Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 02.03.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXX alates 20.09.2005. a. Alates korteriomandi omandamisest kehtivad kostja ja hageja vahelises suhtes TK üldtingimused. Kostja tarbib hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus vastavalt korteri üldpindala ruutmeeter korrutada soojusenergia tariifiga. Hageja on kostjale osutatud teenuste eest esitanud igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Kostja kasutab hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele ei ole kostja teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud arveid tasumata summas 25 745.50 krooni, millele lisandub viivis 0,15% päevas tasumisega viivitatud summalt päevas. Kostja vastus Kohtule 27.07.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagiavaldusele lisatud arvete kohaselt koosneb hageja nõue kostja vastu küte- ning vee soojendamise teenuste osutamise eest tasumata jätmisest. Seejuures nähtub arvetest, et hageja nõue küte eest moodustab 14 282,24 krooni ning vee soojendamise eest 11 463,16 krooni. Käesolevaga vaidleb kostja vee soojendamise nõudele summas 11 463,16 krooni vastu. Hageja 07.01.2009.a arvel , mis on esitatud 2008.a detsembrikuu seisuga, on kostja omandis oleva korteriomandi soojaveearvesti lõppnäiduks märgitud 382. Sama näit (so 382) on märgitud ka hagiavaldusele lisatud viimasel arvel , mis on dateeritud 06.02.2010.a ning mis sisaldab andmeid 2010.a jaanuari seisuga. Ülaltoodud kahe arve väljastamise vahelisel ajavahemikul (so jaanuarist 2009 kuni jaanuar 2010 kaasa arvatud) on hageja poolt esitatud 12 arvet ning igal arvel on vee soojendamise koguseks märgitud 13,860m3 ning esitatud ka märgitud kogusele vastav tasunõue kokku summas 8 322,26 krooni. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et alates 06.02.2009 kuni 07.01.2010 esitatud arvetel nr L0901006270, L0902014317, L0903022305, L0904030275, L0905033925, L0906044988, L0907049401, L0908057829, L0909066216, L0910075310, L0911085986 ja L0912096075 toodud vee soojendamise tasu nõue kokku summas 8 322,26 krooni on alusetu. Hageja enda poolt esitatud arvetest nähtub, et vee soojendamise teenust arvetel märgitud koguses ei ole hageja tegelikult osutanud. Hageja viited kostja lepingulisele kohustusele viivise tasumise osas ei ole asjakohased kuna poolte vahel ei ole hagile lisatud müügilepingut sõlmitud ning kostja ei ole võtnud endale ka kõnealuses müügilepingus sätestatud kohustust viivise tasumiseks määras 0,15%. Antud asjaolule viitab eelkõige mõlema poole poolt allkirjastamata müügileping, millel puuduvad ka andmed ostja kohta. Lisaks peab kostja siinkohal vajalikuks märkida, et hageja näol on tegemist võrguettevõtjaga Kaugkütteseaduse § 2 p 10 tähenduses, kes varustab kostja korterit soojusenergiaga kaugküttevõrgu kaudu. Kaugkütteseaduse § 11 lg 1 ja 4 kohaselt on soojusenergia ostumüügilepingu sõlmimise eelduseks kirjaliku liitumislepingu olemasolu võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omaniku või valdaja vahel. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole liitumislepingut sõlmitud, siis ei saa ka nende vahel olla soojusenergia ostmüügilepingut. Ülaltoodud põhjustel peab kostja nii hagiavalduses toodud viivisenõuet summas 12 942,41 krooni kui ka TsMS § 367 alusel esitatud nõuet määras 0,15% päevas alusetuks. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX alates 20.09.2005. a. Alates korteriomandi omandamisest on kostja tarbinud hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus, s.o. vastavalt korteri üldpindala ruutmeeter korrutada soojusenergia tariifiga. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale osutatud teenuste eest esitanud igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Kostja on tasunud talle kuni 07.01.2008. a esitatud arved. Alates 07.01.2008. a kostja temale esitatud arveid ei tasu, alates 07.10.2008. a kostja hagejale soojavee mõõtja näite korrektselt ei esita. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja ja kostja vahel puudub müügileping, samuti on hagiavaldusele lisatud arvetel ajavahemikul jaanuarist 2009. a kuni jaanuar 2010. a sama soojavee mõõtja näit (s.o 382). Kostja leiab, et vee soojendamise tasu nõue summas 8 322,26 krooni on alusetu, samuti on alusetu viivisenõue. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on kostja väited hageja ja kostja vahel lepingulise suhte puudumise kohta alusetud. Asjaolu, et kostja on jätnud täitmata soojuse ostu-müügilepingu üldtingimuste punkti 16 ning ei ole omandisuhte muutumisel hagejat kirjalikult teavitanud korteri kasutusõiguse üleminekust, ei vabasta kostjat tarbitud teenuse eest tasumisest. Kostja on aktsepteerinud hageja poolt osutatavat teenust ning selle eest ka kuni 07.01.2008. a tasunud, mistõttu on kohtu hinnangul alusetud kostja väited lepingulise suhte puudumise kohta. Samuti ei vabasta kohtu hinnangu kostjat tarbitud teenuse eest tasumisest asjaolu, et kostja hagejale soojavee mõõtja näite alates 07.10.2008. ei esita. Vastavalt üldtingimuste punkt 3 võib hageja sel juhul kasutada punktis 3 näidatud juhendit vee kulu arvestamisel. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud arved perioodi 07.01.2008. a kuni 06.02.2010. a kohta. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud teenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 25 745,40 krooni. Üldtingimuste punkt 13 kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab ostja viivist 0,15% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas üldtingimuste p 13 ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 01.03.2010. a kokku summas 12 942,41 krooni (tl 17). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,15% päevas põhinõudest alates 02.03.2010. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.