Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja on omandanud nõude A K`u vastu summas 8340 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja Era Liisingu Inkassoteenused AS ́i vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206. SMS Laen OÜ ja kostja A K sõlmisid interneti vahendusel 13.10.2008 lepingu nr 186295 , mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta laenu. 13.10.2008 esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks üheksakümneks (90) päevaks intressiga 1800 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse ja kandis samal päeval kostja pangakontole 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagasi maksma hiljemalt 20.01.2009, kuid oma kohustust ta nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on sooritanud 07.09.2009 ühekordse makse summas 100 krooni. Esialgne võlausaldaja on edastanud kostjale kaks teatist võlgnevuse osas ja palunud jätkata lepingu täitmist. Rohkem makseid ei ole laekunud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust tulenevate õigustega. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluse läbiviimiseks. Kostja esitas vastuväite, mistõttu kohus tegi määruse hagimenetlusse üleandmiseks (ts.asi nr 2-09-46120). Hagiavalduses esitatud hageja nõue kostja vastu seisuga 10.12.2009 koosneb tagastamata laenu põhiosast summas 3000 krooni, intressidest summas 1800 krooni ja viivisest summas 1200 krooni. Vastavalt lepingu p 9 ja 12 ning VÕS § 88 lg 8, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. Alates 21.01.2009 oli kostjale edastatud 4 teatist-nõudekirja, lepingu p 12 alusel teatise-nõudekirja väljastamine maksab 150 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 100 krooni kolme kirja edastamise eest. Tasumata intress hageja nõudes moodustab 3000 krooni suuruse laenu puhul vastavalt lepingu punktile 0,93% päevas, s.o. laen oli väljastatud intressiga summas 1800 krooni laenuperioodi eest. Tasumata viivis on lepingu punkti 13 järgi vastavalt 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt laenu tagastamise tähtajast 20.01.2009. Alates 21.01.2009 kuni 14.09.2009 on hageja arvestanud viivist kokku 3540 krooni ning on vähendanud hagiavalduses nõutud viivist kogusummani 6000 krooni, s.o. viivise osa selles moodustab 1200 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 1, 396 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 397 lg 1 ja 164 sätestatule. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda ja hageja kulud (nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 krooni) kostjalt välja mõista. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - leping nr 186295, maksekorraldus 38487 laenusumma ülekandmisest kostjale, võlateatised, nõude loovutamise leping nr 061206 ja selle lisad, nõude loovutamise teade, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1200 krooni.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis korraldava määrusega hagi menetlusse 23.12.2009 ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte antud politsei vahendusel 30.07.2010. II. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile teatas, et tal puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks. Tema ainus sissetulek on töövõimetuspension. Nad on abikaasaga mõlemad töövõimetud (80%) ning peres kasvab alaealine laps, keda on vaja koolitada. Hagiavalduses toodud võlanõudega on ta nõus, kuid lisaks hageja esitatud nõudele on tal laenukohustusi ka pankade ees. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil 07.09.2010. Kostja oma kirjas 04.09.2010 palus hagi kohtuistungil läbi vaadata tema osavõtuta. 07.09.2010 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses esitatud nõude juurde, vähendades viivisnõuet veel 200 krooni võrra. Hageja palus hagi rahuldada ja mõista kostjalt kokku välja 5800 krooni, millest 3000 krooni moodustab tasumata põhivõlgnevus, 1800 krooni lepingus kokkulepitud intress ning 1000 krooni viivis. Samuti palus hageja kostja poolt hagi tunnistamisel kohtuotsusega kindlaks määrata kohtukulude rahaline jaotus ning mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 1200 krooni.

III. Maakohtu otsustus otsustus ja selle põhistus. põhistus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses. Kostja on kohtule esitatud vastuses hageja esitatud võlanõuet tunnistanud, väites vaid, et tal puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et esitatud hagi on hageja poolt õigesti õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hagiavalduses ka kirjeldatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tähtaegseks tagastamiseks täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nõude loovutamise õiguse ja selle alused sätestab VÕS § 164.

Kostja poolt hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nõudesummale vastuväidete puudumisel kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses, s.o. kokku summas 5800 krooni, millest 3000 krooni moodustab põhivõlg, 1800 krooni - sissenõutavaks muutunud intress ja 1000 krooni - hageja poolt vähendatud viivisnõue.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel hageja poolt kohtus vähendatud ulatuses tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda vastavalt vähendatud nõudele. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et hageja poolt asjas tegelikult kantud menetluskulud kuuluvad õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega täielikult kostjalt väljamõistmisele. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus nr.8588, 17.12.2009 hageja poolt hagihinnast tulenevalt vastavalt Riigilõivuseaduses sätestatule tasutud riigilõivust summas 1000 krooni ja 200 krooni dokumentide väljatrüki tasu. Seega on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 1200 krooni ulatuses ning nimetatud summa kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 173; 440; 444 lg 1 ja 630 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 15. oktoobril oktoobril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.