2-10-35663
Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht
Viru Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 29. juuli 2010.a, Narva
Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
2-10-35663 M I kaebus kohtutäituri Andrei Krek tegevuse peale Avaldaja: M I (isikukood: XXX; viibimiskoht: Viru Vangla) Avaldaja lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin (aadress: Vaksali 19, 20308 Narva) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming
Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt ei esitata kohtule kaebust kohtutäituri otsuse peale vaid kaebus on kohtutäituri tegevuse kohta. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei ole näha, kas kaebaja on esitanud kaebuse kohtutäiturile (TMS § 217) enne maakohtusse pöördumist või mitte. Kohus selgitab, et kohtus saab vaidlustada ainult kohtutäituri poolt tehtud otsust. Kui kohtutäituri otsust ei ole veel tehtud või kaebaja pole kohtutäituri poole pöördunud, tuleb kaebajal esitada kaebus kõigepealt kohtutäiturile endale ning oodata kuni kohtutäitur oma otsuse teeb. Seda otsust on võimalik kohtus vaidlustada, kui kaebaja sellega ei nõustu. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel kohus ei võta hagiavaldus menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et kaebust tuleb keelduda menetlusse võtmata, kuna avaldaja pole eelnevalt kohtutäituri poole kaebusega pöördunud, ja kohtutäitur ei ole teinud otsust, mille peale saab kohtusse kaevata ja milline kord on sätestatud täitemenetluse seadustik. Kuna pole kohtutäituri otsust, mida saaks kohtus vaidlustada täitemenetluse seadustiku kohaselt, siis kaebuse esitajal ja kohtul ei ole selge kuidas on võimalik kaebuse esitaja õiguste rikkumine. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taoltetavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kui ka kaebaja on pöördunud kohtutäituri poole kaebusega, siis kaebuse esitaja on ise märkinud, et kohtutäituri otsust, mille peale kaevata kaebuse esitajal ei ole, siis kohus leaib, et kohtul ei ole võimalik vaadata läbi võimalikku kaebust kohtutäituri otsuse peale, millist kaebuse esitajal ei ole. Kuna kohtutäituri otsust ei ole, siis ei ole võimalik kaebuse rahuldamine ilma kohtutäituri otsuseta, ilma kohtueelset vaidluse lahendamise korda läbimata. Asjaolu, et kohtutäitur väidetavalt venitab kaebuse läbivaatamisega, ei anna kaebuse esitajale õigust otse kohtusse pöörduda. Eeltoodu alusel keeldub kohus avalduse menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja etavaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse 2(2)
avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud kaebaja kanda.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.