Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-15074

Menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on E P hagi UÜ Aura Kaks ja T M vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõude aluseks on E P ja UÜ Aura Kaks vahel 05. aprillil 2005 sõlmitud töövõtuleping individuaaleramu ehituseks projektdokumentatsiooni ettevalmistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Kostjad ei ilmunud Viru Maakohtu 21. juuli 2010 eelistungile. Mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks kostjad kohtule ei teatanud. Kirjaliku menetluse nõusolekut kostjad kohtule esitanud ei ole. Kohtukutse toimetati kosjale II ja kostja I seaduslikule esindajale kätte isiklikult

2(4)

2-06-15074 TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostjale I ettemaksu kokku 12 000 krooni. Kostja rikkus oluliselt lepingut, kuna ei esitanud eramu projekti hagejale tähtajaks. Hageja taganes lepingust 05. aprilli 2005 teatega, mida ei õnnestunud kostjale kätte anda. Kostjale sai lepingust taganemise tahteavaldus teatavaks hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamisega. Hageja väitel lepingu mittetäitmisega, s.o olukorraga, et maja ehitus ei alanud tähtaegselt ning maja projektist sõltus maa erastamise protsessi tulemus, tekitati talle moraalne kahju – hageja kaotas hingerahu, tekkisid ebakõlad perekonnas ja hageja oli närvivapustuse piiril. Hageja hindab mittevaralise (moraalse) kahju hüvitise suuruseks 13 000 krooni. Hageja palub tunnistada hageja ja kostja I vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahju hüvitis 25 000 krooni. Lepingust taganemise ja lepingu lõppemise tuvastamise nõude osas on hagi tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja lg 4, § 116 lg 1, § 655 lg 1 ja lg 2, § 636 lg 4, § 647 lg1, lg 2 ja lg 3, § 188 lg 1, lg 2 ja lg 3. Lepingu alusel hageja poolt makstud 12 000 krooni ettemaksu väljamõistmise nõude osas on hagi tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1, § 1028 lg 1. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagiavalduses märgitud asjaolud ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 134 lg 1 kohaselt, lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II mittevaralise kahju hüvitis 13 000 krooni. Usaldusühingu täisosaniku suhtes tuleb äriseadustiku (ÄS) §-des 125 lg 2 ja 126 sätestatust tulenevalt kohaldada täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, sh ÄS § 101 lg 2, mille kohaselt täisühingu osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Samas ÄS § 101 lg 5 lause üks sätestab, et täisühingu osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt II 12 000 krooni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega ning lugeda tuvastatuks, et hageja ja kostja I vahel 05. aprillil 2005 sõlmitud töövõtuleping „Individuaaleramu ehituseks projektdokumentatsiooni ettevalmistamiseks“ on lõppenud hageja poolt lepingust taganemisega. Kostjalt I tuleb välja mõista hageja kasuks lepingu täitmise alusel saadud 12 000 krooni. Hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 13 000 krooni tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue välja mõista kostjalt II lepingu täitmise alusel saadud 12 000 krooni tuleb jätta rahuldamata. 3(4)

2-06-15074

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab kostja II menetluskulud hageja kanda; ülejäänud menetluskuludest 52% hageja kanda ja 48% kostja I kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja taotluse kostjalt menetluskulude – riigilõiv hagiavalduselt summas 1500 krooni – väljamõistmiseks. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja tasus kokku riigilõivu 2500 krooni. Kohus jättis 48% menetluskuludest kostja kanda ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 1200 krooni. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.