Tsiviilasi nr 2-10-4348
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 1. september 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-4348
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Aleksander Seleznjovi 73 293,02 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
48 630,89 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Triin Marran (e-post [email protected]); kostja Aleksander Seleznjov
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
vastu
Aleksander Seleznjov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.03.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0801589/15st, mille kohaselt andis hageja kostjale 48 369,59 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 25,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjale 08.07.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 06.08.2008 lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku 73 293,02 krooni väljamõistmist, millest 48 369,59 krooni on tagastamata krediidisumma, 5242,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1483,70 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 261,30 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 17 936,20 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 25,05% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja on hagi alusena viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 ja lg 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohus kohustas kostjat 17.06.2010 kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 28 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 38). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 30.07.2010 (tl 40). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0801589/15st ja selle maksegraafiku, hageja krediidilepingute üldtingimused, 26.05.2008 ja 27.06.2008 meeldetuletuskirjad, 08.07.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse, 06.08.2008 lepingu ülesütlemisavalduse, hageja kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 8-19, 24-26). VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 48 369,59 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada 2(3)
krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 08.07.2008 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes kostjale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 06.08.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 64 157,34 krooni tasumist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 25,05% võlgnetavalt summalt aastas. 28.01.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 17 936,20 krooni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 73 293,02 krooni, millest 48 369,59 krooni on tagastamata krediidisumma, 5242,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1483,70 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 261,30 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 17 936,20 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 06.08.2008 kuni 28.01.2010. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 29.01.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,05% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 483,70 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 7500 krooni, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 100 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni, kokku 9583,70 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.