Tsiviilasi nr.2-09-5782
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-5782
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi E Oü vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja Swedbank Liising AS
esindajad
Hageja esindaja Diana F Kostja E OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja esindaja adv Siiri M , AB HansaLaw Offices OÜ
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista E OÜ-lt põhivõlg 37 686,92 krooni Swedbank Liising AS kasuks. Välja mõista E OÜ-lt viivis 37 686,92 krooni Swedbank Liising AS kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Tallinna ringkonnakohtule Pärnu mnt 7 Tallinn. Kohus võib kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kostja ja HK vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 37 686,92 krooni saamiseks. Kostja esitas vastuväited ning asi anti üle hagimenetlusse. Hageja palus kostjalt välja mõista liisinglepingust tulenev võlg 37 686,92 krooni ja sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis vastavalt lepingus kokku lepitud määrale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2006 liisinglepingu sportato Mazda RX-8 kasutamiseks. Lepingu järgi andis hageja omandatud vara kostja valdusesse ja kasutusse ning kostjal lasus kohustus tasuda lepingus sätestatud makseid. Pooled sõlmisid ka kindlustusleppe, mille järgi oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustuse, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kostjal oli kohustus tasuda kindlustusmakseid. Hageja esitas perioodi 16.07.2007-15.02.2008 eest kostjale arveid summas 30 943,65 krooni. Kostja oma kohustust ei täitnud ning jättis arved ja liikluskindlustusmakse summas 5332,00 krooni tasumata. Hageja saatis kostjale 15.11.2007 teate lepingu ülesütlemise kohta, teatas võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei kustutanud ning hageja ütles lepingu üles vastavalt lepingu p 7.1.3. kostja andis sportauto hageja valdusesse ning hageja andis selle võõrandamiseks üle SAAS-ile. Vara õnnestus võõrandada 169 491,53 krooni eest. Võõrandamise hind ongi liisingueseme turuväärtuseks e harilikuks väärtuseks. Realiseerimisteenuse osutamise eest esitas SAAS hagejale arve summas 12 563,90 krooni. Nii realiseerimisteenuse kui ka teostatud remonttööde maksumus on mõistlikus suuruses arvestades liisingueseme väärtust. Teenuse hind on 6% müügitehingu hinnast, mis on igati mõistlik komisjonitasu. Kostja esitatud BRC A sooduspakkumine, mis hakkas kehtima ligikaudu aasta pärast liisingueseme võõrandmaist, on tasu üksnes realiseerimise vahendamise eest mitte aga remonditööde ja realiseerimise eest nagu seda pakkus hagejale AS Saksa Auto. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu koosneb vara jääkmaksumusest summas 158 338,90 krooni, maksmata arvetest summas 30 943,5 krooni, liikluskindlustuse võlgnevusest summas 5332 krooni ja vara realiseerimise kuludest summas 12 563,90 krooni. Vara realiseerimise hind ei kata kostja võlgnevust ning kostjal on hageja ees kohustus summas 37 686,92 krooni. Hageja esitas kostjale 03.06.2008 nõude tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul, kuid kostja ei täitnud oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja tugineb oma nõudes poolte vahel sõlmitud lepingule ning VÕS § 367 lg 1 ja lg 4.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja nõude suurus ei ole tõendantud. Nõude esitamisel peab tuginema liisingueseme väärtusele selle hagejale tagastamise hetkel, kuid hageja on arvestanud üksnes liisingueseme võõrandamise hinda. Hageja ei ole tõendanud liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Lisakulutuste puhul kuuluvad hüvitamisele üksnes mõistlikud kulud. Hageja ei ole tõendanud, et liisinguesemele oleks olnud vaja teostada remonditöid ning sõiduki võõrandamise teenuse hinna kujunemise kohta puuduvad igasugused andmed. BRC Autokeskus pakub sama teenuse hinnaks 5% vara realiseerimishinnast.
Kohus lahendas vaidluse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle milline oli vara seisukord selle üleandmisel, kas vara väärtus lepingu lõppemisel ja hageja valdusesse üleminemisel oli erinev vara realiseerimisväärtusest, kas vara realiseeriti turuväärtusega ning hageja poolt lepingu esemele enne realiseerimist tehtud kulutuste
vajalikkuse ja realiseerimisteenuse hinna üle. Hageja ja kostja sõlmisid 18.09.2006 liisinglepingu sportauto Mazda RX-8 kasutamiseks, lisaks oli poolte vahel kindlustuskokkuleppe, mille järgi oli kostjal kohustus tasuda liikluskindlustuse makseid. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Hageja on esitanud lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude. Kostja kohustus koosneb debitoorsest võlast, liikluskindlustuse maksest, vara jääkmaksumusest, remonditasust, ja müügiteenuse tasust. Liisinglepingu üldtingimuste p 1.3. järgi on kostjal kohustus tasuda lepingujärgseid makseid. Hageja on kostjale esitanud arved perioodi 16.07.2007-15.02.2008 eest liisingu osamaksete tasumiseks, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustusleppe järgi oli kostjal kohustus tasuda iga kalendrikuu 15.kuupäevaks kindlustuse osamakse hageja vahendusel. Hageja esitas kostjale arve perioodil 20.09.2007-19.09.2008 tekkinud liikluskindlustuse võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 järgi nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on tõendanud nõude aluseks oleva kohustuse olemasolu ja kohustuse täitmise tingimusi. Hageja on andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 sätestatud täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta ei ole lepingut rikkunud, mida kostja teinud ei ole. Kostjalt tuleb välja mõista debitoorne võlgnevus 30 943,65 krooni ja kindlustusmakse 5332 krooni. Kohtule esitatud AS SA arvest nähtub, et hageja on müügiteenuse eest tasunud 6% liisingueseme müügihinnast summas 12 000 krooni, müügieelse tehnilise ülevaatuse ning remondi eest 2825 krooni, hageja nõuab kulutustena 12 563,90 krooni hüvitamist. AS SA tõendist nähtub, et vara võõrandati hinnaga 169 491,53 krooni. Lepingu üldtingimuste p 3.7 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel (üles ütlemisel) kõik vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Kulude suurus peab olema mõistlik. Kohus leiab, et 6% suurune tasu sõiduki võõrandamise vahendamise eest on mõistlik ja vastab tavapärasele sellelaadse teenuse hinnale 2008 a kevadel. Kostja esitatud tõend BRC A samasuguse teenuse hinnast sügisel 2009 ei anna alust arvata, et komisjonimüügi tasu, mida nõutakse kostjalt, oleks ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et sõiduki ülevaatamine ning pisiremont enne selle realiseerimist on samuti mõistlik kulutus, mis tuleb kostjal hüvitada. Hageja on esitanud nõude vara jääkväärtuse ja vara realiseerimisväärtuse vahe hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et vara võõrandati 169 491,53 krooni eest. Lepingu järgi oli vara soetamismaksumuseks 16 194,56 eurot ilma käibemaksuta. Vara hageja valdusesse saamise ja realiseerimise ajavahe ei ole pikk, vara on realiseeritud sellega tegeleva äriühingu poolt ning kohus leiab, et vara realiseerimise hinda võibki pidada vara harilikuks väärtuseks. Hageja on tõendanud vara väärtust ning kostja kohustuseks oleks olnud ümber lükata hageja esitatud tõendid, mida kostja teinud ei ole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vara väärtuse ja realiseerimise jääkväärtuse vahe ning realiseerimisele tehtud kulutused. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 37 686,92 krooni. Hagejal on õigus nõuda viivise tasumist alates kohustuse täitmisega viivitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS õ 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel vastavalt lepingus kokku lepitud viivise määrale. Kohus leiab, et põhinõuet ületav viivise määra on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja viivis alates hagi esitamises kuni kohustuse
täitmiseni. Kostja on kohtuotsuse tegemise seisuga viivituses 452 päeva, seega on viivise suuruseks 42 582,92 krooni (452*37686,92*0,25%), mis on suurem kui põhinõue. Kostjalt tuleb hagejakasuks välja mõista viis 37 686,92 krooni. Menetluskulud tuleb TsMS õ 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.