Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik

2-10-14771 Osaühing H(edaspidi OÜ) (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 29.03.2010 avalduse OÜ H pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on äriühingu tegevusvaldkonnaks dekoratiivtaimede ja aianduskaupade jaemüük. Osaühing tegutses üüritud müügiplatsil aadressil Paldiski mnt 106, Tallinn. Ettevõtte majandus on lõppenud ning maksejõuetuse põhjusteks peab võlgnik pikaajalist kahjumit majandustegevuses, ebaõnnestunud äriprojekt, kahjum vara ümberhindamisest likvideerimisväärtusele ja liialt väike osakapital ning suur võõrkapitali kasutamine. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul on vara arvestuslikus väärtuses 20 822.73 krooni. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul kogusummas 2 378 586.29 krooni. Ajutine haldur nõustub võlgniku esindaja poolt esile toodud ütlustega võlgniku makseraskustesse sattumise põhjenduste kohta. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raskete juhtimisvigade tegemine. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 25 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 27.04.2010 määras kohus OÜ H(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 25 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist.

2-10-14771 Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ H(likvideerimisel) seaduslik esindaja esitas 29.03.2010 avalduse OÜ H(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 20 822.73 krooni väärtuses. Kohustusi on võlgnikul 2 378 586.29 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku majandustegevus on alates 2006. a olnud kahjumlik: 2006. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 14 479 krooni, 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 16 858 krooni, 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 788 861 krooni ja 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 1 058 107 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele alates 2008. aastast. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 736 198 krooni, seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 794 305 krooni ja seisuga 18.03.2010 oli võlgniku omakapital – 2 306 531 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 114 korda, võlgniku omakapital ei vasta nõuetele ja võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 alaliselt maksejõuetu. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital - 736 198 krooni, seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 794 305 krooni ja seisuga 18.03.2010 oli võlgniku omakapital – 2 306 531 krooni. Negatiivne omakapital näitab, et äriühingu kohustused ületavad võlgniku vara ja osakapitali väärtust. ÄS § 176 kohaselt peavad osanikud juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, tarvitusele võtma abinõud omakapitali vastavusse viimiseks seadusest tulenevate nõuetega või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Vaatamata asjaolule, kas osanikud otsustavad pankrotiavalduse esitamise või mitte, on juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohustus juhul, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, esitada

2-10-14771 pankrotiavaldus. ÄS § 176 tuleneb, et osaühingu osakapital peab vastama ÄS § 136 nõuetele ehk olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, kuid sellele vaatamata ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 29.03.2010 äriühingu likvideerija poolt. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kuludeks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pikaajaline kahjum majandustegevuses, ebaõnnestunud äriprojekt, kahjum vara ümberhindamisest likvideerimisväärtusele ja liialt väike osakapital ning suur võõrkapitali kasutamine. Ajutine haldur nõustub võlgniku esindaja poolt esile toodud ütlustega võlgniku makseraskustesse sattumise põhjenduste kohta. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendused on tagajärg, kuid mitte võlgniku maksejõuetust põhjustanud asjaolud. Eeltoodud asjaolud näitavad, et võlgniku juhatuse liikmed on jätnud oma kohustused täitmata, millest tulenevalt on tekkinud kahjum, äriprojekt on ebaõnnestunud jms. osaühingu juhatuse liikmete ülesandeks on planeerida ja kontrollida äriühingu tööd. Äriühingu tulude vähenemisel oleks võlgniku juhatuse liige võtma tarvitusele abinõud, et äriühingu kulud ei ületaks tulusid ning juhul, kui seda ei oleks suudetud vältida, siis esitama õigeaegselt pankrotiavalduse. Võlgniku likvideerija seletuse ja ajutise pankrotihalduri andmetel ebaõnnestus võlgnikul äriprojekt, mille kohaselt kavandati aktsiaseltsilt ESüüritud müügiplatsil äritegevust laiendada. Kuna platsil ei olnud kaasaja nõuetele vastavat müügipaviljoni, mida oleks võimalik kasutada aastaringselt, siis otsustas võlgnik ehitada uue ja kaasaegse müügipaviljoni ja seeläbi äritegevust laiendada. Võlgnik projekteeris hoone ja tegi muid vajalikke kulutusi, kuid projekt ebaõnnestus, kuna maa omanik AS ES keeldus hoone projekti kooskõlastamast ja ei soovinud koostööd müügipaviljoni rajamisel. Üürileping lõpetati ja seetõttu oli edasine paviljoni rajamine perspektiivitu. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriplaani koostamisel hoolsuskohustust, kuna tegi kulutusi uue müügipaviljoni projekteerimisel omamata selleks eelnevat üürileandja kirjalikku nõusolekut. Kuna kulutused müügipaviljoni projekteerimisele ja üürilepingu lõpetamisega seotud kulutused – taimede müügialuste, restide, kinnituste, taimede-istikute, mida polnud võimalik talvistes oludes teisaldada ja külmakahjustatud istikute maha kandmine – süvendasid võlgniku maksejõuetust ja muutsid võlgniku varatuks, on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. 27.04.2010 määras kohus OÜ H(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 25 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l H(likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ H(likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-10-14771

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.