2-09-33180/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

9.Pankrotiga seotud kuriteotunnuste ja raske juhtimisvea olemasolu OÜ A (pankrotis) pankrotihaldur ei ole tuvastanud juhtimisvea ja kuriteo tunnustega tegusid. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 sätestab, et pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõppa aruande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 66 lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõppa aruande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt a aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

2-09-33180 PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 58 lg 1 p 5 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõppa aruande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt ettevõtjat esindab pankrotihaldur. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotihalduri esitatud a aruande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Pankroti väljakuulutamisel koosnes vara võlgniku andmetel põhivarast, ettemaksust ja nõuetest kokku üle 100 000 krooni väärtuses. Tegelikkuses ettemaksu summa ei kuulunud tagastamisele, nõuded olid lootusetud ja vara ei ole õnnestunud realiseerida enampakkumisel ega komisjonimüügi korras. 03.09.2010 on pankrotihaldur kohut teavitanud, et pankrotivara õnnestus realiseerida 7 700 krooni eest. Nimetatud summa on osaliselt arvestatud ajutise pankrotihalduri tasu katteks. Menetluses puuduvad vahendid ülejäänud osas kohtu poolt väljamõistetud ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Pankrotihalduri tasu ei ole Mati M vahendite puudumise tõttu taotlenud. Võlausaldajate tunnustatud nõuded on täies ulatuses rahuldamata, võlausaldajatel on jäänud saamata raha kokku 826 745.97 krooni. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud juhtimisvea ja kuriteo tunnustega tegusid. Kohus leiab, et OÜ A (pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. OÜ A (pankrotis) maksejõuetuse otsese põhjusena on haldur välja toonud ehitusturu languse 2008. aastal. Kui veel 2007. majandusaastal oli võlgniku majandustegevus kasumlik, siis 2008. aastal ei suudetud täita oma finantskohustusi. Haldur viitab OÜ A (pankrotis) pankrotihalduri ettekandele, mille kohaselt turusituatsiooni muutudes vähenes rentaablus ja tulud ei katnud enam kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Pankrotihalduri andmetel ületasid ehitusturu languse tõttu võlgniku kulud tulusid. Kohus leiab, et 2008. a toimus ehitusturu langus ei saa olla võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Nimetatud asjaolu võis vähendada võlgniku tulusid, kuid ei saanud põhjustada võlgniku maksejõuetust, kui võlgniku juhatuse liikmed oleksid oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Osaühingu juhatuse liikme kohustuseks on planeerida äriühingu tegevust. Üldteada asjaoluks on see, et majandus toimib tsükliliselt ja selles on alati toimunud tõusu- ja langusperioodid. Nimetatud asjaolu oleks äriühingu juhatuse liige pidanud ette arvestama ja seetõttu oleks ta pidanud ette nägema, et ehitusturul võib tekkida ka langus. Seega oleks pidanud juhatuse liige ette nägema vahendid võimalikul langusperioodil

2-09-33180 toimetulemiseks. Kuna nimetatut juhatuse liige ette näinud ei ole, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud planeerimiskohustust. Lisaks nimetatule on võlgniku juhatuse liige rikkunud kontrollikohustust. Kuna 2008. a ehitusturu languse tulemusel vähenesid võlgniku tulud, siis oleks pidanud võlgniku juhatuse liige viivitamatult tarvitusele võtma abinõud, et vähendada ettevõtte kulusid, et need ei ületaks ettevõtte tulusid. Nimetatut aga tehtud ei ole ja kuna kulud ületasid pikka aega tulusid, siis muutus ettevõte selle tõttu maksevõimetuks. Pankrotihaldur ei ole oma a aruandes välja toonud võlgniku maksejõuetuks muutumise aega. Nimetatud asjaolu ei ole tuvastanud ka kohus oma 30.10.2009 kohtumääruses. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule 13.07.2009. Pankrotiavalduse lisatud võlgniku vara ja võlgade nimekirja kohaselt oli seisuga 24.08.2009 võlgnikul vara 112 067 krooni väärtuses ja kohustusi 868 543 krooni väärtuses. Äriseadustiku (ÄS) § 176 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt ÄS § 136 nimetatud suuruses. ÄS § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 tuleneb, et juhul, kui osakapital ei vasta nõuetele ja seaduses ettenähtud abinõusid tarvitusele ei võeta või ei taga nende tarvitusele võtmine seadusele vastavat osakapitali suurust, siis tuleb esitada avaldus äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 620 089 krooni, seisuga 27.06.2009 oli võlgniku omakapital – 756 476 krooni (tl 27). Nimetatud asjaolu näitab, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja juba vähemalt 2008. aastal. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab osaühingu juhatus püsiva maksejõuetuse korral esitama pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva jooksul. Seega oleks võlgniku pankrotiavaldus tulnud kohtule esitada juba vähemalt 2008. aastal. Nimetatut võlgniku juhatuse liige teinud ei ole ja on esitanud pankrotiavalduse kohtule olukorras, kus võlgniku kohustused ületasid oluliselt võlgniku vara. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Pankrotiavalduse lisatud võlgniku vara ja võlgade nimekirja kohaselt oli seisuga 24.08.2009 võlgnikul vara 112 067 krooni väärtuses ja kohustusi 868 543 krooni väärtuses. Raamatupidamise seaduse § 16 p 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaa aruande koostamisel lähtuda muu hulgas konservatiivsuse printsiibist, mille kohaselt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole a aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning a aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. ÄS § 183 kohaselt on osaühingu juhatuse liikmel raamatupidamise korraldamise kohustus. Pankrotihalduri esitatud a aruande kohaselt ei osutunud võimalikuks võlgniku vara võõrandamine võlgniku näidatud väärtuses. 112 067 krooni väärtuses näidatud võlgniku vara osutus võimalikuks võõrandada 7 700 krooni eest. Nimetatud asjaolu näitab, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust ja on kajastanud vara väärtust võlgniku bilansis olulisemalt suuremas väärtuses selle tegelikust väärtusest. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige taganud võlgniku raamatupidamise korraldamisel võlgniku vara kajastamist bilansis lähtuvalt konservatiivsus printsiibist ehk ta on lubanud võlgniku vara kajastamist bilansis ülehinnatult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud rasked juhtimisvead.