lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-16282/6

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 30.07.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-16282/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.07.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1254
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.juuli 2010.a Paide

Tsiviilasja number

2-10-16282

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi Valev Tšernauskas’e vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

3000 krooni Hageja: Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn, lepingulised esindajad Silver Eensaar, Ene Solovjov

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: Valev Tšernauskas, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx Asja lahendamine

xxxxxxxxxxxxx,

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Valev Tšernauskas’elt Julianus Inkasso OÜ kasuks 3000.50 (kolm tuhat krooni ja 50 senti) krooni põhivõlga ja 2999.50 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa krooni ja 50 senti ) krooni viivist.
3.Välja mõista Valev Tšernauskas’elt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, 0,15% tasumata põhinõude summalt päevas alates 08.aprillist 2010.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-16282 kannab kostja täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

Välja mõista kostjalt hageja kasuks 3000 krooni põhivõlga, 2999.50 krooni sissenõutavaks muutunud viivist ja alates hagi esitamisest 0,15% viivist kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

HAGI ASJAOLUD

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 5.04.2007.a liitumislepingu nr xxxxxxxxxxxx, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste/kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjaga lepingul kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste ja kaupade eest arved, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja seda ei teinud. 28.12.2008.a loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused oma nõude põhisummas 3000.50 krooni hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud talle tasumata summalt viivist 0,15% päevas perioodi 18.08.2008.a kuni 31.03.2010.a eest, st 4591.31 krooni. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja võttis õigeks, et sõlmis 05.04.2007.a liitumislepingu ja kuni augustini 2007.a tulid koju ka arved. Tekkinud võlgnevuse tasumiseks käis ta Elisa esinduses Paides proovimas kompromissi leida, kuid sellega ei nõustutud. Seejärel sai ta paaril korral inkassofirmalt võlanõudeid. Kostja leiab, et kuna tema kompromissi pakkumist vastu ei võetud, viimane võlanõue tuli 12.04.2010.a ja kolme aasta jooksul pole võlanõudeid ja maksuteatisi tulnud, tuleb võlanõue lugeda aegunuks. Lisaks on hagiavaldusele lisatud arvetel perekonnanimi kirjutatud valesti. Kostja ei ole nõus kompromissi sõlmima (tl 40,54,61).

Tsiviilasi nr 2-10-16282

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
1.1.Vaidlust ei ole selles, et 05.04.2007.a sõlmis kostja AS-ga Elisa Mobiilsideteenused (edaspidi Elisa) liitumislepingu nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Leping) ning Lepingule allakirjutamisega võttis endale kohustuse täita ka Lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole tasunud Lepingu alusel saadud teenuste/kauba eest igakuuliselt ja kooskõlas Lepingu tingimustega ning tema Lepingust tuleneva põhivõlg on 3000.50 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et 28.12.2008.a omandas hageja Lepingust tuleneva nõude kostja vastu koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega ning et hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist. Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Eeltuvastatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi; et tal on Lepingust tulenev põhivõlg on 3000.50 krooni ning et vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt 3000.50 krooni põhivõla tasumist ja seda kohtu kaudu.
1.2.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue. Sellise nõude aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalid kinnitavad, et kostjale esitati Lepingu alusel arveid 01.05.2007 kuni 01.08.2007.a. Viimase arve tasumise tähtaeg oli 18.08.2007.a (tl 10-17). Ka kostja ise on kinnitanud arvete saamist eelmärgitud perioodil (tl 54). Eeltoodut arvestades algas Lepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2008.a kell 00.00 ja lõppeb 31.12.2010.a kell 24.00. Kohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-95-08). See tähendab, et hageja Lepingust tulenev tasunõue kostja vastu ei olnud aegunud ei hagiavalduse esitamise ajal 08.04.2010.a ega ole seda ka käesoleval ajal. Seega on hageja nõue Lepingust tuleneva 3000.50 krooni põhivõla saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Tuvastatud asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi kooskõlas Lepinguga, st tähtaegselt, annab tunnistust et kostja viivitas nende rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Aluseks võttes viivituses oleva kohustuse suurust (3000.50 krooni) ja viivitatud aega (alates viimase arve maksetähtajast 18.08.2007 – 31.03.2010.a), on hageja arvestanud kostjale viivist 4591.31 krooni. Viivise arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja ei nõua kostjalt viivist täies ulatuses - tegutsedes heas usus, on hageja vähendanud kostjalt nõutava viivise suurust ja nõuab viivist vaid põhivõlast veidi väiksemas ulatuses, so summas 2999.50 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Samas – hageja nõuab ja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel ka õigustatud nõudma, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina ja seda kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue nii sissenõutavaks muutunud kui ka hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks põhjendatud ning tuleb rahuldada.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-10-16282

3.Kostja vastuväide selles, et nagu poleks hageja kolme aasta jooksul võla sissenõudmiseks midagi teinud, ei ole kooskõlas ei tsiviilasjas uuritud tõendite ega kas kostja enda kinnitustega. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja on 2009.a veebruaris esitanud kostjale võlateatise arvete tasumiseks (tl 8), st tegelenud võla sissenõudmisega kohtuväliselt. Ka kostja ise kinnitas 16.05.2010.a koostatud seisukohtades, et sai inkassofirmalt ühel-kahel korral võlanõudeid (tl 54).
4.Arusaamatuks jääb kostja vastuväide selles, nagu oleks arvetele kirjutatud tema perekonnanimi valesti. Võrreldes kostja ja AS Elisa Mobiilsideteenused vahel sõlmitud ja kostja poolt isiklikult allkirjastatud liitumislepingut kogumis kostjale esitatud arvetega nähtub, et nii liitumislepingus kui arvetel on kostja perekonnanimi kirjutatud ühtemoodi „TSHERNAUSKAS“. Seega on kostja lepingu sõlmimise ajal liitumislepingusse kantud perekonnanime kirjapilti ise tunnustanud ja õigeks pidanud. Arvetele on kostja perekonnanimi kirjutatud täpses vastavuses kostja poolt Lepingus tunnustatud perekonnanime kirjapildiga. Seega ei saa kostja väita, et arvetele on tema perekonnanimi kirjutatud valesti.
5.Pooled taotlesid menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hageja hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega.

Sirje Lahesoo Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja