Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-15329 Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 01.04.2010 esitas YCosaühing Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 20.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teha ettepanek võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 02.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2010. Seisuga 19.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed YCOÜ on äriregistrisse kantud 12.03.2004 registrikoodiga XXX, osakapitaliga 56 000 krooni ning alustas majandustegevust 2004. aastal. Võlgniku põhitegevuseks on olnud jahtide rentimine, rendi vahendus ja veesõidukite müük. Ajutine haldur märgib aruandes, et YCOÜ viimaste aastate majandustulemuseks on olnud kahjum. Ajutine haldur on seisukohal, et YCOÜ raamatupidamine ei olnud osaliselt korraldatud seaduse nõuetele vastavalt. Ajutise halduri hinnangul on rikutud arusaadavuse ja konservatiivsuse printsiip - bilansis on kulusid ja liisingule üle antud vara kirjendatud varana. Tegelik olukord ei vasta bilansis kajastatule. Võlgniku varad Ajutine haldur hindab YCOÜ vara turuväärtuseks hinnanguliselt 5 927.74 krooni. Võlgniku kohustused Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused 17.05.2010 seisuga moodustavad kokku vähemalt 6 481 593.61 krooni. Kuna nimetatud summale võib nõuete esitamise käigus lisanduda ka intresse, leppetrahve, viiviseid jms, siis võlgnevuste tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist, halduri poolt nende kontrollimist ja nõuete kaitsmist. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur on teostanud YCOÜ majandustegevuse analüüsi, mille suhtarvud näitavad, et võlgniku majanduslik olukord on alates 2008. majandusaastast märgatavalt halvenenud ja et võlgnik on maksejõuetu ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning ajutine haldur on seisukohal, et YCOÜ’l puuduvad võimalused senist majandustegevust jätkata ega ettevõtet tervendada. Ajutise halduri hinnangul tuleb pankrot välja kuulutada juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta

2-10-15329 Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on sügav majanduskriis Eestis ja mujal maailmas, mille tulemusel on oluliselt vähenenud luksusteenuste ja -kaupade müük. Seoses sellega olid võlgniku 2009.a majandustulemused prognoositust oluliselt nõrgemad. Oodatust kordades väiksemate tulude tulemusena on YCOÜ 2009 sattunud olukorda, kus kohustuste täitmine ei ole võimalik osanike antud laenudest hoolimata. Enne suvise hooaja lõppu oli võlgnik sunnitud tagastama liisinguandjale põhilise töövahendi purjejahti. Lisaks ei realiseerinud 2009.a ühegi väikelaeva müük. Arvestades YCOÜ süvenevat võlakoormust, põhitöövahendi puudumist ning lisafinantseerimise võimaluse puudumist, on võlgnik otsustanud esitada kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri hinnangul pidada 2009. aastat. Ajutine haldur on võlgniku esindaja seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas nõustunud ja leiab samuti, et YCOÜ majandusraskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist. Ajutise halduri hinnangul muutus YCOÜ püsivalt maksejõuetuks alates ajast, kui liisinguandja võttis tagasi põhitegevuse jaoks kaks kõige olulisemat põhivara - jahid. Ilma nimetatud põhivarata ei olnud äriühingul võimalik majandustegevust jätkata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, samuti kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikme tegevuses ei ole tuvastatud võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 15 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 950 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - suhtlemine võlgniku esindajatega – 1,5 tundi; - järelpäringute esitamine – 0,5 tundi; - järelpäringute vastuste analüüs – 1 tund; - dokumentide kontroll, analüüs ja majandusliku seisundi väljaselgitamine, s.h vara arest – 2 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 4 tundi; - kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine – 1 tund. Ajutise halduri tasu kokku 15 000 krooni (10 tundi x 1 500 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Indrek N välja mõista 900 krooni, s.h bürookulud, fotokoopiad, käibemaks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-10-15329 PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et YCOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on vara 5 927.74 krooni ning võlgu on vähemalt 6 481 593.61 krooni ulatuses. Võlausaldajad ega teised isikud ei ole nõus olnud võlgniku pankrotimenetlust finantseerima. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. YCOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

2-10-15329 Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga YCOÜ maksejõuetuse ja pankrotimenetluse algatamise põhjuste osas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, samuti kuriteo tunnustega tegusid. Indrek N on kohtule 20.05.2010 esitanud YCOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni), s.h: suhtlemine võlgniku esindajatega; järelpäringute esitamine ja vastuste analüüs; dokumentide kontroll, analüüs ja majandusliku seisundi väljaselgitamine; ajutise halduri aruande koostamine; kohtuistungil viibimine. Indrek N palub pankrotimenetluse raugemisel ajutise halduri aruandes välja mõista ajutise halduri tasu 15 000 krooni ja ajutise halduri kulud summas 900 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige IV on 20.05.2010 kohtuistungil nõustunud ajutise halduri aruandes märgitud ajutise halduri tasu 15 000 krooni hüvitamisega. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ning kvalifikatsioonile ja et ajutise halduri tasu summas 15 000 krooni, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 15 000 krooni maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 4 950 krooni. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 900 krooni tuleb OÜ Juhkentali Advokaadibüroo kasuks välja mõista võlgnikult. YCOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule YCOÜ juhatuse liikmele IV’ile (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.