Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.augustil 2010.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-27360
Tsiviilasi
Swedbank Liising As hagi Rene Pint`i vastu põhivõla 105 560.64 krooni ja viivise nõudes
Hagihind
105 560.64 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja Elis Vija Kostja: Rene Pint, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
19.augustil 2010.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Rene Pint`ilt Swedbank Liising AS kasuks põhivõlgnevus 105 560.64 (ükssada viis tuhat viissada kuuskümmend krooni ja 64 senti) krooni. 3.Välja mõista Rene Pint`ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 10.06.2010.a. kuni põhinõude, 105 560.64 krooni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 4.Välja mõista Rene Pint`ilt Swedbank Liising AS kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv kokku summas 12 500.00 (kaksteist tuhat viissada) krooni. Selgitada, et Rene Pint`il tuleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-27360 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 12 500.00 krooni.
Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank AS või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 20.02.2007.a. sõlmisid hageja (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille esemeks oli sõiduauto AUDI A6, 2,5, ehitusaasta 2001.a. ja millega hageja finantseeris vara tulevikus omandamise võimaldamiseks kostjale vajalikku tehingut. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, mida hageja ka 20.02.2007.a. tegi. Lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja kui ostja järgmisel päeval pärast vara enda valdusesse saamist sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus tasuma täielikult kindlustusmaksed ja muud kindlustusega seotud kulutused. 20.02.2010.a. sõlmis kostja kindlustusleppe nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ning kindlustusmakse tuli tasuda iga kalendrikuu 15.kuupäeval hageja arveldusarvele. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, jättes hagejale tasuma arved perioodi eest 16.04.2008.a. kuni 15.10.2008.a. kokku summas 23 242.34 krooni. Et kostja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Lepingu kohaselt kohustus kostja viivitamatault vara valduse liisingfirmale üle andma ning vara valdus taastati alles 24.09.2008.a. Vara müüdi hinnaga 94 050.00 krooni, kuid vara realiseerimise ja vara valduse taastamise kulud ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, mistõttu nõuab hageja täiendavalt 105 560.64 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p
1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisingvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama sätte § 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, v.a. juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja on esitanud lisaks põhinõudele ka viivisnõude. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 10.06.2010.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 12 500.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 12 500.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.