Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Otsuse kohaselt on Viru Maakohtu 14.05.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1276 tõendatud, et kostja on pannud toime esimese astme kuriteo, kus kannatanu surma põhjustasid kostja teod. Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut abi ning lg 2 kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. RaKS § 29 lg 1 ja 3 kohaselt võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. SA Narva Haigla ja SA TÜ Kliinikum on Haigekassa lepingupartnerid. Haigekassa lepingupartneriga sõlmitud ravi rahastamise lepingu p 6.1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud esitama tasumiseks esmajärjekorras vältimatu abi osutamise raviarved, seejärel lepingumahu olemasolul plaanilise ravi arved. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule – N.K. – tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, on Haigekassal õigus nõuda isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, s.o kostjalt, tervishoiuteenuste osutamise ja ravimite eest raha tagasi.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastuväidete kohaselt on TsMS § 229 lg 1, 2 ja § 272 lg 2 järgi tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla dokumentaalne tõend. Dokumendid on ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-98-08 seisukohale, et kriminaalasjas tehtav kohtulahend ei ole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslik, kuid on käsitatav ühe tõendina ja kohus peab kriminaalasjas tehtud kohtulahendi tõendina arvestamata jätmist põhjendama. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust saab tsiviilasjas kasutada asjaolude tõendamiseks. TsMS § 232 lg 1 sätestab kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustuse ning tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus on uurinud kõiki tõendeid kogumis. Kohus on viidanud kohtulahendile nr 1-05-1276, millest lähtuvalt luges kohus tõendatuks kostja poolt N.K. põhjustatud tervisekahjustuse. Raviteenuste arvetelt nähtuvalt on teenust osutatud alates 09.06.2005, s.o kuupäevast, mil kohtuotsuses nr 1-05-1276 toodu kohaselt toimus intsident kostja ja N.K. vahel. Põhi- ja kaasuvad diagnoosid raviteenuste arvetel kattuvad tekitatud kehavigastuse piirkonnaga. Samuti nähtub, et tervisekahjustuse välispõhjuseks on rünne terava esemega. Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse dokumendi õigsust, seega saab selles toodut vaidlustada, esitades vastuväidete kinnitamiseks omapoolsed tõendid, mis lükkavad ümber esitatud dokumendis toodu. Kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud. Isikukood on riigi poolt kodanikele ning alaliselt riigis elavatele isikutele omistatav unikaalne numbrikombinatsioon. Kuna tervishoiuteenuste osutamisel on tuvastatud isik, kellele teenust osutatakse, on kantud raviteenuste arvetele isiku ainulaadne isikukood. Isikuandmete kasutamisel tuleb lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Selle kohaselt tuleb andmete kasutamisel piirduda sellega, mis on vajalik andmete kasutamise eesmärgi saavutamiseks. Isikukoodi kasutamine on kindlasti põhjendatud, kui tegemist on suurte andmekogumite automatiseeritud töötlusega. Eesti Haigekassa on avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus ning puudub alus kahelda esitatud andmete õigsuses. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. St kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuste osutamiseks tehtud kulud tagasi. N.K. osutatud tervishoiuteenuste kulud on sellised, mille puhul on olemas alused RaKS § 26 lg 1 rakendamiseks. Eesti ravikindlustus järgib solidaarsuse printsiipi (RaKS § 1 lg 1): haigestumisel ei sõltu haigekassa poolt tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu. Eristamisele kuulub ravikindlustuse kui tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning RaKS § 26 sätestatud tagasinõude alused. Kohus on pädevalt juhindunud menetluskulude osas TsMS § 162 lg-st 1 ja § 190 lg-test 2, 5.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Egon Konsand

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.