Tsiviilasi nr.2-10-331
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-331
Tsiviilasi
KÜ hagi MLvastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja KÜ, registrikood XXX, asukoht XXX
esindajad
Hageja esindaja Margit M , XXX Kostja ML, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja esindaja Ants K ja Kunnar K , A.Kuningas ja Partnerid
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Välja mõista ML põhivõlg 18 336,27 krooni ja viivised alates 03.09.2010 kuni kohustuse täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras KÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista ML menetluskuludena riigilõiv 4000 krooni KÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule Pärnu mnt 7 Tallinn 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 08.04.2010 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla väljamõistmiseks. Avaldus anti üle hagimenetlusse ning 19.05.2010 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista võlg 18 336.27 krooni ning viivised. Hagiavalduse kohaselt on kostja Xxx asuva korteriomandi omanik alates 30.04.2009. Hageja on asutatud 11.04.2000 elamu haldamiseks. Kostja poolt koretriomandi omandamise ajaks oli korteri Xxx eest tasumata kommunaalteenuste võlgnevus 17 624,80 krooni. Hageja on alates 07.05.2009 esitanud kommunaalteenuste arveid kostjale selliselt, et seal on märgitud ka ära eelneva perioodi võlgnevus. Kostja poolt igakuiselt tasutud summadega, keskmiselt 2100 krooni kuus, on kaetud jooksva kuu arved, kuid varasem võlgnevus on tasumata. KoÜS § 5 ́ järgi lähevad korteriühistu olemasolu korral korteriomandi võõrandamisel üle võõrandaja ühistu liikme õigused ja kohustused, muuhulgas ka hageja põhikirjas sätestatud kohustus tasuda elamu majandamise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest. Kostja võlgnevus hageja ees on 05.01.2010 seisuga 18 336,27 krooni. Hagejal on õigus nõuda VÕS õ 113 lg 1 järgi kostjalt viivist tasumata maksetelt seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on tasunud kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatudarvetele, kuid sellele vaatamata on võlgnevus suurenenud. Hageja ei ole tõendanud nõude aluse olemasolu. Uuele omanikule ei saa üle minna nõuded, mis on lõppenud või aegunud. Hageja ja koretriomandi eelmine omanik EM on sõlminud maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-08-21227 kokkuleppe võlgnevuse tasumise osas. Kostja leiab, et hageja soovib sama võlgnevust sisse nõuda nii eelmiselt omanikult kui ka kostjalt. Eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppest tulenevad kohustused ei lähe kostjale üle, sest ta ei ole olnud kokkuleppe pool.
Kohus arutas asja lihtmenetluses, pooled ei ole esitanud taotlust ärakuulamiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriomandi Xxx Tallinn omanik alates 30.04.2009 ning hageja tegeleb elamu haldamisega. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja on esitanud kostjale kommunaalteenuste arveid. Kostja ei vaidle vastu, et on arve kätte saanud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud arvetega oma nõude olemasolu ja selle suurust. Kostja kohustuseks on esitada tõendid selle kohta, et ta on võlgnevuse tasunud või on kohustus muul moel lõppenud. Kostja esitas kohustuse puudumise kohta tõendina kohtule kohtumääruse, millega on hageja ja korteriomandi eelmise omaniku vahel sõlmitud maksegraafik võlgnevuse kustutamiseks. Kohus leiab, et Harju maakohtu 18.12.2008 kohtumäärusest nr 2-08-21277 ei nähtu, et korteriomandi eelmine omanik oleks leppindu kokku tasuda ära sama kohustus, mille täitmist hageja kostjalt nõuab.
Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nähtub, et arvete summad jäävad 2094 ja 2452 krooni vahele, seega on hageja nõude puhul tegemist ligikaudu 9 kuu võlgnevusega, mis on tekkinud enne kostja korteriomandi omanikuks saamist. Kohtumäärusest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati korteriomandi eelmise omaniku vastu 28.05.2008 ning maksegraafik, mille kohus määrusega kinnitas, esitati kohtule 24.09.2008. Kohus järeldab, et võlgnevus, mille tasumine kajastub kohtumääruses, saab olla tekkinud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist so 11 kuud enne kostja korteriomandi omandamist. KoÜS § 5 ́ järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel eelmise omaniku õigused ja kohustused korteriühistu ees üle korteriomandi omandajale. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Hageja on iga arve esitamisega teavitanud võlgnikku kohustuse olemasolust ja andnud talle VÕS § 114 lg 1 ette nähtud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist seadusega sätestatud määras. Hageja ei ole täpsustanud, millisest ajast ta viivise tasumist soovib. Kostja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluseavalduses ei ole hageja näidanud viivise olemasolu. Sellest järeldab kohus, et hageja soovib viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 18 336,27 krooni ja viivised alates 03.09.2010 kuni kohustuse täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi ja kohus saab need lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi kostjalt kohtuotsusega välja mõista. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 4000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.