Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-15804

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud 01.04.2010 esitas TBosaühing Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 09.04.2010 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras TBOÜ ajutiseks halduriks Svetlana P ’i. Svetlana P esitas kohtule 03.05.2010 ajutise halduri aruande. 04.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni, kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2010. Seisuga 15.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed 03.05.2010 kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on TBosaühing kantud äriregistrisse 16.04.1998. Äriühingu osakapitali suurus on 310 000 krooni, osanikud RT (sünd XXX), PV(isikukood XXX), RG (isikukood XXX) ning RGOY (pankrotis) (registrikood XXX). Äriühingu juhatuse liikmed on PVja RG, tegevusvaldkond toitlustamine. TBosaühing on olnud asutamisest alates toitlustamise alal tegutsev ettevõte. Tegutsemiskohaks oli Haapsalu linnas aadressil XXXasuv kohvik , mille jaoks rentis võlgnik ruume kuni märtsini 2004.a. Peale ruumide omaniku vahetust ei jõudnud juhatus uue rendileandjaga kokkuleppele üürilepingu jätkamise osas, võrdväärset kohta samas piirkonnas ei olnud Haapsalus tol ajal võimalik leida, mistõttu kohvik lõpetas tegevuse. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul tööruumid ning ka kehtivad töölepingud; üürivõlgnevust ei ole. Majandustegevust ei toimu ettevõttes alates 08.03.2004, aastast 2005 deklareerib võlgnik ennast mittetegutseva ettevõttena. Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku esindaja RG’i poolt antud selgituste kohaselt on äriühingu juhatus alates aastast 2004 pidevalt üritanud kaasata rahalisi vahendeid, eesmärgiga tasuda võlad ja aktiviseerida uuesti tegevust. Märtsis 2010 selgus, et omanikel ja juhatuse liikmetel puuduvad täielikult finantsvahendid tegevuse käivitamiseks. Käesolevaks ajaks on raha kaasamine ja tegevuse uuesti käivitamise tõenäosus muutunud väga väikeseks ning finantsvahendite puudumise tõttu ei ole võimalik tasuda ka olemasolevaid võlgnevusi. Võlgniku vara Ajutisele haldurile teadaolevalt on TBosaühingu arvelduskontod: Swedbank ́is konto XXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 49 krooni (kontol broneering summas 400 krooni) ja AS SEB Pangas konto XXXXXXXXXXXX, mille saldo on 217 krooni. Muudes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Registrikeskuse andmetel TBosaühingu nimele kinnistuid ega sõidukeid registreeritud ei ole, puudub ka muu põhivara.

