lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-28137/3

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 06.08.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-28137/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1106
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-28137

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

06.august 2010. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-10-28137

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja – Txxx Pxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet (asukoht Piiri 4, Jõgeva linn 48304; e-post: [email protected])

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

TxxxxPxxx kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti otsusele

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada TxxxxPxxx kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti otsusele.
2.Tühistada kohtutäitur Ivi Kalmeti otsus, millega on arestitud ja kinni peetud Txxx Pxxxxsissetulek, mis ületab Txxx xxxx poolt saadava riikliku töövõimetuspensioni 50 protsendi osas ehk mis ületab 1724 krooni kuus.
3.Määrus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 478 lg 4). Menetluskulude jaotus Välja mõista kohtutäitur Ivi Kalmetilt riigi kasuks riigilõiv summas 1000 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 AS-is Swedbank, kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Viitenumber kõigis pankades on 2900078538. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Txxx Pxxxxesitas 14.06.2010. a kohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti otsusele. Kaebuse põhjal menetleb kohtutäitur Ivi Kalmet Txxx Pxxx suhtes täitemenetlusi täiteasjades nr 047/2008/70, nr 047/2008/2290 ja nr 047/2008/1531. Txxx Pxxx esitas 31.05.2010. a kohtutäiturile kaebuse, milles leidis, et kohtutäitur on alusetult arestinud temale Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud puuetega inimese sotsiaaltoetuse. Kohtutäitur Ivi 1(3)

Kalmet vaatas kaebuse läbi ja otsustas 08.06.2010. a jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis oma otsuses, et puude toetus arvestatakse sissetuleku hulka ja sissetuleku hulka ei loeta vaid TMS § 130 lg.-s 4 nimetatud kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse makseid ning seetõttu on võimalik sellest kinnipidamisi teha, jättes võlgnikule pool miinimumpalka, s.o 2175 krooni. Txxx Pxxx kohtutäituri seisukohaga ei nõustu. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 3 sätestab selgelt, et sissenõuet ei saa pöörata sissetulekule, milleks on puudega inimese sotsiaaltoetus. Avaldaja leiab, et sellega annab seadus talle kindla õiguse saada kätte temale määratud puude toetus, mis on talle vajalik ravimite ja muude puudest tingitud lisakulutuste hüvitamiseks. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 kohaselt võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Avaldaja leiab, et õige oleks kinni pidada pool temale määratud pensionist ja puude toetus jätta puutumata. Seetõttu leiab avaldaja, et ta peaks pärast kohtutäituripoolseid kinnipidamisi kätte saama 1724 + 812 = 2536 krooni. Avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäitur Ivi Kalmeti 08.06.2010. a otsus, millega ta jättis tema kaebuse rahuldamata ja rahuldada tema kaebus. Kohtutäitur Ivi Kalmet on 08.06.2010. a otsusega jätnud Txxx Pxxx kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on märkinud, et tema menetluses on Txxx Pxxx suhtes täitmisel täiteasjad nr 047/2008/70, nr 047/2008/2290 ja nr 047/2008/1531 sissenõudjate Jõgeva Vallavalitsuse ja Jõgeva Linnavalitsuse kasuks elatise nõuete sissenõudmiseks. Nõuete täitmiseks on kohtutäitur arestinud Txxx Pxxx pangakontod Swedbankis ja SEB Pangas. Alates 18.05.2010. a on avaldaja SEB Panga kontole jäetud vabaks kasutamiseks pool miinimumpalka summas 2175 krooni Täitemenetluse seadustiku § 132 ja § 133 alusel. Võlgniku pensioni suurus ei ole kohtutäiturile teada. Kuid arvestus on tehtud alljärgnevalt: puude toetus arvestatakse sissetuleku hulka. Kohtutäitur on seisukohal, et kogu sissetulekust peab võlgnikule alles jääma 2175 krooni. Kohtutäituri arvates on kinnipidamised toimunud seaduse piires. Vaid sissenõudjaga kokkuleppel saab vähendada seadusest tulenevat kinnipidamise määra. Sissenõudjad ei ole avaldanud nõudolekut vähendamaks kinnipidamise määra. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et Txxx Pxxx kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Txxx Pxxx on esitanud kohtule tõendina Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2009. a otsuse nr 560618, millest nähtub, et Txxx Pxxx on tunnistatud osaliselt töövõimetuks, töövõime kaotuse protsent 90 % ja töövõimetuse kestus alates 13.08.2009. a kuni 31.08.2011. a. Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2009. a otsusega nr 560619 on tuvastatud Txxx Pxxxx sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud ja puudest tulenevalt lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele 203 % sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega alates 13.08.2009. a kuni 31.08.2011. a. Txxx Pxxx sissetulekuks on temale Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 31796 alates 01.04.2010. a määratud töövõimetuspension summas 3448 krooni kuus. Lisaks makstakse Txxx PxxxxxxSotsiaalkindlustusameti 28.10.2009. a otsuse nr 11392P-6 alusel alates 01.09.2009. a kuni 31.08.2011. a puudega inimese toetust 812 krooni kuus. Kohtutäitur on arestinud Txxx Pxxx pangakontod ja teinud nõuete täitmiseks kinnipidamisi tema sissetulekust. Kohtutäitur on teinud kinnipidamisi kogu Txxx Pxxx sissetulekust, jättes võlgniku vabaks kasutamiseks summa poole miinimumpalga ulatuses ühes kuus s. o summas 2175 krooni kuus. Sellega on täidetud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ettenähtud tingimus, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2(3)

Samas TMS § 131 lg 1 p 3 kohaselt kuulub sissetulekute hulka, millele ei saa pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetus. Nimetatud norm on resoluutne ning selle põhjal ei saa puudega inimese toetusele pöörata sissenõuet mingitel tingimustel. Seega ei saa kohtutäitur arvestada Txxx Pxxx puude toetust arestitava sissetuleku hulka. Arestitav on antud juhul Txxx Pxxx muu sissetulek, milleks on temale makstav töövõimetuspension summas 3448 krooni kuus. TMS § 132 lg 1 näeb ette, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 1 1 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kuna Txxx Pxxx sissetulekuks on pension, siis tuleb täitmisel kohaldada Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg-t 3, mis näeb ette, et täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Selle põhjal võib kohtutäitur Txxx Pxxx arestitavast sissetulekus, milleks on töövõimetuspension summas 3448 krooni kuus, kinni pidada sellest 50 protsenti, mis on 1724 krooni kuus. Sama kordab ka Täitemenetluse seadustiku § 131 lg.1 p.10, mille kohaselt ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. See seaduses sätestatud ulatus on 50% riiklikust pensionist, mis T.Pxxx puhul on 1724 krooni. Nimetatud summat ületavas osas on olnud kinnipidamised ebaseaduslikud. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus kohtutäitur Ivi Kalmeti otsuse, millega on arestitud ja kinni peetud Txxx Pxxx sissetulek, mis ületab Txxx Pxxx poolt saadava riikliku töövõimetuspensioni 50 protsendi osas ehk mis ületab 1724 krooni kuus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega lahendatakse avaldus hagita menetluses, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 10 näeb ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi kohtutäitur Ivi Kalmeti kahjuks, seega tuleb jätta riigilõiv kohtutäituri kanda. Avaldaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Riigilõiv summas 1000 krooni tuleb riigituludesse välja mõista kohtutäitur Ivi Kalmetilt. Ü.Raag Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium