Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-567 võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on makseraskustesse sattumine tingitud firma kolimisest teisele aadressile oktoobris 2008. a, kuna eelneval rendipinnal ilmnesid ehitusvead, mille tagajärjel oli külalistemaja tubades väga külm ning kliente oli võimatu vastu võtta. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgniku vara reaalne turuväärtus on umbes 20 000 krooni. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul umbes 290 000 krooni. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 40 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 16.03.2010 määras kohus OÜ J pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 40 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

2-10-567 ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ J seaduslik esindaja esitas 06.01.2010 avalduse OÜ J pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb erinevatest väikevahenditest (kohvimasin, jääpurustaja, nõud jms), mille väärtuseks ajutine pankrotihaldur on hinnanud ca 20 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul ca 290 000 krooni. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Puuduvad võimalused võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks või võlgniku tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on alates 2007. a olnud kahjumlik: 2007. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum – 394 520 krooni, 2008. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum – 139 425 krooni, 2009. a – 01.02.2010 majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum – 304 806 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 354 520 krooni, seisuga 01.02.2010 oli võlgniku omakapital – 199 172 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 14 korda, töölepingud töötajatega on lõpetatud ja puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 alaliselt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku poolt renditud külalistemajas olid probleemid seoses küttega, mille tulemusel ei olnud võimalik kliente vastu võtta. Kuna rendileandja ei olnud nõus renti alandama, siis kolis võlgnik uude asukohta, kus käive oluliselt langes, mistõttu võlgnikul tekkis arvete tasumisega probleeme. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse ebaõnnestunud äriplaan. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku juhatuse liige oleks rendilepingu sõlmimisel pidanud ilmutama piisavalt hoolt informatsiooni kogumisel ja hindama riske, millised tagajärjed toob endaga kaasa rendilepingu sõlmimine. Rendilepingu sõlmimisel oleks võlgniku juhatuse liige pidanud kontrollima küttesüsteemi korrasolekut. Kuna aga võlgniku juhatuse liige seda ei teinud, siis jättis ta hoolsuskohustuse täitmata, mille tagajärjel ei olnud võimalik külalismaja klientidele välja üürida. Samuti ei võtnud võlgniku juhatuse liige tarvitusele abinõusid, et tekkinud kahju rendileandjalt sisse nõuda. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku majandustegevus on alates 2007. a olnud kahjumlik: 2007. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum – 394 520 krooni, 2008. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum – 139 425 krooni, 2009. a – 01.02.2010 majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum – 304 806 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136

2-10-567 nõuetele: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 354 520 krooni, seisuga 01.02.2010 oli võlgniku omakapital – 199 172 krooni. Võlgniku omakapital vastas 2008. a ÄS § 136 nõuetele seetõttu, et võlgniku juhatuse liige M. L loobus võlgnikult pikaajalise laenu summas 553 530 krooni sissenõudmisest. Nimetatule vaatamata ei osutunud võimalikuks võlgniku maksejõuetust vältida. Võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2007.a, kuid sellele vaatamata ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 07.01.2010. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea. Võlgnik on 2008. a ja 2009. a võõrandanud olulisel hulgal põhivara. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb selle tagasivõitmiseks pankrotivarasse, kui leiab tõendamist, et varad võõrandati alla turuhinna. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks võõrandanud vara hinnaga, mis ei vastanud turuhinnale. Ajavahemikus 20.06.200715.09.2009 on võlgniku juhatuse liikmele M. L tagastanud laenu ca 115 000 krooni ja 2009. a makstud intresse 2 362 krooni. arvestades asjaolu, et võlgnik tegutses laenu tagasiandmise ajal kahjumlikult ja võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele, siis on võlgnik laenu tagastamisel eelistanud oma juhatuse liiget teistele võlausaldajatele. 16.03.2010 määrusega tegi kohus OÜ J pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele, maksta kohtu deposiiti 40 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l J ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ J pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.