2-08-25847/13 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud Vladimir Dranitsõni esitas 25.06.2008 Harju Maakohtule hagi Halit Kaibõševi ja Viktor Kalintsevi vastu nõude tunnustamiseks Valentin Loginovi pankrotimenetluses. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid Valentin Loginov, hageja ja Merchant Shipping Line Ltd 19.12.2002 kirjaliku võla ülevõtmise lepingu, mille alusel Valentin Loginov võttis üle Merchant Shipping Line Ltd võla summas 207 800 USA dollarit ja kohustus vastavalt lepingu p-le 8 tasuma hageja vastavasisulise nõude esitamisest arvates võla 60 kalendripäeva jooksul. 30.08.2006 esitas hageja Valentin Loginovile nõude tasuda võlg 01.01.2007. Valentin Loginov võlga nimetatud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu võlg muutus sissenõutavaks alates 01.01.2007. Hageja on arvutanud võlasumma mittetähtaegse tagastamise eest viivist, viivise määraks on VÕS kehtestatud viivisemäär, milleks on 11% viivitatud summalt aastas. Harju Maakohus kuulutas 10.12.2007 otsusega välja Valentin Loginovi pankroti. 27.05.2008 toimus Valentin Logunovi (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Hageja poolt õigeaegselt esitatud nõue summas 2 437 679,04 krooni jäi koosolekul tunnustamata, kuna Halit Kaibõšev ja Viktor Kalinitsev esitasid täies ulatuses nõudele vastuväite. Hageja leidis, et tema nõue jäi tunnustamata alusetult, mistõttu tuleb nõude tunnustamist PankrS § 106 alusel taotleda kohtult. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Vastavalt võla ülevõtmise lepingu p-le 9 juhindusid pooled lepingu koostamisel ja allkirjastamisel Vene Föderatsiooni seadusandlusest, seega Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksist (1994.a redaktsioon). 12.03.2006 on osa pooltest allkirjastanud lepingu lisa 1, millega muudetakse lepingu p 9 ja määratakse, et lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaalõiguslikke norme. Samas esineb VF TsK-s võrreldes VÕS-ga kohustuste üleminekul ja vekslitega seonduvat reguleerivates sätetes mitmeid erisusi. Lepingu tekstist lähtuvalt on võlasuhte tekkimise aluseks vekslid, millised on nii vene kui eesti tsiviilõiguse kohaselt väärtpaberiteks ning milliste sisuks on käsundusõiguse teke ning kus käsundisaaja õigused ja kohustused on seadusandja poolt täpselt reguleeritud. Seadusega on ette nähtud veksli üleantavus, muu hulgas ka teisele vekslikohuslasele, milleks on vajalik teha vekslile vastav pealdis. Ka on võimalik vekslit esitada aktseptimiseks või lunastamiseks. Lepingupooled ei järginud ühtegi seaduses loetletud võimalikest sooritustest vekslitega. Samas on võlausaldaja (hageja) vabastanud võlgniku vekslikohustusest, sisuliselt on lepingupooled asendanud vekslitest tulenevad kohustused täpsemalt piiritlemata uue kohustusteliigiga, mida lepingu eestikeelses tõlkes nimetatakse lihtsalt võlaks. Ka ei ole selge, mida võeti ette peale lepingu allkirjastamist nimetatud vekslitega. Tegemist on mitmepoolse lepinguga, milline on allkirjastatud 4 erineva isiku poolt või nimel. Lepingu p 6 alusel on solidaarvõlgnik andnud oma nõusoleku võla üleminekuks ja allkirjastanud lepingu. Lepingu tekstist ei selgu, kas solidaarvõlgniku varasemad kohustused jäävad püsima ka peale lepingu allkirjastamisi. Ka ei ole solidaarvõlgnik osalenud 12.03.2006 lepingu lisa 1 vormistamisel, kuigi see oli ette nähtud lepingu p-s 12. Lepingule on alla kirjutanud võlgniku Marchant Shipping Line Ltd nimel Valentin Loginov ning solidaarvõlgniku OÜ „Harmekon“ nimel V. Petuhov. Lepingu tekstist ei 2(6)

selgu nende füüsiliste isikute seos nimetatud juriidiliste isikutega, vajaliku esindusõiguse olemasolu, juriidiliste isikute juhtorganite pädevus ja sellest tulenevalt otsused sellise lepingu sõlmimiseks. Ka ei nähtu lepingutekstist, millise riigi vastavasse registrisse on kantud Merchant Shipping Line Ltd, et oleks võimalik kontrollida sellise ettevõtte olemasolu. Seega ei ole lepingu vormistamisel kinni peetud TsÜS §-des 31 ja 34, ÄS §-des 180 ja 181 sisalduvatest kohustuslikest nõuetest. Lepingu sõlmimisel on tegemist oluliste rikkumiste ja puudustega, millised annavad võimaluse lugeda lepingust tulenevat tehingut vastavalt TsÜS §-le 87 seadusega vastuolus olevaks, tühiseks tehinguks. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus asus seisukohale, et 19.12.2002 võla ülevõtmise lepingu sõlmimisel ei ole järgitud VÕS § 940-947, ÄS § 180 ja 181 sätestatut, mistõttu tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lepingule on alla kirjutanud võlgniku Merchant Shippping Line Ltd nimel Valentin Loginov. Hageja ei ole tõendanud Valentin Loginovi seost nimetatud juriidilise isikuga ja oma esindusõiguse olemasolu. Lepingutekstist ei tulene, millise riigi vastavasse registrisse on kantud Merchant Shipping Line Ltd, et kohus saaks ise Valentin Loginovi volitusi kontrollida. Selgusetu on, mis on saanud pärast lepingu allkirjastamist vekslitest. Hageja on küll esitanud 30.08.2006 nõudekirja koopia pankrotivõlgnikule, kuid ei ole tõendanud selle edastamist pankrotivõlgnikule, mistõttu puudub võimalus otsustada nõude aegumise, võimalike viiviste üle. Kuivõrd 19.12.2002 lepingu sõlmimisel on tegemist oluliste rikkumiste ja puudustega, tuleb jätta Valdimir Dranitsõni nõue summas 2 437 629,04 krooni Valentin Loginovi pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme. Kohus ei ole viidanud, milliseid ÄS § 180 ja § 181 nõudeid hageja ja lepingu pooled on rikkunud. Võla ülevõtmise lepingu sõlmimise ajal oli solidaarvõlgniku Harmekon OÜ poolt lepingu allkirjastanud Vladimir Petuhhov Harmekon OÜ juhatuse liige, mida kinnitavad äriregistri kanded. Valentin Loginov oli lepingu sõlmimise ajal Harmekon OÜ juhatuse liige ja välismaa äriühingu Merchant Shipping Une Ltd volitatud isik, osaühingu juhatuse liikmeks olekut kinnitab äriregistri kannete ajalugu. Kohus ei ole Harmekon OÜ registrikaardi andmeid hagejalt küsinud ja ka iseseisvalt kontrollinud. Lepingu sõlmimisel on lepingu osapooled teineteise esindusõigusi ja volitusi kontrollinud ja leidnud, et nad kõik on õigus-ja teovõimelised 19.12.2002 lepingut sõlmima. Väär on kohtu seisukoht, et võlasuhte tekkimise aluseks on vekslid. Poolte vahel oleva võlasuhte aluseks on võla ülevõtmise leping, mille alusel on Valentin Loginov võtnud endale kohustuse tasuda hagejale võla ülevõtmise lepingus kokkulepitud rahasumma kokkulepitud tingimustel ja korras. Võla ülevõtmise lepingust lähtuvalt on hageja vekslid Merchant Shipping Line Ltd-le aktseptimiseks ja väljamaksmiseks esitanud, kuid Merchant Shipping Line Ltd pole suutnud veksleid lunastada, mistõttu on Valentin Loginov kui kolmas isik võtnud enda kanda kohustuse võla tasumiseks hagejale. Vekslid lepingu sõlmimisel hävitati. Hageja on võla ülevõtmisega nõustunud. 3(6)

Võla ülevõtmisel lepingu pooled ei saanudki juhinduda VÕS § 940-947 sätetest, sest lepingu p-st 9 tulenevalt juhindusid pooled lepingu sõlmimisel Vene Föderatsioonis kehtivast õigusest, alles 06.10.2005 on sõlmitud lepingu muudatus, mille kohaselt lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaalõigust ja kohtualluvust. Samas on hageja käitunud vastavalt VÕS § 940-947 sätetele, ta on esitanud vekslid veksli väljamaksjale lunastamiseks. 19.12.2002 võla ülevõtmise ja 21.03.2006 võla ülevõtmise lepingu muudatuse sõlmimisel ei ole lepingu pooled rikkunud seaduses sätestatud lepingu vorminõuet. Võla ülevõtmise leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Lunastamisele esitatud vekslitest tuleneva maksekohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt ei ole seaduses otseselt ega ka kaudselt keelatud, mistõttu 19.12.2002 sõlmitud leping ei ole lepinguõiguses ka seaduse dispositiivsuse põhimõttele tuginedes tühine. Vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja protsessiõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu otsusest (ja kostjate vastuväidetest) ei nähtu õiguslikult asjakohast põhistust järeldusele, et hageja nõude aluseks olev 19.12.2002 kohustuse ülevõtmise (ja tunnustamise) leping on tühine. Selles mõttes on maakohtu otsuse põhjendused arusaamatud ja asjakohatud. TsÜS § 86 järgi on tühine tehing, mis on vastuolus heade kommetega või avaliku korraga. TsÜS § 87 järgi on tühine tehing, mis on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Lihtveksel on käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Lihtveksli puhul langeb veksli väljaandja ja maksja kokku. Põhimõtteliselt on veksel krediteerimise ja makse vahend. Vekslist tuleneva rahalise kohustuse ülevõtmine ei ole seadusega keelatud ega ole vastuolus ei heade kommetega ega avaliku korraga. 19.12.2002 lepingus kinnitas vekslivõlgnik Merchant Shipping Line Ltd. neljast lunastamata jäänud lihtvekslist tulenevat võlga vekslipidaja (hageja) ees kokku 207 800 USD ning Valentin Loginov võttis kohustuse nimetatud võlg hagejale tasuda 60 päeva jooksul viimase poolt nõude esitamisest; senine vekslipidaja, veksliandja ja vekslikäendaja kinnitasid oma nõusolekut võla ülevõtmiseks Valentin Loginovi poolt. Lepinguosalised 4(6)

leppisid kokku, et hageja „vabastab“ senise vekslivõlgniku vekslitest tuleneva kohustuse täitmisest. Kolleegiumi hinnangul sisaldab märgitud leping üheaegselt nii VÕS §-is 30 lg.1 märgitud abstraktset võlatunnistust ehk kohustuse olemasolu tunnistamist ja ühtlasi uue kohustuse loomist, kui ka VÕS §-is 175 sätestatud kohustuse ülevõtmise lepingut. Mõlemad on abstraktsed tehingud, mistõttu on asjakohatud väited, et vekslist tulenevat kohustust võla ülevõtmise kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud või et seda ei olnud tekkinud (kui kostjate vastuväidetest seda välja lugeda) näiteks vekslite protestimata jätmise tõttu, samuti kui viiteid (kahtlusi) Valentin Loginovil volituste puudumise kohta esindada senist vekslivõlgnikku Marchant Shiping Line Ltd. võla ülevõtmise lepingu sõlmimisel. Tuginemine VÕS §-dele 940-947 on asjakohatu juba seetõttu, et need sätted reguleerivad veksli üleandmist. ÄS §-id 80 ja 81 sätestab osaühingu juhatuse pädevust, mitte juhatuse poolt sõlmitavate lepingute vorminõudeid, ning tähendatud sätetest ei saa välja lugeda seost võla tunnistamise ja võla ülevõtmise kokkuleppe kehtivusega. Kolleegium märgib, et Valentin Loginov oli ise kohustuse ülevõtja. Puuduvad andmed, et ta oleks nõude tunnustamise koosolekul nõudele vastu vaielnud, mis lubab eeldada, et ta ei ole ise hageja suhtes kasutanud VÕS §-is 176 lubatud ja õigeaegselt esitatud vastuväiteid võlausaldaja nõudele; vähemalt ei ole kostjad viimast tõendanud. Asjaolu, et kostjad ei suuda endise vekslivõlgniku registreerimisriiki tuvastada ja seeläbi Valentin Loginovi esindusõigust viimase suhtes 2002.a. sõlmitud kokkuleppe sõlmimisel kontrollida, ei anna alust lugeda lepingut tühiseks. Kolleegium märgib, et lepingus on märgitud Marchant Shiping Line Ltd. asukoht (aadress). Ebatäpne ja ebaõige on kohtu põhjendus, mille kohaselt puudub võimalus otsustada nõude aegumise üle, kuivõrd hageja ei ole tõendanud oma 30.08.2006 nõudekirja edastamist Valentin Loginovile. Kõigepealt, TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, kuid aegumise vastuväidet ei ole kostjad esitanud. Hagiavalduses on hageja tuginenud faktiväitele, mille kohaselt esitas ta Valentin Loginovile 30.08.2006 kirjaliku nõude tasuda võlg hiljemalt 1. jaanuariks 2007. Oma vastuväites märkisid kostjad, et hagiavaldusele ei ole lisatud hageja 30.08.2006 kirja pankrotivõlgnikule, mille alusel saaks otsustada nõude aegumise ja viiviste üle. Seepeale esitas hageja tähendatud kirja (toimiku lk. 49). Kirjalikes vastuväidetes ja järgnevalt ei ole kostjad seadnud kahtluse alla hageja väidet, et ta sellise nõude 30.08.2008 Valentin Loginovile esitas. TsMS § 231 lg.4 kohaselt faktiväite omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. Seega ei pidanudki hageja TsMS § 231 kohaselt eraldi tõendeid tähendatud kirja Valentin Loginovile esitamise kohta esitama, vaid tema väide tuleb lugeda tõendatuks. Nimetatud asjaolu tõendab, et võlg muutus sissenõutavaks 1. jaanuarist 2007. Seadusjärgset viivist on hageja arvestanud alates 1. jaanuarist 2007 kuni Valentin Loginovi pankroti väljakuulutamiseni 10.12.2007. Mis puutub kohaldatavasse õigusesse, siis võla ülevõtmise lepinguga väljusid senised solidaarvõlgnikud VÕS § 175 lg.1 kohaselt senisest kohustavast õigussuhtest, mistõttu ei 5(6)