2-10-28701/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

6.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitis Välja mõista OSAÜHING SILBETI PLOKK pankrotivarast ajutise halduri Tarmo Villmani tasu 26500 (kakskümmend kuus tuhat viissada) krooni (millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ja pankrotimenetluse vajalike kulutuste katteks 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. I Asjaolud 17.06.2010.a esitas OSAÜHING-u SILBETI PLOKK seaduslik esindaja kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse järgi on võlgniku põhitegevuseks poorbetoonitoodete tootmine põlevkivituhast. Poorbetoontoodete tootmist alustas võlgnik 1999.a aastal. Äriühingu peamised kliendid moodustavad ehitusfirmad ja ehitusmaterjali hulgimüüjad Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Eksport moodustas 95% käibest. Ülejäänud 5% toodetest müüdi Eestis. Võlgniku senine majandustegevus Eesti turul on põhinenud üle 90% ulatuses suurklientide tellimustel ning vähem kui 10% toodangust on müüdud otse oma laost väikeklientidele. Ekspordi osas müüdi kogu toodang suurklientidele. Võlgniku laienemist ja tootmise kaasajastamist on rahastanud peale osaniku AS Silbet ka AS SEB Pank ja AS Swedbank Liising (endine ärinimi AS Hansa Liising), kes on ka võlgniku peamised võlausaldajad. Võlgniku pikaajalised võlakohustused nimetatud võlausaldajate ees on summaarselt 93836474 krooni. 2008. aasta septembri lõpus lakkasid võlgnikule ootamatult suurklientide tellimused ning varasemaid tellimusi hakati ära ütlema. Oktoobri toodang õnnestus sellegipoolest veel realiseerida lootuses, et tellimused ja nõudlus taastub. Nõudluse kadumine oli väga järsk. Alates novembri algusest 2008 toodeti tehase toodang lattu. Tootmine peatati täielikult 11.11.2008, kuivõrd võlgniku rahavood ei oleks edasist lattutootmist võimaldanud. Alates 2008. aasta septembri lõpust tekkis paljudel klientidel makseraskusi. Debitoorsete võlgnevuste kogusumma seisuga 31.12.2008 oli 7 935 314 Eesti krooni.

2-10-28701 Alates tootmise lõpetamisest 11.11.2008 pidasid võlgnik ja võlgniku osanikud võlausaldajatega läbirääkimisi võlgnevuste ajatamiseks ning kohustuste edasilükkamiseks. Võlgniku peamiseks eesmärgiks oli säilitada tootmisvõimekus ning jätkata ehitusmaterjalide turu elavnedes tootmistegevust. Läbirääkimised õnnestusid ning võlausaldajad soostusid võlgade tasumist ajatama. 02.06.2009 sõlmiti võlgniku ja AS-i SEB Pank vahel kokkulepped väljastatud laenude ajatamiseks tagasiulatuvalt alates 25.12.2008 (ühe laenu põhisumma osas alates 25.01.2009) kuni 25.06.2010. Kokkuleppe kohaselt on võlgnik kuni 25.06.2010 kohustatud tasuma igakuiselt üksnes 1/3 sissenõutavaks muutuvast intressist. Muid maksekohustusi võlgnikul AS-i SEB Pank ees kuni 25.06.2010 ei teki. 06.06.2009 sõlmiti võlgniku ja AS-i Swedbank Liising vahel kokkulepe liisingulepingutest nr 0173121L, 0173129L, 0173116L, 0173132L ja 0186744L tulenevate nõuete ajatamiseks 12 kuuks. Kokkuleppe kohaselt on võlgnik kokkuleppe perioodil kohustatud tasuma igakuiselt üksnes 1/3 sissenõutavaks muutuvast intressist. Muid maksekohustusi võlgnikul AS-i Swedbank Liising ees kuni 06.06.2010 ei teki. Võlgnik on sõlminud kokkuleppe võlgnevuse ajatamiseks ka emaettevõtja AS-iga Silbet. AS SEB Pank, AS Swedbank Liising ning AS Silbet on võlgniku peamised võlausaldajad. Juunis 2009 taastati osaline tootmine uuel tootmisliinil. Sellega seoses võeti tööle 60 inimest. Kokku toodeti 45 000 m3 plokke, millest suudeti realiseerida 36 800 m3 . Plokkide väikese realiseerimismahu tõttu peatati tootmine uuesti alates 01.12.2009. Võlgnik plaanis tootmist jätkata orienteeruvalt 01.04.2010. Tänaseks on enamuse võlgniku töötajatega töölepingud lõpetatud koondamise tõttu. Klientidelt on sisse nõutud võlgnevusi, mistõttu seisuga 21.05.2010 oli debitoorne võlgnevus vähenenud 3 528 030,01 Eesti kroonini. 02.06.2009 AS-iga SEB Pank ning 04.06.2009 AS-iga Swedbank Liising sõlmitud kokkulepetest tulenevaid kohustusi on võlgnik täitnud. Alates 2009. aasta lõpust on võlgnik pidanud võlausaldajatega uusi läbirääkimisi võlgnevuste täiendavaks ajatamiseks. Läbirääkimiste tulemusel ja võlgniku majandusseisu ning tulevikuperspektiive kaaludes on võlgnik ja võlausaldajad jõudnud nüüdseks järeldusele, et tänase võlakoormuse puhul ei ole võlgniku maksejõu säilitamine pikemas perspektiivis võimalik. Selgunud on, et võlgniku varade (tehase ja selle sisseseade) tänane reaalne turuväärtus moodustab üksnes väikese osa selle bilansilisest väärtusest. Seetõttu ei ole võlgniku tegevuse jätkumine tänastes tingimustest võimalik ega otstarbekas. Võlgniku hinnangul on tema kehva majandusliku olukorra tinginud üleüldine kinnisvara- ja ehitusturu järsk kokkutõmbumine ning klientide makseraskused, mida võlgnik ei suuda mõjutada. Samas ei ole võlgnikul võimalik nõudluse järsu vähenemise tõttu tootmistegevust varasemas mahus jätkata, vaid ära tuleb oodata turgude elavnemine ja nõudluse taastumine; või kohandada tootmine ja finantseerimine ümber pankrotimenetluse raamides. Võlgniku hinnangul ei ole turunõudluse järsk kadumine seletatav üksnes hooajalise nõudluse vähenemisega. Üldise majandusolukorra kontekstis on tõenäoline, et nõudlus lähimate aastate jooksul endises mahus ei taastu. Võlgnik leiab, et iseenesest on tema ettevõte jätkusuutlik. Üles on ehitatud tootmiseks sobilik tehas ja kasutusel on ainulaadne ning keskkonnasõbralik tehnoloogia. Toodetavate ehitusmaterjalide (poorbetoonplokkide) jaoks on turustamisvõimalused põhimõtteliselt olemas ning võlgnik on oma toodetega saavutanud ka piisava turuosa. Turu järk-järgulisel taastumisel on võlgniku ettevõttes tõenäoliselt võimalik igapäevase tootmistegevuse kasumlikkus taastada. 3 / 11

7.Kinnistusraamatu andmed: Võlgniku omandis 3 kinnistut (loetletud olulisemad andmed nendest): 1) hoonestatud tootmismaaga asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 145, reg.osa nr 665607, 3.jaos: Tasuline tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 25.08.2005 asjaõiguskokkuleppe p 7 osaühingu Jaotusvõrk (reg.kood 11050857, Tallinn) kasuks. 25.08.2005 asjaõiguskokkuleppe alusel sisse kantud 15.09.2005; 3.jaos: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Osaühing Ahtme Soojus (registrikood 11482214) kasuks. Gaasivõrgu kasutusõiguse ala ja sisu viitega kinnistamisavaldusele ja lepingu lisaks olevale plaanile. 10.03.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.03.2010.; 4.jaos: Hüpoteek summas 21 000 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 23.02.2006 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 3.03.2006.; Hüpoteek summas 27 000 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 28.02.2008 asjaõiguskokkuleppe alusel sisse kantud 4.03.2008. 2) hoonestatud tootmismaaga asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 147, reg.osa nr 2126507, 4.jaos: Hüpoteek summas 30 000 000,00 krooni Aktsiaselts SILBET (registrikood 10160153) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: 735207. 14.05.2009 asjaõiguskokkuleppe alusel sisse kantud 20.05.2009. 3) hoonestatud tootmismaaga asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 149, reg.osa nr 735207, 4.jaos: Hüpoteek summas 30 000 000,00 krooni Aktsiaselts SILBET (registrikood 10160153) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistu: 2126507. 14.05.2009 asjaõiguskokkuleppe alusel sisse kantud 20.05.2009.

2-10-28701 kuni käesoleva hetkeni juhatuse liige Vjatšeslev Šlõk, kes on olnud ka tegevjuhiks. Raamatupidamise eest vastutavaks isikuks Evgenia Zakharenko. OÜ Silbeti Plokk põhitegevuseks oli põlevkituhast poorbetoonitoodete (käibefraasina tuhaplokk) tootmine. Põlevkituhast ehitusplokkide tootmisega on tegeletud Eestis üle 30 aasta Enne Silbeti Plokk OÜ tegevuse alustamist tegeles sellega AS Silbet ning OÜ Silbeti Plokk oli ainus põlevkituhast ehitusplokkide tootja. AS Silbet omandisse jäi tootmisega seonduv oskusteave (OÜ Silbeti Plokk kasutas vastavat oskusteave AS Silbet nõusolekul). OÜ Silbeti Plokk juhatuse esitatu kohaselt võlgniku raskused algasid järgnevast: 2007.a. algas uue tehase ehitus, tootmine käivitati september 2007.a, tippajal töötas 230 inimest, ettevõtja majanduslik tegevus oli edukas kuni 2008.aasta 4.kvartalini, mil järsult vähenes nõudlus. Ettevõtja sammud olid järgnevad – peatati tootmine 11.11.2008, koondati töötajad, asuti läbirääkimistesse peamiste võlausaldajatega (Swedbank Liising ja SEB Pank). Tootmistegevus taastati 2009 juunis ja lõpetati november 2009. 2010 aprill käivitati taas tootmistegevus ja juunis 2010 lõpetati taas, enamik töötaid (v.a. üksikud) on koondatud. OÜ Silbeti Plokk läbirääkimised pankadega ei andnud positiivseid tulemusi, mistõttu oldi sunnitud esitama pankrotiavaldus. Maksejõuetuks muutumise põhjused olid: majandussüsteemi kriis mõjutas negatiivselt eelkõige ehitusvaldkonda, kuhu kuulub ka ehitusmaterjalide tootmine; pankade jäikus maksepuhkuste andmisel; ettevõtja prognoosib käesoleva hetke turusituatsiooni (peamiselt madalat nõudlust) järgnevaks 4-5 aastaks; Võlgnikul puuduvad rahalised võimalused oma kohustuste täitmiseks alates juuni 2010. Võlgniku seadusliku esindaja esitatu kohaselt ei ole äriühing käesoleva hetke turuolukorra ja võlausaldajate jäikuse juures ning arvestades ka suurt võlakohustuste mahtu, enam jätkusuutlik ettevõte. Võlgnikul puuduvad võimalused oma võlakohustuste tähtaegseks täitmiseks tulevikus. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud 17.06.2010.a. Võlgniku hetke tegevus on olnud suunatud ainult ettevõte säilitamisele. Võlgniku juhatuse selgituste kohaselt on jätkatud töösuhteid töötajatega, kes on vajalikud põhitegevuse tootmisbaasi säilitamiseks (hetkel nende tegevus suunatud varade konserveerimisele ja valvamisele). Võlgniku seadusliku esindaja selgitustel jääb võlausaldajate otsustada, mida soovitakse teha töötajatega ning milline on nende nägemus ettevõte (antud juhul silmas peetud kui majandusüksust) tuleviku suhtes. Seega kohtu poolt pankroti otsustamise hetkel on OÜ Silbet Plokk ka jätkuvalt tööandja. Käesoleva hetkeni ajutise halduri tuvastatu kohaselt on äriühingu juhtorganid toiminud heaperemehelikult ja järginud häid tavasid ning hoolsuskohustuse põhimõtteid. Võlgniku varaline seisund Äriühingu varaline olukord on toodud ajutise halduri nimetamise seisuga. Võlgniku esindaja on esitanud 30.06.2010 seisuga bilansiandmed, 2010.a 1.poolaasta kasumiaruande, kasumiaruande ja muude oluliste kirjete selgitus, 2010.a. 1.poolaasta rahavoo aruande ja muud olulist teavet mis on vajalik ajutise haldur ettekande esitamiseks. Võlgniku 2009.aastaaruanne on auditeeritud ning esitatud registriosakonnale. Haldur on ka iseseisvalt kogunud infot võlgniku vara ja võlgade kohta. Ajutise halduri esmapilgul on võlgniku raamatupidamist peetud vastavalt seadustes sätestatule. Arvestades raamatupidamise enda ja raamatupidamiskannete suurt mahtu, on raskendatud täieliku ülevaate saamine võlgniku raamatupidamisest ja tehingutest/toimingutest (ülevaate saamiseks vajalik põhjaliku kontrolli läbiviimine, mida hetkel ajutisel halduril seoses ressursside piiratusega ei ole hetkel olnud võimalik teha). Andmed võlgniku varade/kohustuste kohta on toodud 01.07.2010 seisuga, mil nimetati ajutine pankrotihaldur. Pankrotilahendi tegemise momendiks varade/kohustuste struktuur muutub. 6 / 11

