Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(3)

HAGIAVALDUSE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

EEAS esitas 20.10.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MVe vastu 8094.98 krooni saamiseks ja 750 krooni menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tegi 30.10.2009 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 05.11.2009 nõudele vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt. 16.03.2010 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning esitatud avaldus anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.04.2010 esitatud hagiavalduses taotleb hageja, EEAS kostjalt, MV ́elt kasutatud teenuste, järelmaksu võla ning lepingulise tasu 473 krooni, kokku 7 920.03 krooni ning viivise 174.95 krooni, kokku 8 094.98 krooni väljamõistmist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1 400 krooni. 30.04.2010 kohtumääruse jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku tasuda täiendavalt riigilõivu summas 200 krooni. 07.05.2010 saatis hageja kohtule riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. 11.05.2010 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ning saatis menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue poolte vahel sõlmitud kliendilepingust ja järelmaksu müügilepingust . Kostja ei ole tasunud arveid 05200902310254, 06200902779859, 07200903249139, 08200903718106, 08200903762647. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 31.07.2009.

30.08.2010 kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et võtab hagi õigeks, on nõus maksma oma võla EEAS-i ees, kohtukulud palub kostja jagada hagejaga pooleks. Samuti palub kostja määrata võla tasumiseks maksgraafik, kostja on peres ainuke sissetulekuga inimene (palga suuruseks kätte on 7474 krooni, kasvatab 2 alaealist last) ning seetõttu pole suuteline maksma kogus summat korraga. Maksegraafiku koostamise osas pöördus ka EEAS poole, kuid sealt soovitati pöörduda kohtu poole. Suudab kasta 300 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on kohtule esitatud avalduses võtnud hageja nõude õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestatu kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 alusel, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Ülaltoodust juhindudes märgib kohus otsuses õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas ka lepingust. VÕS § 76 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müügilepingu kohaselt müüja andma ostjale üle olemasoleva asja, tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja asja vastu võtma. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2(3)

Kostja on taotlenud võlasumma tasumiseks maksegraafiku koostamist, märkides, et majanduslik olukord võimaldab tasuda 300 krooni kuus. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab kindlaks, et otsus tuleb täita kostja poolt järgneva 16 kuu jooksul järgmiselt: kostja maksab alates oktoobrist 2010 kuni detsember 2011 iga kuu hiljemalt 15 kuupäevaks hagejale vähemalt 500 krooni kuus ning hiljemalt 15 jaanuariks 2012 maksab 594.98 krooni. Kohus arvestab tasumisele kuuluva summa määramisel hageja, samas ka kostja huvidega ning kostja poolt kirjeldatud majandusliku olukorraga, kuid kostja poolt taotletud 300 krooni suuruses summas tasumise korral tuleks võlgnevus kustutada 27 kuu jooksul, mis kohtu arvates ei ole mõistlik tähtaeg.

MENETLUSKULUD

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivuna tasutud summa väljamõistmist. Hageja tasus riigilõivu kokku summas 1600 (üks tuhat kuussada) krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, viidatud sätte lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 sätestatu kohaselt kannab hageja menetluskulud ise kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus hindab ülalmärgitud sätteid silmas pidades kostja käitumist kogu menetluse kestel, seega alates EEAS-i poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märgib MV, et tunnistab nõuet 3000 krooni suuruses summas ning lisab, et kuna vaidlus hagejaga on arvuti emaplaadi vahetamises, siis pole ta nõus katkise asja eest maksma. Hagiavaldusele esitatud vastuses on kostja hagi koheselt õigeks võtnud. Kostja on vastuses ka märkinud, et on pöördunud maksegraafiku sõlmimiseks EEAS-i poole, kuid saadud vastuse kohaselt soovitati pöörduda kohtu poole. Kohus leiab, et kuna MV on maksekäsu kiirmenetluses osaliselt võlgnevust tunnistanud ja esitatud hagi on koheselt õigeks võtnud, ei ole kostja oma käitumisega põhjustanud hagi esitamist. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub TsMS § 168 lg 6 sätestatu ning hageja menetluskulud (sh. riigilõiv) jäävad hageja enda kanda. Kohus, hinnates kostja väited, leiab, et kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Kostja on kirjeldanud oma majanduslikku olukorda ning märkinud, et on peres ainuke sissetulekut omav inimene, töötasu saab kätte 7474 krooni kuus, peres on 2 alaealist last. Arvestades üldist majanduslikku olukorda on need kostja poolt esitatud väited usutavad ning kostjalt hageja majanduskulude väljamõistmine paneks mitte ainult kostja vaid ka tema ülalpeetavad veel raskemasse majanduslikku olukorda. Seega asub kohus seisukohale, et isegi juhul, kui kostja oleks põhjustanud hagi esitamise, tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Heiki Kolk kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.