(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.august 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-13798
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Tiina Püümann’i vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
3395.83 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn, lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja: Tiina Püümann, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxx, registris elukohta Eestis märgitud ei ole, registrisse märgitud elukoht välismaal xxxxxxxxxxx xxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata
Kohtuistungi toimumise aeg
02.augustil 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Tiina Püümann ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Tiina Püümann võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Aktiva Finants võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
23.03.2009.a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Tiina Püümann’i vastu 3395.83 krooni võla ja 3394.83 krooni viivise nõudes. Hageja palus menetluskulud, sh hageja menetluskulud (riigilõivu, õigusabikulud) määrata kostja kanda ja temalt välja mõista. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte avalikult, määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjus-
Tsiviilasi nr 2-09-13798 te esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagivalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja ja AS-i Tele2 Eesti vahel 09.04.2003.a sõlmitud Mobiilsideteenuste lepingust nr xxxxxxxxxxxxxxx tuleneva kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega ja täiendatud menetluse käigus. Nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, 200 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, 100 krooni riigilõivu kohtuteate avaldamise eest ja 2500 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu ja kohtuteate avaldamise eest tasutud 100 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti TsMS § 483 lg 2 p 3 alus rahuldamata 20.02.2009.a. Hagiavalduse Tiina Püümann’i vastu esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule 23.03.2009.a, st pärast ühe kuu möödumist maksekäsu avalduse rahuldamata jätmisest. Eeltoodut arvestades ei ole kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv käesoleva hagimenetluse kulu. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust, asja lahendamist pooli kohtusse kutsumata ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1100 krooni, s.o enam kui 30% tsiviilasja hinnast, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.