2-10-28701 Varad Rahalised vahendid Võlgnikul raha 364080 EEK. Nõudeõigused Võlgnikul erinevaid nõuded summas 3514529 EEK. Osa nõudeid ei ole õnnestunud juba pikaajaliselt sisse nõuda, mistõttu on alus eeldada et tegemist on ebatõenäoliselt laekuvate summadega. Eesti residentide vastu nõudeid summas 209482 krooni, ja ülejäänud välismaised äriühingud (peamiselt Lätis). Käeoleva hetke majandussituatsioonis nõuete sissenõudmine on väga problemaatiline, mistõttu konservatiivselt hinnatuna (ajutine haldur tuginedes oma isiklikele kogemustele) nõuete reaalväärtus võib olla ca 10% nimiväärtusest. Varud Võlgnikul on valmistoodangut ja varusid bilansilise maksumusega summas 2920544 EEK. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis selle vara tegelik turumaksumus, see selgub alles müügil. Samas arvestades isiklike kogemusi, siis pankrotimenetluses varude müügihind on märgatavalt väiksem nende bilansilisest maksumusest. Põhivarad Kokku põhivarasid bilansilise jääkmaksumusega 144857849 krooni. Põhivarad moodustab tootmismaa ja sellel painevad ehitised ning tootmisseaded, mis asuvad kinnistutel aadressidega Ahtme mnt 145, 147, 149 Kohtla-Järve. Kõik need kinnistud moodustavad terviklikult ühe ettevõte. Kinnistutel on ühised kommunikatsioonid ja muud tootmistegevuseks vajalikud ühendused, osadele kinnistutele toimub juurdepääs läbi teiste kinnistute (puudub avalik juurdepääsutee). Nimetatud kolmel kinnistul paikneb ka põhivarana Swedbank Liising AS omandis olevad tootmisseadmed (rippsildkraana 2 tk, autoklaav, lõikeseade, veskiseadmed, tootmisliin Masa Henke) (seadmed 30.06.2010.a. seisuga arvele võetud põhivardena). Seoses Võlgniku suutmatusega täita lepingulisi kohustusi oli Swedbank Liising AS liisinglepingud ühepoolselt lõpetanud, seda 08.07.2010 (s.o peale ajutise halduri nimetamist). Samas ka käesoleval hetkel seadmed füüsiliselt paiknevad ikkagi antud kinnistutel, kuna nende väljaviimine on rahaliselt ja ajaliselt väga mahukas tegevus (võlgniku esitatud materjalide kohaselt on liisinglepingut esemeks olevad rippsildkraana 2 tk, autoklaav, lõikeseade, veskiseadmed on antud paiknemiskohas asunud 20-30 aastat, võlgniku esitatu kohaselt oli äriühing need 2007 müüdud liisingfirmale, kes andis need varad omakorda kapitalirendile). Ajutine haldur, tuginevalt oma kogemustele, eeldab, et osas seadmete „saatus“ on vanametall, kuna tehniliselt ei ole neid võimalik demonteerida ja mujal taaskasutusse võtta. Swedbank Liising AS liisitud seadmete jääkmaksumus ca 32 milj.kr. Pankroti välja kuulutamisel on Swedbank Liising AS-l vara osas võimalik esitada vara välistamise nõue. Teoreetiliselt on vara välistamise nõuet võimalik esitada AS Silbet. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt on 01.2.2006 OÜ Silbeti Plokk ja AS Silbet sõlminud vara (tootmise põhivara) müügileping, milles sätestatud vara omandi üleminek peale selle eest tasumist (lepingu p. 3.3) (samas erinevate tagatislepingute sõlmimisel ei ole võlgnik kordagi maininud AS Silbet omandiõiguse olemasolu osale varast. Põhivarana ka kajastatud transpordivahendid, mis ei ole koormatud ühegi isiku pandiõigusega. Samas nimetatud vara osatähtsus võrrelduna koguvarades, on tühine. Kokku põhivarade (ka liisingvaraga) bilansiline jääkmaksumus 144857849 krooni. Võlgniku põhivarade hetke turumaksumus teadmata. Tegemist on spetsiifiliste tootmisvaraga, mille müügil puudub üheselt selge turuhind. Võlgniku seadmed koos kinnistute ja muude varadega moodustavad kokku ühe tootmisüksuse, mida eeldatavalt on võimalik ka ainult tervikuna realiseerida. Ajutisele haldurile on Võlgniku juhatus ka selgitanud, et juhtkond ei oska hinnata nende varade tegeliku väärtust. 7 / 11

2-10-28701 Arvestades asjaoluga, et ehitusmaterjali tööstus on kriisis (seda seoses üldise majanduslangusega), siis varade realiseerimisväärtus ei ole ligilähedanegi selle jääkväärtusele. Tootmiskinnistute näol on tegemist suuremahuliste tootmispindadega, mille ostjaskond ei saa olla ka väga lai (ajutise haldur hinnangul kohalikul turul puudub hetkel vajadus nii suurte tootmispindade osas). Eelmise majanduskriisi ajal Eestis osteti nii suure mahuga tootmishooneid lammutamiseks ning nendest ainult vana metalli kätte saamise eesmärgi. Kokku võlgnikul esitatu kohaselt varasid 01.7.2010 seisuga summas 151657007 EEK. Kohustused Võlgniku esindaja esitatu kohaselt on äriühingul üle 50 võlausaldaja (seda koos töötajatega). Võlgniku suurimad võlausaldajad: SEB Pank AS 02.08.2010 seisuga 54003047 EEK, Swedbank Liising AS 17.08.2010 seisuga 35421853,24 EEK ,AS Silbet 01.07.2010 seisuga 24787933 EEK. Võlakohustused SEB Pank AS-le on tekkinud 2006 ja 2008 sõlmitud lepingutest, Swedbank Liising AS-le 2007 sõlmitud lepingutest, AS-le Silbet 2006-2010 sõlmitud lepingutest (viimane laenuleping 01.5.2010). SEB Pank AS nõue tagatud hüpoteekidega hoonestatud tootmismaa kinnistule asukohaga KohtlaJärve linn Ahtme mnt 145, reg.osa nr 665607 summas kokku 49 milj.kr ja kommertspantidega summas kokku 28 milj.kr. AS Silbet nõue tagatud ühishüpoteegiga summas 30 milj.kr, mis seatud hoonestatud tootmismaa kinnistule asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 147, reg.osa nr 2126507 ja hoonestatud tootmismaa kinnistule asukohaga Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 149, reg.osa nr 735207. Kuigi bilansiandmete kohaselt põhiosa kohustustest pikaajalised, seda summas 114276167 krooni, ei kajasta see tegeliku maksekohustuse saabumist lähiajal. Seda eelkõige põhjusel, et suutmatuses täita lepingulisi kohustusi võlausaldajad võivad lepingud ühepoolselt üles öelda (Swedbank Liising AS on seda ka 08.07.2010 teinud). Kokku võlgniku esitatu kohaselt võlgu summas 136394414 EEK. Ajutise halduri esitatud bilansiandmete kohaselt bilansiline varade maksumus ületab kohustusi. Äriühingu omakapital on bilansiandmetel positiivne 15262593 krooni. Seega võlgniku esitatu kohaselt saab ta olla püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 sätestatu järgi - ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks. Võlgniku kohustuste täitmist oleks võlgnikul võimalik saavutada ainult kasumi arvelt, kuid kasumit ei ole. Kasumit ei ole juba pikaajaliselt: 2009 oli kahjum 14144008 EEK, 2010 1.poolaastal oli kahjum 5556807 EEK. Seega võlgnikul puudub juba pikaajaliselt piisavalt kasumlik tegevus. Finantsnäitajates ajutine haldur tooks ainult välja maksejõuetuse tõenäosust kajastava finantsnäitaja – Altmanni võrrandi (pankrotiohu näitaja). Ajutise halduri nimetamise seisuga oli vastav näitaja 0,142 (s.o. pankroti tõenäosus kõrge). Pankrotiohu näitaja (Altmanni võrrand) seletus: Kui Z < 1,80 - pankroti tõenäosus kõrge; 1,80 < Z < 2,99 - ettevõtte seis ebakindel;

2-10-28701 Eeltoodust nähtub, et ajutise haldur nimetamise seisuga võlgniku maksejõuetuse saabumine on tõenäoline. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgnik käesolevaks hetkeks jõudnud olukorrani, kus ta ei ole suuteline täitma omi kohustusi ei hetkel ega ka tulevikus. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgnikul puuduvad ka piisava tulu teenimise võimalused. Võlgniku põhitegevus on ka nüüdseks lõppenud. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Käesoleva hetke turuolukorras on ebareaalne, et oleks võimalik koheselt taastada võlgniku kasumlik majandustegevus. Võlgniku omakapital oli bilansiandmete kohaselt ka veel ajutise halduri nimetamise seisuga positiivne. Kuid samas ajutine haldur on seisukohal, et äriühingu bilanss ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda (just varade väärtust). Võlgniku aruande koostamisel ei ole järgitud raamatupidamise seaduse § 16 sätestatud konservatiivsuse printsiipi – varasid ja kohustusi peaks ettevõtja hindama konservatiivselt. Ajutine haldur ei tea, mis on nende varade väärtus. Kuid võlgnikul on võimalik varade hindamisel alati kaasata eksperte – seda eelkõige vajadusel, et varade bilansiline väärtus kajastaks nende tegelikku turuväärtust. Kõike eeltoodut hinnates on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad katavad eeldatavalt pankrotimenetluse kulusid. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta OÜ Silbeti Plokk põhitegevuseks oli põlevkivituhast poorbetoonitoodete (käibefraasina tuhaplokk) tootmine. OÜ Silbeti Plokk juhatuse esitatu kohaselt võlgniku raskused algasi järgnevast: 2007 algas uue tehase ehitus, tootmine käivitati september 2007, tippajal töötas 230 inimest, ettevõtja majanduslik tegevus oli edukas kuni 2008.aasta 4.kvartalini, mil järsult vähenes nõudlus. Ettevõtja sammud olid järgnevad – peatati tootmine 11.11.2008, koondati töötajad, asuti läbirääkimistesse peamiste võlausaldajatega (Swedbank Liising ja SEB Pank). Tootmistegevus taastati 2009.a. juunis ja lõpetati november 2009.a. 2010.a. aprill käivitati taas tootmistegevus ja juunis 2010.a. lõpetati taas, enamik töötaid (v.a. üksikud olulised isikud) on koondatud. OÜ Silbeti Plokk läbirääkimised pankadega ei andnud positiivseid tulemusi, mistõttu oldi sunnitud esitama pankrotiavaldus. Maksejõuetuks muutumise põhjused olid: majandussüsteemi kriis mõjutas negatiivselt eelkõige ehitusvaldkonda, kuhu kuulub ka ehitusmaterjalide tootmine; pankade jäikus maksepuhkuste andmisel; ettevõtja prognoosib käesoleva hetke turusituatsiooni (peamiselt madalat nõudlust) järgnevaks 4-5 aastaks; võlgnikul puuduvad rahalised võimalused oma kohustuste täitmiseks alates juuni 2010.a. PankrS § 2 tuleneb vajadus selgitada välja maksejõuetuse põhjused. Arvestades võlgniku suurt tegevusmahtu ja tehingute suurt hulka, on ajutine haldur raskuses kõikide majandustegevuse asjaolude kiire välja selgitamisega. Kuna ajutine haldur ei ole suutnud hetkeks tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi, tuleb eeldada, et võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. 9 / 11

2-10-28701 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks. Võlgniku põhitegevus on nüüdseks lõppenud ning tal puuduvad piisava tulu teenimise võimalused. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital ajutise halduri nimetamise seisuga positiivne. Kuid samas on ajutise halduri arvamusel äriühingu bilanss ei kajasta võlgniku tegelikku majandusliku olukorda. Ajutise halduri ettekandest nähtub, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Võlgniku varad katavad eeldatavalt pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OSAÜHING SILBETI PLOKK pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OSAÜHING SILBETI PLOKK pankrotimenetluses tööd 26,5 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 26500 krooni. Pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 4500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 26500 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ja vajalike kulutuste katteks 4500 krooni.