Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud 11.09.2009 esitas Janek Laidvee Pärnu Maakohtule hagi If P&C Insurance AS-i vastu 167 876,40 krooni väljamõistmiseks. 04.03.2009 kella 21.00 paiku toimus liiklusõnnetuse tõttu intsident hagejale kuuluval kinnisasjal XXXXXXXX vallas XXXXXXXX külas XXXXXXXXX. Metsaveoauto Scania registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis E. L., järelhaagise ratas eraldus sõitmise ajal järelhaagise küljest, veeres suurel kiirusel hageja kinnisasjale ning kahjustas kahe maja katusekatte materjali ning katuse konstruktsioone. 06.03.2009 algatati kostja kui sõiduki järelhaagise kindlustusandja poolt kahjujuhtum nr E22090015L/01. Juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse kohaselt tunnistati varale, mille omanikuks on hageja, tekitatud kahju liikluskahjuks LKS § 26 lg 2 mõistes, loeti liikluskahju põhjustajaks vastavalt 05.03.2009 koostatud kahjuteatele E. L., kes rikkus LE § 68 p 1, ja otsustati hüvitada varakahju 60 711 krooni. Hüvitise saajaks oli katuste remontija OÜ Ardis Ehitus. 27.03.2009 teatas kostja, et taastusremondi teostamiseks on väljastatud OÜ-le Ardis Ehitus garantiikiri, mis puudutas nii algset kalkulatsiooni summas 53 802,10 krooni, kui kogu elumaja katuse 169 m2 värvimist summas 35 895,60 krooni. 30.03.2009 esitas hageja kostjale nõude kahju hüvitamiseks. Hageja leidis, et kostjal tuleb hüvitada lisaks 8 m2 uue eterniidi paigaldamise ja värvimise kuludele, mida nägi ette OÜ Claim Consult eksperthinnang koos OÜ Ardis Ehitus ehituskalkulatsiooniga, ka ülejäänud katuse värvimise kulud või paigaldada terve katuse ulatuses uus eterniit ning taluhoone osas tuleb lisaks 77 m2 uue eterniitkatte paigaldamisele hüvitada kulud ülejäänud katuse osades katuse vahetamiseks, va vintskap. 03.05.2009 avastas hageja, et ehitamisega oli alustatud, taluhoone katuse vigasaanud avaused olid üle löödud visuaalselt eristatava eterniitplaadiga (parandamata oli katkine katusepenn ning toestamata vigastatud sarikas). Elumaja katus oli vigastatud kohas ette valmistatud eterniitkatuse paigaldamiseks. Maja läheduses oli ladustatud kasutatud ja amortiseerunud eterniitplaate, mida kavatseti kasutada ehitustöödel. Hageja leidis, et kostja on rikkunud kahjujuhtumi menetlemisel seadusega talle pandud kohustusi. Kindlustusandja tegutses remonttööde tellimisel kannatanu esindajana LKS § 35 lg-te 3, 4 mõttes, kuid ei pidanud oma tegevuses silmas kannatanu huvide kaitset. Kostja ei aktsepteerinud hageja pakkumisi remonttööde teostamises OÜ-lt Sindlivabrik ja OÜ-lt Amparis, vaid saatis kinnisasjale enda määratud eksperdi, S. M., kes esitas kindlustusandjale eksperthinnangu liiklusõnnetusest põhjustatud kahjustuste ja kahjude likvideerimise meetmete kohta koos OÜ Ardis Ehitus kalkulatsiooniga. Kostja väljastas OÜ-le Ardis Ehitus garantiikirja ning tellis töö kannatanu esindajana. Kindlustusandja lubas OÜ-l Ardis Ehitus ilma objektiivsete põhjusteta ning hagejaga konsulteerimata muuta tööde materjale ja mahtusid. OÜ Ardis Ehitus ei paigaldanud elumajale ega taluhoonele lubatud ulatuses uut katust, vaid asendas üksnes vigastatud plaadid, sh kasutades elumaja puhul amortiseerunud plaate. Kostja teatas hagejale 05.05.2009 2(9)

elektronkirjaga, et kirjeldatud tegevus ei ole kostja poolt tellitud ja kooskõlastatud. Taluhoone puhul on pakkumises puudu roovituse paigaldus 77 m2 ulatuses, eterniit on paigaldatud otse sindelkatusele ja selle eemaldamisel tuleks hoonele paigaldada uus roovitus. Tegelik tööde maksumus taluhoone puhul on ca 1/5 võrra kallim, kui OÜ Ardis Ehitus pakkumises. Kuna ehitusettevõte ei leidnud kaubandusvõrgust katusele sobiva suurusega eterniitplaati, otsustati katust parandada amortiseerunud eterniitplaatidega, millega hageja ei nõustunud. Remonttööd teostati ehitamisele esitatavaid nõudeid eirates. Kuna kasutati sobimatuid materjale ja töömeetodeid, tekkisid mõlemal katusel eterniitplaatide vahel ülekatte probleemid. Ekspertarvamus ja kalkulatsioon on õigustloova tähendusega võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Muudatus tööde mahtudes ja materjalides toimus kindlustusandja ning ehitusettevõtja, mitte kannatanu huvides. Hageja tellis OÜ Ardis Ehitus töö vastavuse kontrolliks ehitusliku ekspertiisi. Ekspert tõi tööde teostamisel puudustena välja elumaja osas, et kohati on jäänud katkine alusroovitus vahetamata; eterniitplaadid ei ole paigaldatud korrektselt; ei sobitu korralikult üksteisega eterniitplaadi lainetesse ega oma piisavalt ülekatet üksteise suhtes; osade plaatide nurgad on katki; paremalt 3-4 plaadirea lõpetamisel ei ulatu 3 rea plaadi ülekate korralikult 4 plaadi peale ja mainitud liide on täidetud silikoonmassiga. Taluhoone osas tõi ekspert välja asjaolud, et katusele paigaldatud eterniittahvlitel ülekate puudub ja liitekoht on täidetud silikoonmassiga; avarii tõttu pragunenud ja läbipaindunud sarikas on parandatud ebakorrektselt; uue eterniitplaadi paigutamise tõttu vanade eterniitplaatidega kõrvuti on parandatud katuseosa ülejäänud katusest visuaalselt eristatav, mis ei ole kooskõlas hea ehitustavaga. Katused ei ole vettpidavad, taluhoone katus ei suudaks tõenäoliselt vastu pidada lume raskusele talvel. Elumaja katuse remonttöödel on kasutatud amortiseerunud eterniitplaate, mille seisukorda on eksperdil raske hinnata seoses katuse ülevärvimisega. Elumaja katusele paigaldatud osade eterniitplaatide nurgad on katki. Kindlustusandja rikkus LKS § 7, jättes hüvitamata kogu liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Taluhoone puhul on kahju hüvitatud osaliselt. Taluhoone katuse olukorda hindas 2006. aastal ehitaja, kelle arvates katuse seisukord ei eeldanud lähemas tulevikus selle vahetamist või parandamist. Ehitaja ettepanekul paigaldati katusele uus harjaplekk, misläbi pidi katus püsima heas korras veel aastaid. Kalkulatsioon nägi ette uue eterniitkatuse paigaldamist vigastatud katusepoole maanteepoolsest otsast kuni vintskapini. Kõrvutades 1970-ndatel paigaldatud eterniitkatuse välisilmet uue plaadiga, jäävad erinevad katuseosad silmatorkavalt ja häirivalt erinevad. Seega endise olukorra taastamiseks peaks hageja oma kulul laskma vahetada katusekatte kogu vana katuse osas. See, et taluhoone vintskapil on ülejäänud katusest erinevad plaadid, ei tähenda, et katust ei peaks kogu ulatuses, v.a. vintskap, vahetama. Hageja leiab, et kostjal tuleb lisaks 77 m2 uue eterniitkatuse paigaldamisele hüvitada kulud ülejäänud katuse osades katuse vahetamiseks (välja arvatud vintskap). Kostja vastuväited Kostja nõustus tasuma tekitatud kahju hüvitist summas 60 000 krooni, mis kataks hageja kahjud. Kostja peab kahju hüvitama mõistlikus suuruses. Hageja saab kasu, kui 6 purunenud plaadi asemel asendatakse terve katus ning see ei lähe kokku kahju hüvitamise põhimõttega. Arvestades vigastuste ulatust ja katuste eelnevat seisukorda, ei pea kogu katust uuega asendama, vaid piisav on parandamine. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas Janek Laidvee hagi If P&C Insurance AS vastu osaliselt ja mõistis välja If P&C Insurance AS-ilt 126 058,80 krooni Janek Laidvee kasuks ning jättis Janek 3(9)

Laidvee menetluskulud 75% If P&C Insurance AS-i kanda. Kostja otsuse E22090015L/01 kohaselt 04.03.2009 kell 20.30 E. L., juhtides haagisega veoautot Scania R 500 registreerimismärgiga XXX XXX, ei veendunud haagise tehnilises korrasolekus, mille tulemusena murdus haagisel alt ära veljepaar ning vigastas tee ääres asuval krundil kahe hoone katust, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Vara omanikuks on hageja. Vastavalt kostja otsusele oli hüvitamisele kuuluv varakahju 60 711 krooni ning hüvitise saajaks OÜ Ardis Ehitus, kes remonttööd teostas. Kohus luges tuvastatuks FIE R. S. poolt teostatud ekspertiisiakti ja fotodega, et elumaja katuse remonttööde käigus ei ole katusele paigaldatud 8 m2 ulatuses uut eterniiti, vaid on asendatud otseselt vigastatud plaadid, kasutades amortiseerunud eterniitplaate. Hoonele ei ole paigaldatud uut vihmaveetoru ja renni. Taluhoone katuse remonttöödel ei ole katusele paigaldatud 77 m2 uut eterniitplaati, vaid on kaetud otseselt vigastatud katusepind ca 12 m2. Teostatud tööde mahud ei kattu OÜ Claim Consult ja OÜ Ardis Ehitus poolt koostatud dokumentides esitatuga. Teostatud remonttööd on tehtud puudustega ja vastuolus hea ehitustavaga. Lahendus on visuaalselt inetu, ei oma piisavalt head külmakindlust ning võib hakata talvetingimustes murenema ja sadevett läbi laskma. Maakohus leidis, et elumajal tuleb võtta maha kõik katkised ja halvasti paigaldatud eterniittahvlid, vahetada katkised roovituse osad, paigaldada ruberoid-aluskate ning seejärel paigaldada eterniit korrektselt tagasi. Katkiste nurkadega plaadid vahetada ja värvida katusega ühte tooni. Kui sobivaid plaate ei leidu, peab vahetama välja kogu katuse külje plaadid. Talumajal tuleb eemaldada kõik vigastada saanud katuseosal paiknevad eterniittahvlid, toestada kannatada saanud vana katkine sarikas kõrvalt täies pikkuses uue 50x150mm ristlõikega sarikaga, rihtida ja paigaldada roovitus ning katus katta uuesti ühte tooni eterniitplaatidega. OÜ Ardis Ehitus töö mittekvaliteetsust on kinnitanud ka kostja kahjukäsitleja R. N. 05.05.2009 e-kirjas. Kohus leidis, et sellega on kostja rikkunud LKS § 35 lg 4 teisest lausest tulenevat kohustust tagada tehtud töö ja kasutatud materjali vastavus nõuetele. Kostja kaitses kannatanu huve ebakorrektselt, pidades silmas pigem enda majanduslikke huve. Kostja võttis omaks, et OÜ Ardis Ehitus poolt teostatud töö on ebakvaliteetne, tuleb täielikult lammutada ja uuesti teha ja soovis, et OÜ Ardis Ehitus teostaks ebakvaliteetse ehitustöö omal kulul uuesti. Kohus leidis, et hageja ei nõustunud sellega põhjendatult, kuna OÜ Ardis Ehitus on oma ebakompetentsuse tõttu usalduse kaotanud. LKS § 35 lg 5 kohaselt, kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Seega on hagejal seaduslik alus nõuda seoses liiklusõnnetusega tekitatud asja kahjustamisest tekkinud kahju rahalist hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus nõustus hagejaga, et kindlustusandja poolt algselt pakutu (77 m2 eterniitkatuse vahetamine) kujutab endast kahju hüvitamist osaliselt. OÜ Ardis Ehitus kalkulatsioon nägi ette uue eterniitkatuse paigaldamist viga saanud katusepoole maanteepoolsest otsast kuni vintskapini. Kohtuistungil leidis ekspertiisiaktidega tõendamist, et vajalikku eterniiti enam ei toodeta ning seega ei ole võimalik soetada vanade eterniitplaatidega sarnaseid plaate ja seega jääksid erinevad katuseosad silmatorkavalt erinevad. Kohus leidis, et sellist olukorda ei pea hageja taluma. Ekspert R. S. hinnangul uute eterniitplaatide paigutamise tõttu vanadega 4(9)

kõrvuti on parandatud katuseosa ülejäänud katusest visuaalselt eristatav. Kindlustusandja on seaduse järgi kohustatud kahjustatud isiku asetama olukorda, mis oli võimalikult sarnane õnnetuseelse olukorraga. Maakohus leidis, et endise olukorra taastamiseks tuleb vahetada kogu taluhoone katusekate. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. OÜ Ehituseksperdi arvamuse kohaselt taluhoone katusel olevad eterniitplaadid on kulumusega 60% ning eluhoone katusel olevad plaadid kulumusega 30%. Kuna sarnaseid plaate ei ole võimalik soetada, tuleb uute soetatavate plaatide hinnast maha arvata amortisatsioon vastavalt 60% ja 30%. OÜ Tarameistrid hindasid R. S. ekspertiisiaktis nimetatud tööde maksumuseks elumaja osas 50 354,40 krooni ja taluhoone osas 117 522 krooni. OÜ Ehitusekspert andis vajaminevate remonttööde maksumuseks 60 098 krooni. Kohus leidis, et OÜ Ardis Ehitus poolt koostatud kalkulatsioonis toodud ehitustööde maksumus ei ole realistlik ning ehitusettevõtte tegevus näitas, et OÜ Claim Consult poolt toodud töid ei olnud võimalik kalkulatsioonis toodud summa eest teostada. OÜ Ehituseksperdi eksperthinnang tööde ja materjalide maksumuse osas kattub OÜ Ardis Ehitus kalkulatsioonis tooduga. Kohtu hinnangul eelnimetatud arvamused on silmas pidanud eelkõige kostja majanduslikke huve ning ei ole reaalselt täidetavad, mida on praktikas OÜ Ardis Ehitus tõendanud. Seega lähtus kohus OÜ Tarameistrite poolt tehtud kalkulatsioonis toodud taastamistööde maksumusest, mis tagab korrektse ehitustöö ja kõlbulikud materjalid, s.o kannatanu saab asetatud olukorda, mis oli võimalikult lähedane liiklusõnnetuseelse olukorraga. Kostjalt kuulub väljamõistmisele taastamistööde maksumus elumaja osas summas 43 860 krooni ning taluhoone osas summas 82 198,80 krooni. Eluhoonele eterniidi paigalduse maksumuseks luges kohus 70% 18 040 kroonist, s.o 12 628 krooni, millele lisandub käibemaks ning taluhoonele eterniidi paigalduse maksumuseks 40% 49 060 kroonist, s.o 19 624 krooni, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonkaebus Kostja If P&C Insurance AS palub maakohtu 06.01.2010 otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi 107 778,40 krooni ulatuses rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellant nõustub, et temalt mõistetakse välja kahju katteks 60 098 krooni. Apellant ei ole teinud takistusi kannatanule remondiettevõtte valikul. Vastustaja võttis hinnapakkumised OÜ-lt Sindlivabrik ja OÜ-lt Amparis ning esitas need apellandile. Kuivõrd valitud ehitusettevõtete remondikalkulatsioonid olid ilmselt ülepaisutatud, valis apellant tööde teostajaks OÜ Ardis Ehitus. Hoone katused remontis OÜ Ardis Ehitus ja apellant on remontööde eest OÜ-le Ardis Ehitus tasunud 60 711 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ Ardis Ehitus on hoonete katused remontinud ebakvaliteetselt ning kogu töö tuleb uuesti teha. Ekspert Ü. L. arvamuse kohaselt kujuneb liiklusõnnetuse eelse olukorra taastamise (mõlema maja katuse remontimise) maksumuseks 60 098 krooni (ebakvaliteetse ehitustöö uuesti tegemine ning lisatööd). Nimetatud summa eest on võimalik liiklusõnnetuse eelne olukord taastada (sealjuures ei ole summa suuruse osas arvestatud hoone kulumit). Apellant on vastustajale hüvitanud kahju katteks 60 098 krooni. Vaidlust ei ole selles, et elumaja katusematerjalina kasutatud eterniitplaate ei ole võimalik osta ning seega tuleb asendada ühe majapoole katus uute eterniitplaatidega. 5(9)

Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kahjuhüvitise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda talumajale terves ulatuses (223 m2) uue katuse paigaldamise kuludest. Ehitustehniliselt ei ole tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik taluhoone terve katuse vahetamine. Asjaolu, et uued eterniitplaadid eristuvad vanadest (põhjusel, et vana katust ei ole puhastatud ja hooldatud ning see on sammaldunud) ei tähenda, et kindlustusandja peaks hüvitama uue katuse paigalduse. Liikluskindlustuse seaduse alusel ei pea kindlustusandja kannatanule hüvitama vara väärtuse vähenemisest tekkinud kahju ning mittevaralist kahju. Seda osa kahjust, mis ei kuulu liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitamisele, saab kannatanu nõuda kahju tekitanult. Paari aasta möödudes ühtlustub uute ja vanade eterniitplaatide toonierinevus. LKS § 47 lg 6 kohaselt vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest. Apellandil on kohustus hüvitada ainult vajalikud kulutused, mis seisnevad talumajal purunenud eterniitplaatide vahetamises (12 m2), mitte katuseosa plaatide vahetuses (77 m2) või terve maja katusekatte vahetamises (223 m2). Ekspert Ü. L. arvamuse kohaselt tuleb talumajale nõuetevastaselt paigaldatud uued eterniitplaadid demonteerida, remontida sarikas ning paigaldada samas ulatuses plaadid uuesti. Ekspert Ü. L. arvestuse kohaselt kujuneb talumaja katuse remonditööde maksumuseks 9 067 krooni. Nimetatud kalkulatsioonis lähtutakse uute plaatide maksumusest. Kohus on ebaõigesti leidnud, et taluhoonele ei ole võimalik osta samasuguseid eterniitplaate ning seetõttu tuleb asendada terve maja katus. Ilmselt on kohut eksitanud asjaolu, et elumajal kasutatud samasuguseid eterniitplaate ei toodeta enam ning neid ei ole võimalik osta. Poolte vahel puudus vaidlus, et talumaja katusekattematerjalina kasutatud eterniitplaate toodetakse jätkuvalt ning neid on võimalik osta. Kuna talumaja katusekattematerjalina kasutatud eterniitplaate on võimalik osta, puudub mõistlik põhjendus, miks peaks mõne eterniitplaadi purunemisel asendama terve katuse. Kahju hüvitamise seisukohalt ei ole põhjendatud amortiseerunud katuse mõne eterniitplaadi purunemisel asendada terve vana katus uue sh kallimast materjalist katuse vastu. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida võlasuhtes samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Asjaolu, et apellant ei ole hoone omanikuks, ei võta võimalust hinnata, mis on antud olukorras mõistlik. VÕS § 7 lg 1 kohaselt ei pea kahju suuruse hindamisel lähtuma sellest, mida vastustaja antud olukorras peab mõistlikuks, vaid sellest, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loevad mõistlikuks. Apellant on seisukohal, et mõistlik isik ei vaheta paari eterniitplaadi purunemisel hoonel tervet katusekonstruktsiooni. Kahju hüvitamise seisukohalt on oluline hinnata ka hoonetekompleksi üldist seisukorda. Talumaja on ehitatud 1928. aastal ning 1970-ndatel on paigaldatud sindlikatuse peale eterniitplaadid. Ekspert Ü. L. on välja toonud, et talumaja katusekate ning aluskonstruktsioon olid enne liiklusõnnetust väga halvas seisus. Ekspert on arvamuse p-s 3.2.3 märkinud, et eterniitkate on hooldamata (puhastamata ja sammaldunud); olemasolevad eterniitplaadid