Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja sõlmis kostja Maret Õunaga 25.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0604153/96kt, mille alusel kostjale anti laenu 20 000 krooni intressimääraga 29,35 % aastas. Hageja ja kostja on lepingu täitmise raames sõlminud kokkuleppe nr 1, millega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 6 000 krooni võrra. Uueks intressimääraks lepiti kokku 27,08 % aastas uuelt krediidisummalt. Tagasimaksed pidid toimuma igakuuliselt. Kostja ei ole laenu tagasimaksmise kohustust täitnud. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest võla tasumata jätmisel 07.01.2009 kirjaga. 17.02.2009 saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud hageja nõudeid tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 27 934.52 krooni, millest 20 348.31 krooni moodustab põhivõlg, 2 642.06 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3 544.39 krooni on viivis ja 1 399.76 krooni hageja kulud seoses võla sissenõudmisega. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses maksekäsu kiirmenetluses vaidles hageja nõudele vastu, sest ta ei olevat laenuks võetud raha ise kasutada saanudki. Laenuraha kasutas ära käendaja Elmet Õun oma isiklikeks vajadusteks. Kostja on invaliid, ta kasvatab üksi 3-aastast last. Kohus võttis hageja esitatud hagiavalduse menetlusse, määras asjas lihtmenetlusse ja andis kostjale ning temale riigi õigusabi andmise korras määratud esindajale tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kostja elukoha sagedase muutumise tõttu on nii kohtul kui esindajal olnud suuri raskusi kostjaga ühenduse saamiseks. Hageja esindaja on avaldanud korduvalt nõusolekut kompromissi sõlmimiseks, kuid kostjaga ei ole viimasel ajal enam ühendust saanud ka tema esindaja. Tuginedes lihtmenetluses esindaja poolt esitatud kirjalikele vastustele peab kohus võimalikuks asjas kohtuotsuse tegemist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuded on tõendatud tarbijakrediidilepinguga nr 0604153/96kt, võlateatistega, lepingu üleütlemise teatisega 17.02.2009, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta on hagejalt saanud tarbijakrediidilepingu alusel laenuks kokku 26 000 krooni. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on laenusumma suuremas osas või täielikult tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista 20 348.31 krooni tagastamata laenusumma katteks. Tarbijakrediidilepingu nr 0604153/96kt ja selle lisaks oleva kokkuleppe nr 1 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja annab kostjale laenu tasu eest, mis moodustab 27,08 % krediidisummast aasta kohta. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja oli kohustatud lepingu kehtivuse ajal maksma laenuks saadud raha kasutamise eest intressi, mis kuni lepingu ülesütlemiseni moodustas hageja arvutuste kohaselt 2 642.06 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressi tasumise kohustuse ja intressi arvestuse õigsuse kohta. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kuni 06.10.2009 arvutanud tasumata võlalt viivist 3 544.39 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise tasumise kohustuse ja viivise arvestuse osas. Viivise määr on võrdne intressi määraga, so 27,08 % võlgnetavalt summalt aastas, vastavalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktile 6.1. ja VÕS §-le 113 lg 1 3. lausele. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkt 9.3. kohaselt on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule. Meeldetuletuskirju ja lepingu ülesütlemise

teatisi on kostjale saadetud 4 tükki. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 1 399.76 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega, intressiga ja võla sissenõudmise kuludega summas 27 934.52 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue põhineb seadusel ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab Maret Õunalt välja viivise 27,08 % viivitatud summalt päevas alates 07.10.2009 kuni krediidisumma 20 348.31 krooni täieliku tasumiseni. Kohus ei rahulda kostja esindaja taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohus nõustub siinkohal hageja esindaja seisukohaga, et hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda laenuks antud rahasummalt intressi tasumist, laenu tähtajaks tagastamata jätmisel aga viivise tasumist, mille suuruseks on VÕS § 113 lg 1 kohaselt lepingus kokkulepitud intressimäär. Kostja ja/või tema esindaja ei ole esitanud taotlust viivise vähendamiseks. Igakuuliselt ainult 500 krooni suuruse makse tasumiseks peab olema ka hageja nõusolek, sest hageja poolt nõutava summa tasumine sellise kohtuotsuse järgi veniks ebamõistlikult pikaks. Ligi 5 aastat kuluks hagis esitatud nõude tasumiseks, millele lisandub viivis alates 07.10.2009. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette lihtmenetluses menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on taotlenud kostjalt 4 400 krooni suuruse riigilõivu ja 1 500 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et esitatud taotlus tuleb rahuldada. Riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on mõistlik ja põhjendatud 1 500 krooni suurune kulutus õigusabile.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.