lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-2919/14

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-2919/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.09.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-2919

Tsiviilasi

KÜ Kivila 17 hagi Irina Žilina vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

25 028.45 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Kivila 17 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KÜ Kivila 17 (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XX XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Irina Žilina (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XX-XXX XXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 14.06.2010 otsus KÜ Kivila 17 hagis Irina Žilina vastu võla väljamõistmiseks tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.28.01.2008 esitas KÜ Kivila 17 (edaspidi hageja, apellant) Harju Maakohtusse avalduse maksekäsu kiirmenetluses Irina Žilina (edaspidi kostja, vastustaja) vastu majandamiskulude ja muude maksete võlgnevuse suuruses kokku 28 130.70 krooni sissenõudmisek. Seoses vastuväite esitamisega anti avaldus 29.04.2008 määrusega hagimenetlusse.
2.20.05.2008 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 25 028.45 krooni ja viivised suuruses 3297.65 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja XXXXXX X XX-XXX korteri omanik. Ajavahemikul 05.06.2003 - 06.08.2006 jättis eelmine omanik korteri eest üldse maksmata. Alates 15.09.2006 hakkas omanik võlgnevust tasuma osade kaupa. Kostja sai korteri omanikuks 04.06.2007, omandades selle abikaasa V. Ž. käest. Pärast korteri omandamist tasus kostja 23.07.2007 võlgnevuse katteks 35 000 krooni. Hagi esitamise seisuga oli kostja võlgnevus veel 28 326.10 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt teostas hageja aastatel 2002-2004 majas vuukide remonditöid. Vuukide ebakvaliteetse täitmise tagajärjel hakkas niiskus ja sadevesi läbi vuukide kostja korterisse imbuma. Kostja korter asub 9-korruselise maja X-ndal korrusel. Niiskuse tõttu tekkis kostja korteris hallitus. Sellega sai kostja kahju. Kostja keeldus hagejale makseid tasumast kuni kahju summa tasaarvestamiseni. Hageja esitas 2004. aastal hagi kostja abikaasa vastu ning kohus mõistis V. Ž.lt välja 53 885.93 krooni. V. Ž. hagi jäeti rahuldamata vähese tõendusliku baasi tõttu. V. Ž. tasus väljamõistetud summa hagejale. Pärast seda tasus kogu korteri võlgnevuse 36 527.25 krooni ning vormistas korteri kostja nimele. Kostja on tasunud arved täies ulatuses. Kostjale on arusaamatu, millise arvestuse alusel hageja temalt võlga nõuab. Esimese astme kohtu otsus
4.14.06.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et kostja on Tallinnas XXXXXX X XX-XXX asuva korteriomandi omanik alates 11.06.2007. Hageja esindaja kinnitas 26.10.2009 eelistungil, et nõutava võlgnevuse periood on 05.06.2003 - 06.08.2006. Kohus palus hagejal oma nõuet täpsustada ning hageja esindaja kinnitas, et käesolevas vaidluses käsitatakse seda võlgnevust, mis tekkis enne

korteriomandi ümbervormistamist kostja nimele. Hageja ei vaidlusta kostja väidet, et pärast korteriomandi omanikuks saamist on kostja tasunud igakuiseid arveid nõuetekohaselt, välja arvatud arvetes märgitud võlgnevus. Seega nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist, mis tekkis ajal, mil kostja korteriomanik ei olnud. Hageja esindaja viitas korteriühistuseadusele (KÜS) kui nõude õiguslikule alusele.

6.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-dele 1 ja 2 võivad õigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele tehingu või seadusega, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Kommunaalteenuse tasumise kohustus ei ole iseenesest isikuga lahutamatult seotud, sest võla võib tasuda ka iga muu isik, seda kohustust ei pea oma olemuselt täitma isiklikult. Samas leiab kohus, et puudub õigusjärgluse alus. KÜS § 5.1 järgi lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Antud sättega lähevad üle ühelt korteriomanikult teisele korteriomandi võõrandamisel korteriühistu liikme õigused ja kohustused. Selle all mõeldakse korteriühistu liikmelisusest tulenevaid õigusi ja kohustusi – näiteks õigust osaleda hääleõigusega korteriühistu koosolekutel, kohustust täita korteriühistu üldkoosoleku (varasemaid) otsuseid jms. Nimetatud seadus reguleerib just korteriühistu õiguslikku seisundit, tegevuse aluseid ja lõpetamise erisusi (KÜS § 1 lg 1). Õigusjärglus ei ole tekkinud ka tehinguliselt. Seetõttu ei ole kostja kohustatud tasuma eelmise korteriomaniku võlgu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejal on vastav nõudeõigus selle korteriomaniku vastu, kelle omandi ajal on võlgnevus tekkinud. Apellatsioonkaebus
7.KÜ Kivila 17 palub Harju Maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
8.Apellant on seisukohal, et korteri eelmise omaniku ja korteriühistu liikme õigused läksid vastustajale üle ning vastustaja on kohustatud kustutama ajavahemikul 05.06.2003 – 06.08.2006 tekkinud võla. Vaidlust ei olnud selles, et nimetatud korter oli vormistatud ümber vastustaja nimele tema abikaasa nimelt. Võla tekkimise ajal kuulus korter vastustajale ja tema abikaasale ühisomandina. Järelikult mõlemad ühisomanikud vastutasid korteriarvete tasumise eest. Vastavalt tekkinud tavale esitab korteriühistu arveid korteriühistu liikme nimele, kuid juhul, kui korter kuulub mitmele isikule üheaegselt, siis mõlemad on kohustatud selle eest maksma. Seetõttu saab seaduse alusel vastustajalt võlgnevuse kustutamist nõuda.
9.Võlgnevuse ja viivise tasumise kohustus tuleneb muu hulgas ka korteriühistu põhikirjast. Seega tegemist on korteriühistu liikme kohustusega, mis samuti läheb üle korteri omandajale KÜS §-i 51 alusel. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus
11.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ning saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, kuna perioodil, mil tekkis hagetav võlgnevus, ei olnud kostja veel vaidlusaluse korteriomandi omanik ja omandamisel ei läinud omandajale üle võõrandaja poolt tasumata majandamiskulude võlgnevus. Kolleegium sellise KÜS-i sätete tõlgendamisega ei nõustu.
13.Maakohus on otsuse tegemisel käsitlenud vaid KÜS-i § 51, mille kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale omandi ülemineku hetkest. Selles sättes tõepoolest sõnaselgelt ei nimetata majandamiskulude ja muude maksetega seonduvaid tasumise kohutusi. Samas on jäetud tähelepanuta sama seaduse § 7 lg 3, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude või muude maksude eest. Majandamiskulude ja muude maksete tasumise kohustuse ülemineku osas ei ole seega vajalik KÜS-i sätete tõlgendamine, sest viidatud § 7 lg 3 annab üheselt mõistetava regulatsiooni.
14.Maakohus on kaevatavas otsuses tuginenud vaid hagi esitamisele ebaõige kostja vastu ega ole hageja nõuet sisuliselt lahendanud. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul lahendada hageja nõue kostja vastu sisuliselt.
15.Kaebuse rahuldamisel kannab apellatsioonimenetluse kulud vastustaja (TsMS § 162 lg 1).

Imbi Sidok

Ande Tänav

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja