Tsiviilasi nr: 2-06-526
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.08.2010. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-526
Tsiviilasi
AP hagi If P&C Insurance AS (endine ärinimi AS If Eesti Kindlustus) vastu liikluskahju 25 000 krooni nõudes.
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AP (isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja Maano S Saareväli );
(Advokaadibüroo Sirk ja
Kostja If P&C Insurance AS Kostja esindaja Allan H Kolmas isik OI, IK XXX, XXX Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
07.06.2010
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt toimus 01.08.2005 kl 18.30 liiklusõnnetus Tallinnas, Suur-Sõjamäe tee 14, kus sõiduk OpelAstra reg nr XXXsõitis otsa teeäärses teelaiendis pargitud sõidukile Peugeot 605 reg märgiga XXX, mis kuulus hagejale. Sõiduki Opel Astra vastutus oli kindlustatud kostja juures. 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-526 Mõlemad sõidukid said liiklusõnnetuses vigastada. Sõidukit Opel Astra juhtinud OI tunnistas end õnnetuse põhjustamises süüdi. Hageja pöördus kindlustushüvitise saamiseks kostja poole ja esitas kostjale sõiduki ülevaatuseks. Kostja teatas 04.10.2005, et kahju tekkimine kirjeldatud viisil ei ole tõendatud ning et tegu ei olnud kindlustusjuhtumiga, mistõttu kostja kindlustushüvitist ei tasu. Kindlustuse vahekohtu 22.12.2005 otsusega jäeti rahuldamata hageja nõue kindlustushüvitise saamiseks. Hageja leiab, et kindlustuse vahekohtu otsus on ebaõige. Hageja ja õnnetuse põhjustanud sõiduki valdaja on esitanud oma sõidukid kostjale ülevaatuseks. Vastavalt LKindlS § 26 lg 1 a 2 on tegemist kindlustusjuhtumiga. Hagejale kuulunud sõiduki avariieelne väärtus oli 46 000 krooni ning kuna sõiduki taastamine ei ole otstarbekas, palub hageja hüvitada talle sõiduki maksumus. Samuti soovib hageja LKS § 28 lg 3 ja 4 alusele ekspertiisikulude hüvitamist summas 1200 krooni, õigusabikulude hüvitamist summas 3000 krooni, pukseerimiskulude hüvitamist summas 500 krooni ja parkimiskulude hüvitamist summas 1500 krooni. Hageja 13.11.2006 kirjalikus seisukohas vähendab hageja põhinõuet suuruseni 25 000 krooni, mis sisaldab sõiduki maksumust 20 000 krooni, õigusabikulude hüvitamist summas 3000 krooni, pukseerimiskulude hüvitamist summas 500 krooni ja parkimiskulude hüvitamist summas 1500 krooni. Põhinõudele lisaks nõuab hageja viivist LKS § 45 lg 4 alusel. Hageja esitas nõude kindlustushüvitise saamiseks 02.08.2005, seega oleks kostja pidanud hüvitise kohta otsuse tegema 02.09.2005 ning hüvitise tasuma 03.09.2005. Seisuga 147.09.2006 on viivise suuruseks 39 000 krooni, millest hageja nõuab hüvitist 25 000 krooni. Kostja seisukohad Kostja 09.02.2006 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt toimus juhtide seletuskirjade kohaselt avarii peaaegu täisnurga all, kuid see ei vasta sõidukite vigastustele. Sõidukige vigastused viitavad, et sõidukid pidid avarii toimumise ajal olema teineteise suhtes 20 kraadise nurga all. Juhtide seletused erinevad selles, mis toimus peale avariid. Hagejal on kohustus tõendada liikluskahju tekkimist, kuid ta ei ole seda teinud. Hageja ei ole ka tõendanud, et sõiduk Peugeot kuuluks temale. Hageja ei ole tõendanud ka kahju suurust. Sõiduk Peugeot on suure läbisõiduga ja ehitatud sõitmiseks vasakpoolses liikluses. Ekspert A- Leppik on hinnanud sõiduki avariieelseks maksumuseks 20 000 krooni ja avariijärgseks maksumuseks 4000 krooni, seega ei saaks hüvitis olla suurem ku9 16 000 krooni. Kostja 18.01.2010 kirjaliku seisukoha kohaselt nähtub ekspertiisiaktist, et liiklusõnnetus ei toimunud õnnetuse osaliste väidetud ajal ja viisil. Tunnistaja JM seletuse kohaselt nägi tunnistaja väidetud avariipaigas kahte avariilist sõidukit kell 14-15.00 vahemikus, juhtide seletuse kohaselt toimus avarii kl 18.30. Hageja sõidukil puudus tehnoülevaatus ja pikemat aega liikluskindlustus, mistõttu võib arvata, et sõiduk ei olnud töökorras. Kostja 04.06.2010 kirjaliu seisukoha kohaselt kuulus sõiduk Opel Astra VS, kes on esitanud kohtusse hagi liikluskindlustuse kaskolepingu alusel hüvitise saamiseks.