.09.2010.a. , 45 ja 447 päeva summas 505.33 krooni ja 2853,65 krooni; arve 2009160/04.06.2009.a. summas 2185,40 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.06.2009- 16.08.2010.a., 432 päeva summas 4720.53 krooni; arve 2009211/30.06.2009.a. summas 117.19 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.07.2009-16.08.2010 ja17.08.2010-14.09.2010.a., 402 ja 29 päeva summas 235.55 krooni ja 9,16 krooni; arve 2009212/05.07.2009.a. summas 2136 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.07.200914.09.2010, 431 päeva summas 4603.08 krooni; arve 2009245 /06.08.2009.a. summas 2264.33 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.08.2009-14.09.2010.a., 400 päeva summas 4528,66 krooni; arve 2009271/06.09.2009.a. summas 192,42 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 11.09.2009-14.09.2010.a. , 369 päeva summas 355,01 krooni; arve 2009272/06.09.2009.a. summas 3560 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil11.09.200914.09.2010.a. ja 15.09.2009 -14.09.2010.a. summas 71.20 krooni ja 4051.50 krooni. Seega kokku 25 488 krooni (tl.65). Kostja on õigeks võtnud viivisenõude kokku summas 1062.70 krooni s.o. arve 2009135 summas 1276.86 krooni, arve 2009160 summas 845.43 krooni ja arve 2009211 117.19 krooni tähtaegselt tasumata jätmise eest kokku summas 1062.70 krooni s.o. 0,1% viivist tasumata summalt päevas (tl.67). Kostja leiab, et õiglane ja vastavuses igapäevase äripraktikaga on küsida viivist maksetähtaja ületanud arvete puhul 0,1 % päevas iga viivitatud päeva eest. Lisaks sellele ei ole hageja esitanud viivisearveid. Kostja sai viivisenõudest teada hagiavaldusest. VÕS § 113 lg.8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-is 162 sätestatule. VÕS § 162 lg.1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur , võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole