Tsiviilasi nr: 2-09-17624
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.09.2010. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-17624
Tsiviilasi
T S hagi J Pvastu 60 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
60 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: T S (isikukood xxx; elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
17.08.2010
kostja: J P(isikukood xxx; elukoht xxx)
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud T S ja J P kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja maakler S G vahendusel 25.08.2007 J P broneerimislepingu suvila asukohaga Xxx ostmiseks. Lepingu kohaselt pidi ostu-müügitehing toimuma hiljemalt 25.09.2007. Lepingu p 3.2 kohaselt kui ostu-müügilepingut ei sõlmita hiljemalt 25.09.2007, tasub müüja ostjale ettemaksu ja trahvi 30 000 krooni. Hageja eest kandis kostjale üle käsiraha S G summas 30 000 krooni. Hageja tasus 28.07.2007 AS-le HM 2500 krooni hindamisakti eest, akt on edastatud pankadesse laenu saamiseks. Septembris 2007 ilmnes, et kostja ei soovi suvilat müüa. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata ettemaks 30000 krooni ja trahvi 30 000 krooni. 1(3)
Tsiviilasi nr: 2-09-17624 Hageja 17.11.2009 seisukoha kohaselt on tõendamata, et kostjale oleks määratud eestkostja. S G ei tööta OÜ-s DBning ta ei ole lepingu pooleks. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kui tehing ära jäi, kandis kostja ettemaksu DBOÜ arveldusarvele ning hageja peaks oma raha tagasi saama sealt. Tehingu tegemise ajal sügisel 2007 oli kostja otsusevõimetu ning talle määrati eestkostjaks poeg Urmas Paeorg. Sõlmitud broneerimisleping on tühine. Kohtuistungil 17.08.2010 selgitas kostja, et palve kanda raha OÜ DB arvele esitas SPJ. Müügitehingu sõlmimise soov oli peale sunnitud EK või kellegi muu poolt. Juunis ei olnud kostja enam adekvaatne ja EK juhendamisel sõlmis broneerimislepingu. JG ja EK viisid kostja panka. S G pangas ei olnud. JG oli kostja jaoks täiesti võõras inimene. Kostja elas EK juures ja JG tuli sinna ning nägi broneerimislepingut. Ostjat kostja ei olnud oma silmaga näinud. G ütles, et ta on maakler. P ütles, et G töötas seal büroos. Broneerimislepingu allkirjastas kostja Balti jaamas autos. Seal juures oli G ja EK. Kriminaalasi on algatatud P vastu, et saaks raha tagasi.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis maakler S G vahendusel 25.08.2007 kostjaga broneerimislepingu suvila asukohaga Xxx ostmiseks. Lepingu kohaselt pidi ostu-müügitehing toimuma hiljemalt 25.09.2007. Lepingu p 3.2 kohaselt kui ostu-müügilepingut ei sõlmita hiljemalt 25.09.2007, tasub müüja ostjale ettemaksu ja trahvi 30 000 krooni. Hageja eest kandis kostjale üle käsiraha S G 25.08.2007 summas 30 000 krooni. Septembris 2007 ilmnes, et kostja ei soovi suvilat müüa. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata ettemaks 30000 krooni ja trahvi 30 000 krooni. Esmalt hindab kohus, kas poolte vahel 25.08.2007 sõlmitud broneerimisleping vastab vorminõuetele. Vastavalt AÕS § 119 lg 1 tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vastavalt VÕS § 33 lg 2 kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega peab leping, millega võetakse kohustus tulevikus kinnistu võõrandada ,olema notariaalses vormis. Broneerimislepingust (tl 4) nähtub, et pooled on kokku leppinud müügihinnas, notariaalse tehing tähtajas, ehitise vabastamise tähtajas, ehitise omadustes ja teistes tingimustes. Seega on leping suunatud kinnisasja võõrandamisele. Tulenevalt AÕS § 119, VÕS § 33 lg 2, TsÜS § 83 lg 1 on leping seega tühine vorminõude täitmata jätmise tõttu. Et leping on tühine, ei teki hagejal õigust nõuda trahvi 30 000 krooni ning kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Kuivõrd leping on tühine vorminõude täitmata jätmise tõttu, et hinda kohus kostja väiteid, et leping võib olla tühine kostja otsusevõime puudumise tõttu. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi sud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega on hagejal õigus nõuda üleantud ettemaksu tagastamist.
2(3)
Tsiviilasi nr: 2-09-17624 Järgnevalt hindab kohus kostja väidet, et ta on oma kohustuse hageja ees täitnud kandes raha DBOÜ arveldusarvele. Vastavalt VÕS § 79 lg 1 kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. See tähendab, et võlgnik võib võlausaldaja eelneval või järgneval nõusolekul täita kohustuse kolmandale isikule. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja või S G tegutsedes hageja esindajana, on andnud nõusoleku ettemaksu tagastamiseks OÜ-le DB. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on nimetatud asjaolu tõendamise kohustus kostjal. Tunnistaja ütlustest 17.08.2010 nähtub, et kostja avaldas tunnistaja G , et soovib tehingust taganeda, on raha kandnud DB arvele ning DB esindajad avaldasid kostjale, et annavad raha edasi tunnistajale. Tunnistaja avaldas, et töösuhet tal DB ei olnud, aga nad aegajalt pakkusid tunnistjale vahendamist, kuid raha tunnistaja nende vahendusel teeninud ei ole. Tunnistja suhted P katkesid 2005.a. või 2006.a. Seega nähtub tunnistaja ütlustest ka, et tunnistajal puudusid tehingu tegemise ajal igasugused sidemed DBOÜ-ga või pr P . Kostja kirjalikust seletusest nähtub, et JG ja S avaldasid kostjale, et broneerimisleping on „jama“ ja mustasid G . Nimetatud isikud koos SP avaldasid kostjale, et ettemaksuna tasutud raha on pärit DBst ja tuleb sinna tagasi kanda. Kohus leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et pr G oleks andnud nõusoleku ettemaksu üle andmiseks OÜ-le DB või et pr G oleks üldse olnud tehing ajal seotud OÜ-ga DB. Kostja enda seletusest (istungil esitatud kirjalik seletuskiri politseile) nähtub, et soovitused raha ülekandmiseks DBle tulid pr G mitte seotud isikutelt JG, S ja pr P . Kuigi puuduvad andmed selle kohta, et kostjale oleks määratud eestkostja, ei ole vaidlustatud seda, et kostja vaimutegevuses võisid tehingu sõlmimise ajal esineda mingisugused häired. Sellest tulenev kostja kergeusklikkus võib seletada, miks nõustus kostja ilma konkreetsete tõenditeta kandma raha hagejaga mitte seotud isikutele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tõendamata on kostja vastuväide ning kostjalt tuleb välja mõista alusetult omandatud 30 000 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jäävad menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.