on suure kulumiga (60-65%). Kasutatud on kohatiselt mittekvaliteetseid plaate, plaatide paigaldustöö on osaliselt ebakvaliteetne, katuse aluskonstruktsioon on deformeerunud, millest põhjustatuna ei ole katusekate tasapinnaline. Eterniitplaatide toonierinevus ei tulene nende erinevast värvist, vaid asjaolust, et vanad plaadid on aja jooksul tuhmunud ning sammaldunud. Vastustaja on kindlustusjuhtumi eelselt talumaja vintskapi osas kasutanud katusekattematerjalina uusi vanade eterniitplaatidega samasuguseid plaate. Arvestades hoonete amortiseerunud seisukorda ning kasutatud tervistkahjustavaid materjale (asbest), ei ole mõistlik ega põhjendatud, et hüvitise suuruse arvestamisel lähtutakse kulutustest, millega viiakse 6(9)

talumaja katus ideaalsesse seisukorda. Sellisel kujul ei taastata kindlustusjuhtumi eelset olukorda, vaid seatakse kannatanu oluliselt paremasse olukorda. Apellant tugines kohtumenetluses ka väitele, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kannatanu seoses kahju hüvitamisega saab. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Nimetatud põhimõtet toetab ka LKS § 35 lg 5. Apellant on seisukohal, et isegi juhul, kui talumaja osas tuleks asendada terve katus, on VÕS § 127 kohaselt võimalik katuseehituse kuludest maha arvata kulutused, mis ei seisne purunenud eterniitplaatide vahetuses. Seega kujuneks talumaja eest makstava hüvitise suuruseks maksimaalselt ikkagi 9 067 krooni. Kohus ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks ta jõudis seisukohale, et Ü. L. arvestab eelkõige apellandi majanduslikke huvisid. Ekspert Ü. L. arvamuse kohaselt tuleb talumajale paigaldatud uued eterniitplaadid demonteerida, remontida sarikas ning paigaldada uued plaadid 12 m2 ulatuses. Ehitustehniliselt ja majanduslikult ega mõistlikkuse printsiibist lähtudes ei ole talumajal põhjendatud ühe külje amortiseerunud katusekatte uuendamine uute eterniitplaatidega (6 plaadi ehk 12 m2 asemel). R. S. viitas oma arvamuses, et talumajal tuleks vahetada eterniitplaadid katuseosa ulatuses, kus katkised plaadid asuvad. Sealjuures ei ole asjatundja suutnud leida ühtegi õigusakti või juhendit, mis kohustaks amortiseerunud katusekatte paari plaadi purunemisel asendama tervet katust. Kahju tegelikku suurust saab täpselt hinnata alles pärast tööde lõpetamist. Ehituse käigus selgub, kui palju ehitusmaterjali ja töötunde kulub. Tööde teostamise käigus selguski, et samasuguseid eterniitplaate toodetakse ning neid on võimalik kaubandusvõrgust soetada. Järelikult langes ära vajadus vahetada välja eterniitplaadid 77 m2 ulatuses. Kuivõrd R. S. tugines ClaimConsult OÜ ennatlikule ja valele hinnangule, on ka tema lõppjäreldus vale. Kahju suuruse hindamisel ei saa lähtuda ClaimConsult OÜ koostatud allkirjastamata dokumendist. Kohus on oma otsuses välja toonud, et kahju suuruse otsustamisel lähtus ta R. S. arvamusest. Tegelikkuses ei ole kohus ka R. S. arvamusest lähtunud. Nimelt on R. S. talumaja osas välja toonud, et tuleb eemaldada kõik vigastada saanud katuseosal paiknevad eterniitplaadid (ekspertiisiaktis fikseeritud 77 m2) ning asendada uute sama tooni plaatidega. R. S. arvamuses toodud tööde maksumus on kajastatud Tarameistrid OÜ kalkulatsioonis summas 51 325 krooni. Hoolimata sellest leidis kohus, et katusekate tuleb vahetada terve katuse ulatuses (223 m2). Sealjuures on kohus lähtunud kahju suuruse hindamisel Tarameistrid OÜ kalkulatsioonist, mis kajastab kogu maja katusekatte vahetamist. Kohus on jätnud tähelepanuta