Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmis AS TE(AS-i R õigusjärglane) kostjaga Q GSM lepingu , mille alusel AS TE kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Seisuga 24.11.1998. a oli kostja põhivõlgnevus TEAS-i ees 2797.64 krooni, s.o tasumata arved nr 233632, 258566, 283481, 295721. Leping on lõpetatud 08.11.1998, kuna see oli tähtajatu, arvestas teenuse osutaja kuumakseid kuni lepingu lõpetamiseni. Kostja kohustus tasuma ka viivist 0,15% päevas, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni. Viivist on arvestanud hageja perioodil 24.11.1998-18.06.2005 summas 10 054.72 krooni, kuid tegutsedes heas usus vähendab hageja neid põhivõla summani, s.o 2797.64 krooni. Hageja täpsustab, et kuigi ajavahemikul 27.04.1997-28.02.2001 oli üldtingimustejärgne viivisemäär 0,5% päevas, arvestab hageja kogu perioodil viivist määraga 0,15% päevas. TEAS on loovutanud nõude hagejale. 29.06.2005. a Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 2797.64 krooni ja viivise 2797.64 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 420.00 krooni ja õigusabikuludest summas 279.76 krooni. 06.12.2006. a täpsustuses palub hageja täiendavalt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200.00 krooni kostjale kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest ja 295.00 krooni kohtutäituritasu kostjale dokumentide kättetoimetamise eest. Kostja vastuväited Kostja hageja nõuet ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ta selgitab, et on tasunud kõik arved, mis on saabunud tema eelmisesse või praegusesse elukohta. Arveid nr 233632, 258566, 283481, 295721 ei ole ta varem kätte saanud, samuti ei ole temani jõudnud muud teated. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et tasumata arvetest nr 233632, 258566, 283481, 295721 ei nähtu: kes on teenust kasutanud ning kellele ja millal on helistatud. Arvatavasti 1998. aasta augusti- või septembrikuus palus kostja telefonioperaatoril sulgeda SIMkaardi ja lõpetada lepingu, kuna telefon oli kaotsi läinud. Kostja möönab, et ta ei ole tahtlikult võlgnevust tekitanud. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et AS TE(AS R õigusjärglane) ja kostja sõlmisid Q GSM lepingu . Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda arved nr 233632, 258566, 283481, 295721 (põhivõlgnevus) ning sellelt arvutatud viivis. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatut ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole TsK § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. AS-i TE(AS-i R õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud Q GSM lepingu kohaselt on poolte õigused ja kohustused kindlaks määratud Q-GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega, mis on Q-GSM-i lepingu lahutamatuks osaks. Kostja on lepingu allkirjastanud. Osundatud kasutamise tingimuste p 7.2. kohaselt on teenuseosutaja kohustatud saatma arve kostjale posti teel ja arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest osutatud teenuste eest tähtaegsest tasumisest ning teavet kättesaamata arvete on kostjal õigus saada klienditeenindusest,

kus nõudmisel väljastatakse ka arve koopia. Seega on kostja kohustatud tasuma teenuse eest ka juhul, kui ta arvet kätte ei saa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et temalt oleks telefon varastatud või et ta oleks selle kaotanud. Samuti selle kohta, et leping oleks lõpetatud tema algatusel varem. Kostja ei vaidle iseenesest võlgnevusele vastu, kuid möönab, et ei ole tahtlikult jätnud arveid tasumata. Asjaolu, et kostja ei tea, kes on teenust kasutanud ning kellele ja millal on helistatud, ei vabasta kostjat lepingu täitmisest sh arvete tasumisest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2797.64 krooni, mis tuleneb arvetest nr 233632, 258566, 283481, 295721. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4 on kostjal kohustus tasuma osundatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamisest arvates ning tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni. Hageja täpsustuse kohaselt, arvestas ta kogu perioodil viivist määraga 0,15% päevas, olenemata sellest, et ajavahemikul 27.04.1997-28.02.2001 oli üldtingimustejärgne viivisemäär 0,5% päevas. Hageja on viivist arvestanud alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodil 24.11.1998-18.06.2005 summas 10 054.72 krooni, kuid tegutsedes heas usus on hageja vähendanud seda põhivõla summani, s.o 2797.64 krooni. Kostja ei ole viivise arvestuskäigule vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et OÜ AF hagi OP vastu võla ja viivise väljamõistmiseks on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks põhivõla summas 2797.64 krooni ja viivise summas 2797.64 krooni. Menetluskulude jaotus Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 699.76 krooni, s.o riigilõiv 420.00 krooni ja õigusabikulud 279.76 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskuludena arvestada riigilõivu 100.00 krooni kostjale kutse avalikult kättetoimetamise eest ja 295.00 krooni kohtutäituritasu dokumentide kostjale kättetoimetamise eest, kuna antud tsiviilasjas ei ole osundatud viisil kostjale dokumente kätte toimetatud.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.