2-10-13174/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 18.03.2010 esitas võlgnik Eosaühing Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 26.03.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks halduriks nimetanud Uno F ’i. 11.06.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 17.06.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 25.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.06.2010. Seisuga 16.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku põhitegevusala oli interaktiivsete disaini- ja turundusteenuste osutamine. Peamiselt tegeleti interneti lehekülgede loomise, presentatsiooni- ja multimeedialahenduste, online kampaaniate ning teiste e-lahendustega. Raamatupidamiseteenus on sisse ostetud ja raamatupidamisarvestus on korras. Võlgniku vara Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul realiseeritavat vara. Aruande kohaselt on 31.12.2009 seisuga võlgnikul raamatupidamisarvestuse järgi käibevara suurus 58 720 krooni, s.h raha ja pangakontod 23 447 krooni, nõuded ostjate vastu 2 360 krooni, maksude ettemaksed 35 273 krooni. Haldur märgib, et bilansis arvestusliku käibevara tagasisaamine on vähetõenäoline ning võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku võlad Ajutise halduri aruande kohaselt on EOÜ’l poolt tasumisele kuuluvaid kohustusi on 31.12.2009 seisuga summas 990 567 krooni. Halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutise halduri hinnangul on võlgniku majandustegevuses seiskunud alates 2010. aastast. 2009. a oli omakapitali puudujääk -931 847 krooni, müügitulu vähenes 3 485 718 kroonilt 628 342 kroonile ehk 2 857376 krooni võrra ning võlgnikul puudusid vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku majandustegevuse taastamiseks täiendavate investeeringute ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara väärtust, varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks üldine majandus(finants-)kriis ning sellest tulenenud interaktiivsete disaini –ja turundusteenuste järele vajaduse vähenemine.

2-10-13174 Ajutine haldur ei ole avastanud tegusid või toiminguid mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 16 050 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 296.50 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: 1) pankrotiasjaga tutvumine, järelepäringute teostamine – 1,2 tundi; 2) järelepäringute vastuste analüüs – 1 tund; 3) võlgniku olukorra, vara ja võlgade selgitamine – 2 tundi; 4) majandustegevuse analüüs – 2,5 tundi; 5) ajutise halduri aruande koostamine ja esitamine – 3 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 16 050 krooni (10,7 tundi x 1 500 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Uno F välja mõista 1 322 krooni, näidates järgmiste kulutuste tegemise: 1) dokumentide paljundamine 20 x 5.00 = 100.00 krooni; 2) registrite teave 5 x 31 = 155.00 krooni; 3) büroo- ja seadmete kulud kokku summas 1 067.00 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

2-10-13174 mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 17.06.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 25.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.06.2010. Seisuga 16.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks üldine majandus(finants-)kriis ning sellest tulenenud osutatavate teenuste vajaduse oluline vähenemine. Ajutine haldur ei ole avastanud tegusid või toiminguid mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Kohus leiab, et EOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Võlgnikul on arvestusliku väärtusega vara 58 720 krooni eest ja võlgu on vähemalt 990 567 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. EOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 16 050 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, samuti ajutise halduri kulud summas 1 322 krooni, tuleb võlgnikult välja mõista. 17.06.2010 kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasu ja kuludega ja nende väljamõistmisega võlgniku arvelt. Uno F on ajutise halduri aruandes taotlenud EOÜ dokumentide hoidjana VK määramist. Kohus määrab EOÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme VK (isikukood xxx).