vastustaja selgituse kohtuistungil, et enne tööde teostamist oli ta nõus, et talumajal vahetatakse katusekate 77 m2 ulatuses. Seega on vastustaja olnud nõus ehitustöödega väiksemas mahus kui on leidnud kohus. Lähtudes kahju suuruse arvestamisel ainult R. S. arvamusest, on talumajale tekkinud kahju suuruseks maksimaalselt 51 325 krooni. Katusekattematerjali kulumit arvesse võttes kujuneb hüvitise suuruseks 76 115 krooni (remondimaksumus 101 679,6 krooni – (elumaja eterniitplaatide maksumus 18 040 krooni x kulum 30%) + (talumaja eterniitplaatide maksumus 18 480 krooni X kulum 60%). Lähtuda Ü. L. arvamusest ning katusekattematerjali kulumit arvesse võttes kujuneb hüvitise suuruseks 47 145,88 krooni (elumaja eterniitplaatide maksumus 10 017,60 krooni X kulum 30%) + (talumaja eterniitplaatide maksumus 1 466 krooni X kulum 60%). Vastus apellatsioonkaebusele 7(9)

Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 60 098 krooni. Pooled ei vaidle selles, et E. L. poolt juhitud veoauto Scania R 500 registreerimismärgiga XXX XXX haagisel murdus 04.03.2009 veljepaar, mis eraldus autost ning vigastas hagejale kuuluval kinnistul kahe hoone katuseid. Autojuhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt. Tegemist oli LKS § 26 lg-te 1, 2 ja 3 järgi liikluskindlustus-juhtumiga, mille tagajärjel tekkis hagejale liikluskahjuga. Kostja otsuse kohaselt kuulus hüvitamisele varakahju 60 711 krooni ning hüvitise saajaks oli OÜ Ardis Ehitus, kes remontis katused. Pooled on ühel meelel selles, et OÜ Ardis Ehitus ei teostanud töid kvaliteetselt ja töö tuleb ümber teha. Kostja ei vaidle vastu, et hagejale tuleb maksta välja hüvitis, mis kataks OÜ Ardis Ehitus poolt tehtud mittekvaliteetsete tööde lammutamise ja katuste parandamise. Pooled vaidlevad selle üle, kui suur on hüvitise suurus. LKS § 7 lg 1 järgi kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatule tekitatud liikluskahju. LKS § 35 lg 1 sätestab, et asja kahjustamisest tekkinud kahju on taastamisremondi maksumus ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. LKS § 47 lg 2 järgi varakahju suurust hinnatakse kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel ja lg 3 kohaselt varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb mõistlikud kulud. Pooled on kahju suuruse tõendamiseks esitanud Sindlivabrik OÜ hinnapakkumise, OÜ Amparis hinnapakkumise, OÜ Claim Consult arvamuse, OÜ Ardis Ehitus kalkulatsiooni, FIE R. S. ekspertiisiakti, OÜ Tarameister hinnapakkumise ja Ü. L.. eksperthinnangu. Kolleegium leiab, et kõiki eeltoodud dokumente on võimalik arvestada hüvitise suuruse kindlakstegemisel. Ebaõige ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, mille kohaselt oli Ü. L. arvamus kallutatud ja lähtus kostja ärihuvidest. Kolleegium märgib, et Ü. L. on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside alal ja kolleegium ei näe alust, et jätta tema arvamus arvestamata. Elumaja katuse remondi osas pooled ei vaidle, et asendada tuleb plaadid poolel katusel. Ainult purunenud eterniitplaate ei ole võimalik asendada, sest neid enam ei toodeta. Uus katusepool tuleb ka värvida. Samuti tuleb eemaldada OÜ Ardis Ehitus mittekvaliteetselt paigaldatud eterniitplaadid ja parandada vigastatud ehitusdetailid. Kostja on nõustunud, et eeltoodud tööde maksumuseks on 51 031 krooni. Selline hüvitise suurus on välja toodud Ü. L. koostatud eksperthinnangus. Kolleegium leiab, et elumaja osas on eeltoodud suuruses kahju hüvitamine põhjendatud. Hüvitise suurus