Võlgniku võlad

2-10-15804

Ajutisele haldurile teadaolevalt on TBosaühingul kohustusi kokku summas 110 526 krooni, kõik kohustused on tekkinud aastal 2004, mil lõppes võlgniku majandustegevus. Võlgnevus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maksmata maksude näol summas 98 538 krooni ja Swedbank AS’ile summas 400 krooni on kujunenud aastatel 2004-2010. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgneb TBOÜ lisaks eelnimetatutele veel AS-ile ARIAE6 707 krooni, AS-ile T 1 659 krooni ja AS-ile SL 1 659 krooni, nõudeid kokku seega 110 526 krooni. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et TBosaühingu poolt pankrotiavaldusele lisatud aruanne ei kajasta andmeid õigesti ja objektiivselt. Aastaaruanded ja maksedeklaratsioonid olid võlgnikul esitatud õigeaegselt. Tulenevalt asjaolust, et TBosaühingul puudub majandustegevus juba aastast 2004, leiab ajutine pankrotihaldur, et aastate 2002-2004 kohta finantsanalüüsi teostamine on hetkel otstarbetu ja asjakohatu. TBOÜ pankroti väljakuulutamise korral võib pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus ulatuda kuni 50 000 kroonini, suurendades veelgi võlgniku kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et TBosaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna ettevõttel puudub piisav vara kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine pankrotihaldur märgib, et olukorras, kus TBOÜ kaotas oma tegutsemiskoha, mis on toitlustusettevõtte jaoks otsustava tähendusega, tegutses juhatus mõistlikult ning olukorda arvestades parimal viisil, leppides uue omanikuga kokku, et too võtab üle kogu kohviku personali, vältimaks nii töötajate koondamisi kui võimalikke kulukaid töövaidlusi. Asjaolu, et TBosaühingu personali ning palgavõlgnevuse ülevõtmise eest anti uuele omanikule vastutasuna üle ka kohviku sisustus ning mööbel, viitab ajutise pankrotihalduri arvates pankrotiolukorrale, mil juhatus võinuks juba esitada ka pankrotiavalduse. Ühtlasi leiab haldur, et juhatus ei tegutsenud olukorra parandamiseks piisavalt aktiivselt. Oli asjatu loota, et ca 90 000 kroonise maksuvõlgnevusega ettevõtet on võimalik taaskäivitada ilma uue äriideeta, mistõttu ei ole majanduslikult põhjendatud 5-aastane periood, mil juhatus väidetavalt uusi lahendusi otsis. Ajutise halduri aruande kohaselt võib pidada TBosaühingu maksejõuetuse põhjusteks eelkõige jätkusuutliku äriplaani puudumist, aga ka riskijuhtimisstrateegia puudumist (näit rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise puhuks). Samas tõdeb haldur, et Haapsalu linna toitlustamisturu konjunktuuri arvestades on tegemist välisriskiga, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaolu vältimist lepingu sõlmimise ajal temalt ka oodata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul välistab TBOÜ aastaid kestnud tegevuse täielik puudumine tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Majanduskriisi tingimustes ning pankrotimenetluse raames ei ole ka tegevuse jätkamine võimalik. Ajutise pankrotihalduri poolt kindlaks tehtud TBosaühingu varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

2-10-15804

Võlgniku varalisest olukorrast tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et TBosaühing on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Arvestades TBOÜ netovara bilansijärgset suurust, eiras TBosaühingu osanik ning juhatuse liige Äriseadustiku (ÄS) § 176 nõuet, mille kohaselt juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-is 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama kas abinõude tarvituse võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse, või osaühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Võlgnik on halduri arvates maksejõuetu juba aastast 2004, pankrotiavaldus esitati 01.04.2010. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuses puuduvad teod ja toimingud, mis viitaksid kuriteo tunnustele ning maksejõuetus on tekkinud muudel ehk võlgniku poolt esitatud asjaoludel. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Svetlana P palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu summas 11 400 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ning ajutise halduri kulud summas 600 krooni. Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2-10-15804 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 04.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni ning teha ettepanek TBosaühingu võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kahekümne kalendripäeva jooksul. 13.05.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2010. Seisuga 15.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub TBosaühingul vara, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 110 526 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tuginedes teadaolevate andmetele ja materjalidele, leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku tegevuses puuduvad teod ja toimingud, mis viitaksid kuriteo tunnustele ning maksejõuetus on tekkinud muudel ehk võlgniku poolt esitatud asjaoludel. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Kohus leiab, et TBOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud TBosaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. TBosaühing tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 03.05.2010 on Svetlana P esitanud kohtule TBosaühingu ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 9,5 tundi (tunnitasuga 1 200 krooni), s.h päringute koostamine ja võlgniiku raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajatega, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 11 400 krooni. Võlgniku esindaja RG ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud.

2-10-15804 Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 11 4 000 krooni tuleb tunnustada. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta välja Svetlana P ’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 600 krooni, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud ja kulutuste nõuet 600 krooni tuleb tunnustada. Svetlana P esitanud kohtule taotluse määrata dokumentide hoidjaks TBOÜ juhatuse liige RG. 04.05.2010 kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja sellele vastu vaielnud. Kohus leiab, et TBOÜ raamatupidamise dokumendid ja muu dokumentatsioon tuleb üle anda dokumendihoidjale RG’ile (isikukood XXX, XXX: XXX, XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.