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-526 Kohus tuvastas, et hagejale kuulub sõiduauto Peugeot 605 reg märgiga XXX. ASkuulub sõiduk OpelAstra reg nr XXX. Hageja ja kolmas isik esitasid 02.08.2005 kostjale kahjuteatise liiklusõnnetuse toimumise kohta, mille kohaselt toimus 01.08.2005 kl 18.30 liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel sõitis otsa sõidukile Peugeot. Kostja keeldus 04.10.2005, et kahju hüvitamisest. Hageja pöördus 02.01.2006 kohtusse liikluskahju hüvitise saamiseks. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 44 lg 2 liikluskahju hüvitatakse kannatanule /---/. Vastavalt LKS § 22 lg 2 (2) liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel;4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõidukil esinevad vigastused on liikluskahju. Seejuures vaidlevad pooled selle üle, kas hageja sõidukil esinevad vigastused on tekitatud kolmanda isiku juhitud sõidukiga Opel. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited /---/. Seega tuleb hagejal tõendada, et hageja sõidukil esinevad vigastused on tekitatud kolmanda isiku juhitud sõidukiga Opel. Kohus leiab, arvestades nii hageja kui kostja esitatud tõendeid kogumis, et hageja ei ole tõendanud liiklusõnnetuse toimumist. Hageja on esitanud tõendina liiklusõnnetuse toimumise kohta hageja ja kolmanda isiku kahjuteated ja seletuskirjad. Nimetatud dokumentide kohaselt toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Suur-Sõjamäe tee 14, kus sõiduk Opel sõitis otsa teeäärses teelaiendis pargitud sõidukile Peugeot. Selgituste kohaselt liikus sõiduk Opel teel kiirusega 50 km/h, kui ootamatult ilmus teele kass ning kolmas isik muutis otsasõidu vältimiseks sõidusuunda, kuid ei märganud tee ääres parkivat sõidukit Peugeot, mistõttu toimus kokkupõrge. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide Jaan M ja Ahto E ekspertiisiaktist (tl 122) nähtub, et sõidukitel esinevad vigastused ei olnud vigastuste ulatuse (vigastatud ala suurus) ja intensiivisuse poolest omavahel seostatavad. Eksperdid tuvastasid, et vigastused sõidukil Opel olid intensiivsemad ning et sõidukil Opel on tugev kitsa esemega tekitatud blokeerumisjälg, mida ei saanud tekitada sõiduk Peugeot. Siiski ei välistanud eksperdid, et sõidukid olid kontaktis, kuid see sai toimuda pärast seda, kui sõiduk Opel oli juba eelnevalt vigastatud ning sõidukid pidid sel juhul paiknema üksteise pikitelgede suhtes väikese nurga all. Vastuolus on ekspertide antud seletus, et igal juhul pidid sõidukid paiknema väikese nurga all ning hageja ja kolmanda isiku esitatud kahjuteatised. Hageja kahjuteatiselt nähtub, et joonisel on ta oma sõiduki märkinud olevat peaaegu risti teega (asend, mis välistab kokkupõrke väikese nurga all) ning seletuses on ta väitnud olevat auto põigiti. Kolmas isik on teatisel joonistanud hageja sõiduki risti teega. Seega on vähetõenäoline, et hageja sõiduk oleks olnud teega sel määral põigiti, et kokkupõrge kolmanda isiku juhitud sõidukiga oleks olnud võimalik. Ekspertiisiaktile lisatud fotodest nähtub, et terava esemega sõidukile Opel tekitatud vigastus on sedavõrd tugev, et võib kahelda, kas sõiduk suutis omal jõul pärast vigastust liikuda. Kahtlusi hageja ja kolmanda isiku seletustes tekitab asjaolu, et sõiduki Opel omanik on esitanud hagi liikluskahju välja nõudmiseks ja kuigi omanik nõuab kõikide vigastuste hüvitamist, nimetab ta hagis üksnes 01.08.2005 liiklusõnnetust, jättes mainimata, kuidas tekkisid need vigastused, mida kindlasti ei saanud tekitada sõiduk Peugeot.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-526 Kahtlusi hageja ja kolmanda isiku seletustes tekitab asjaolu, et hageja sõidukil puudus liikluskindlustus. Hageja täidetud kahjuteatisest nähtub, et hageja sõidukil Peugeot kehtivat kindlustuspoliisi ei olnud. Samuti ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et sõidukil puudus kindlustus ja tehnoülevaatus, seega on väide hageja poolt omaks võetud vastavalt TsmS § 231 lg
Peeter Pällin Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.