on ligilähedane FIE R. S. arvamuse alusel OÜ Tarameister poolt tehtud pakkumisega, mis oli elumaja katuse parandamiseks 50 354,40 krooni (lk 51). Nii Ü. L. kui ka R. S. on leidnud, et sobivate plaatide mitteleidmisel tuleb vahetada eterniitplaadid katuse kahjustada saanud küljel ja need tuleb üle värvida sobivas toonis. Kolleegiumi arvates terve katuse ülevärvimiseks puudub vajadus. Hageja pole põhjendanud, miks pole võimalik värvida uut katuse poolt sama värvi säilinud katusega. Talumaja osas on poolte vahel vaidlus, kas asendada tuleb ainult purunenud eterniitplaadid, pool katust või kogu katus, v.a vintskap. Kostja on õigesti rõhutanud, et 8(9)

LKS § 47 lg 3 järgi tuleb hüvitada mõistlikud kulud. Talumaja katus oli paigaldatud eelmise sajandi 70-ndatel aastatel ja vastavalt Ü. L.. arvamusele oli katus suure kulumisega (60-65%), hooldamata, katuse ehitamisel oli kasutatud mittekvaliteetseid plaate ja ka paigaldus ei olnud kvaliteetne. Hiljem on taluhoonele ehitatud vintskap, millel on uutest plaatidest katus, mis on vähem kulunud ja selle tõttu erineva tooniga. Vaidlust ei ole, et taluhoone katusel kasutatud suuri eterniitplaate toodetakse ja neid on võimalik osta. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et taluhoone katuse plaate ei ole võimalik osta. Kolleegiumi arvates eeltoodud asjaoludel on mõistlik asendada taluhoone katusel purunenud eterniitplaadid, remontida sarikas ja paigaldada roovitus. Kuna OÜ Ardis Ehitus oli taluhoone katuse remontinud mittekvaliteetselt, siis tuli kahju hüvitise summa määramisel arvestada juba paigaldatud plaatide kõrvaldamise maksumusega. Terve katuse, nagu soovis hageja, või ka poole katuse, nagu soovitas FIE R. S. oma arvamuses, vahetamine ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud. Katusel on eelnevalt erineval ajal pandud eterniitplaate, mis on visuaalselt eristatavad. Selle tõttu ei kahjusta 12 m2 ulatuses uute plaatide paigaldamine oluliselt ehitise välisilmet. Arvestades katuse iga ja kulumise astet, rikastuks hageja uue katuse paigaldamisega kostja arvel. Hageja ei ole väitnud, et katuse parandamine Ü. L. eksperthinnagus toodud viisil oleks ehituslikult võimatu. Ü. L. arvamuse kohaselt kulub taluhoone katuse parandamiseks 9 067 krooni. Hageja poolt esitatud Sindlivabrik OÜ ja Amparis OÜ pakkumistest ei ole võimalik lähtuda, kuna nad on näidanud ainult terve katuse asendamise maksumuse. OÜ Claim Consult ja OÜ Ardis Ehitus on lähtunud oma arvamuses ja kalkulatsioonis ebaõigest eeldusest, mille kohaselt taluhoone katusel kasutatavat eterniitplaati kaubandusvõrgus ei müüda ja asendada tuleb seetõttu pool katust. FIE R. S. ja OÜ Tarameister on võtnud tööde mahu hindamisel aluseks OÜ Claim Consult arvutused ja toonud välja palju maksab ühel katusepoolel eterniidi vahetus. Seega on võimalik taluhoone katuse parandamise tööde maksumus tuvastada ainult Ü. L. arvamuse alusel. Arvestades eeltoodut on mõistlikud kulud kahju hüvitamiseks 60 098 krooni. Apellant on väitnud, et ta on need juba hagejale hüvitanud, kuid vastavat dokumenti ei ole ta esitanud, mistõttu tuleb hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista 60 098 krooni. Kuna kostja on 60 098 krooni ulatuses nõustunud kahju hüvitama, siis katuste kulumise võrra hüvitise suuruse vähendamiseks ei ole alust. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi 35,80 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 64,20 % hageja kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.