Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsuse peale on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil, võib kohus asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata.

ASJAOLUD

14.09.2009 esitas Eesti Haigekassa kostja vastu hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 38 852 krooni ja 25 senti. Hageja nõue tugines Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg2 ning § 162 lg 1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.05.2008 kriminaalasja nr 1-05-1276 kohtuotsusest tulenevalt E.V. pani toime Karistusseadustiku (KarS) § 114 p 5 järgi kvalifitseeritava teo. Ta lõi kannatanule N. K.le kaks korda noaga pähe ja kõhtu. Kannatanule osutasid arstiabi SA Narva Haigla ja SA TÜ Kliinikum kandes seega kulusid. Haigekassa kui SA Narva Haigla ja SA TÜ Kliinikum lepingupartner ravi rahastamise lepingu järgi tasus Narva Haigla ja SA TÜ Kliinikum esitatud raviteenuste arvete alusel N. K.le osutatud teenuste eest perioodil 09.06.2005-13.06.2005 summad 8833,25 krooni ja 30 019 krooni, so kokku summa 38 852, 25 krooni. Hageja Eesti Haigekassa soovib kostjalt raha tagastamist.

KOSTJA VASTUSED

Kostja vaidleb oma 06.oktoobri 2009 vastusega hagile vastu. Talle on raviteenuste arve arusaamatu. Soovib saada lahtiseletatud hagi. Kostja esindaja esitab kohtule alljärgnevad vastuväited hagiavaldusele: kohtuotsus kriminaalasjas ei ole antud tsiviilasjaga siduv, kostja on kohtuotsuse edasi kaevanud Euroopa kohtusse, kannatanu ei saanud kindlustushüvitusi, kuna ta oli surnud, haigekassale on Nikolai K. tööandja juba maksnud, kuna on maksnud sotsiaalmakse, raviteenuste saaja nime ei ole arvel kirjas, samasuguseid teenuseid on osutatud korduvalt ühel päeval, haigekassa ei ole esitanud tõendeid, et kõik raviteenused olid vajalikud K. ravimiseks.

HAGEJA SESUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Hageja täpsustab 22.10. 2009, et hagejaks ei ole mitte SA Narva Haigla, vaid Haigekassa. Ekspertiisiga on tuvastatud, et V. oli kuriteo toimepanemise ajal kui ta lõi N.K.ile noaga süüdiv. SA Narva Haigla ja SA TÜ Kliinikum osutasid N.K.ile arstiabi. See oli vältimatu abi. Sihtasutuste poolt esitati Haigekassale arved. Kui teenuseid ei oleks osutatud, arveid ei oleks esitatud. Teenus peab olema kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja olema meditsiiniliselt näidustatud. Teenused olid kantud loetellu ja olid näidustatud.

Hagejal puudub kostja valikul diskretsiooniõigus. Eesti Haigekassa poolt kannatanule osutatud teenuste eest üle võetud tasu maksmise kohustus on Haigekassa kulu. Kannatanu oli ravikindlustusega hõlmatud isik. Ravikindlustusseaduse § 26 lg 1 sõnastusest nähtuvalt ei ole tagasinõudeõiguse tekkimiseks vajalik kindlustusjuhtumi süüline põhjustamine, piisab põhjusliku seose olemasolust kostja teo ja kindlustusjuhtumi tekkimise vahel. Asjaolu, et kostja on vastutav kannatanule kehavigastuse tekkimise eest, on tõendatud hagiavaldusele lisatud Viru Maakohtu 14.05.2008 kohtuotsusega, millest nähtub, et kohtumenetluse käigus tehti kindlaks, et kostja põhjustas külmrelvaga N.K.ile tervisekahjustusi ning seadis ohtu kannatanu elu. Haigekassale esitatud raviarvetel on nähtav nii teenuse kood, kogus, hind ja hüvitamisele kuuluv summa.

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud kogutud tõendeid kogumise, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. 14.mai 2008 Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-1276 on tõendatud, et E.V. on toime pannud esimese astme kuriteo, kus kannatanu surma põhjustasid E.V.i teod (tl 5-7). Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi ning lg 2 kohaselt tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Ravikindlustusseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 kohaselt Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. SA Narva Haigla ja SA TÜ Kliinikum on Haigekassa lepingupartnerid. Haigekassa lepingupartneriga sõlmitud ravi rahastamise lepingu p 6.1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama tasumiseks esmajärjekorras vältimatu abi osutamise raviarved, seejärel lepingumahu olemasolul plaanilise ravi arved. Ravi rahastamise leping on avalikus internetikeskkonnas kättesaadav. Ravikindlustusseaduse § 26 lg 1 kohaselt on Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik

ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule- N.K.ile tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, on Haigekassal õigus nõuda isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, so E.V.ilt, tervishoiuteenuste osutamise ja ravimite eest raha tagasi. Hageja on dokumentaalsete tõenditena kohtumaterjalile lisanud E.V.i süüdimõistva kohtuotsuse kannatanule K.le kehavigastuste tekitamise kohta (tl 5-7), raviteenuse arved isikule koodiga 38001053714 (tl 8-12). 25.11.2008 on Haigekassa saatnud E.V.ile nõudeavalduse nr. 97 (tl 13), milles nõuab temalt kannatanu ravikulude hüvitamist kuna Haigekassale on tekitatud kahju (tl 13). Kuna kostja viibis sellel ajal vahi all (kohtuotsuses märgitud tõkend- vahi all alates 12.06.2005), on kohtul alust eeldada, et see nõudeavaldus adresseerituna xxx kostjani ei jõudnud. See aga ei võta hagejalt nõudeõigust E.V.i vastu kasutades kohtu abi. Kohus on menetluse käigus uurinud kõiki tsiviilasja menetluse käigus kogutud dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele(tl 26), tema esindaja kirjalikke vastuväiteid hagile, samuti Eesti Haigekassa seisukohta (tl 29-31). Kohus on pooled ära kuulanud ka kohtuistungil 16. veebruaril 2010. Kohus, tuginedes kõikidele menetluses kogutud tõenditele ning antud vaidlust reguleerivatele eelpool märgitud seadusesätetele, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud kannab kostja E.V.. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Viru Maakohtu 07.12.2009 määrusega rahuldas kohus E.V.i riigi õigusabi taotluse ja andis E.V.ile riigi õigusabi, õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 190 lg 2, kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud. Kuna kohus rahuldab hagi, kannab E.V. oma esindaja õigusabikulud täies ulatuses. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus määras 26.02.2010 määrusega E.V.ile riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Sergei Politševi õigusabi kulude suuruseks vastavalt vandeadvokaadi esitatud taotlusele 4 140 (neli tuhat ükssada nelikümmend krooni). Lähtudes TsMS § 190 lg 5 sätestatust, mõistab kohus E.V.ilt riigituludesse 4 140 krooni.

Esindajatasu 4 140 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank või kontole nr 221023778606, mõlema konto viitenumber 2800049900. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.