2-09-72046/5 - Võlaõigus - Muud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2.Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagi kohaselt sõlmisid OÜ Saare Takso ja kostja FIE G M frantsiisilepingu nr1/2009 ühes lisadega nr1-4. Nimetatud leping oli sõlmitud taksoteenuse osutamise, väljaõppe ja majanduse eesmärgil. Kostja osutas taksoteenust kasutades selleks OÜ Saare Takso nime, kaubamärki, dispetšer-infoteenust ja raadiojaama, kohustades tasuma OÜ-le Saare Takso igakuuliselt vastavad kulud. OÜ Saare Takso poolt väljastati ajavahemikus 19.06-31.08.2009.a. eelnimetatud frantsiisilepingu alusel kostjale tasumiseks arved kogusummas 7438.05 krooni lõpliku maksetähtajaga 20.09.2009.a. Kostja on jätnud võla summas 7438.05 krooni OÜ-le Saare Takso tasumata. OÜ Saare Takso pöördus kostjalt võlgnevuse sissenõudmise küsimuses hageja poole. 07.10.2009.a. sõlmisid OÜ Saare Takso ja Hageja Factum Inkasso OÜ nõude loovutamise lepingu nr14 ja Lisa nr.1, millega loovutas OÜ Saare Takso kui endine võlausaldaja VÕS §-de 164 ja 167 alusel eelpool nimetatud nõude hagejale kui uuele võlausaldajale. VÕS § 164 lg2 kohaselt astus nõude loovutamisega hageja kui uus võlausaldaja senise asemele. Hageja teavitas nõude loovutamisest kostjat koheselt ja esitas kostjale 07.10.2009.a. võlateatise nõudega tasuda võlg hiljemalt 17.10.2009.a. hageja pangakontole. Kostja ei ole võlga hagejale aga senini tasunud. VÕS § 113 lg1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tehingust (frantsiisilepingu Lisa nr 4 – maksetähtajad-p.11) tulenevalt on viivise määraks kokkulepitud 2,5% ööpäevas tähtaegselt maksmata summast. Kostja poolt tasumata summalt 7438 kroonilt moodustab viivis 185.05 krooni päevas. Arvete tasumise lõplik maksetähtaeg oli 20.09.2009.a. Viivise arvestus algab 21.09.2009.a. ja on arvutatud hagiavalduse esitamise päevani 30.12.2009.a. kaasarvatud ning moodustab kokku 101 kalendripäeva: 101x185.95=18780.95 krooni. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ja tava on hageja kostjalt nõutava viivise summa korrigeerinud (vähendanud) põhinõude suuruseni s.o. 7438 kroonini, millises summas on kostjale väljastatud ka viivise arve. Hagiavalduses esitatud nõuet on hageja tõendanud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Oma nõuetes tugineb hageja VÕS §-dele 76 lg1, 82 lg1,2, 100,101 lg1p1, 113 lg1, 164 lg1,2 ja TsMS §dele3 lg1;162 lg1 ja 403 lg1. Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja:

2-09-72046 Kostja kirjalik vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile on kostja teatanud, et tunnistab hagi põhivõlga 7438 krooni suuruses summas. Kostja vaidleb aga vastu viivise nõudele, kuna leiab, et see on ebamõistlikult suur. Kostja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et frantsiisilepingu lisas p-s 11 on kokku lepitud viivise suuruseks 2,5% ööpäevas, ei anna alust sellise viivise nõudmiseks. Viidatud lepingu punkt sätestab, et maksega viivitamisel jätab OÜ Saare Takso endale õiguse lisada järgmise kuu arvele viivis 2,5 % ööpäevas maksmata summalt. OÜ Saare Takso viivist järgneva kuu arvele ei lisanud, vaid esitas esmakordse viivise nõude eraldi arvena alles 28.12.2009.a. Kusjuures selleks ajaks oli OÜ Saare Takso juba nõude loovutanud hagejale. OÜ Saare Takso arvete maksmata jätmist põhjendab kostja raske majandusliku olukorraga. Kostja asus sooviga kustutada tekkinud võlga tööle Norra, kuid ka sealt on kostjal jäänud palk saamata. Kostja leiab, et viivis on ebamõistlikult suur ja põhjendamatu ning palub seda VÕS §-de 113 lg8 ja 162 alusel vähendada. Menetluse käik Kohus 12. mail 2010.a määras pooltele tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 30. juuniks 2010.a ning kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks asja kirjalikul menetlemisel 29. juulil 2010.a. vastavalt TsMS § 404 lg 1. Pooled peale seda omapoolseid täiendusi ega taotlusi ei ole esitanud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue tuleneb 18.06.2009.a. OÜ Saare Takso ja kostja FIE G M vahel sõlmitud frantsiisilepingust ühes lisadega. Hageja on omandanud nõudeõiguse kostja vastu OÜ Saare Taksoga sõlmitud nõude loovutamise lepingust (tl. 5-11, 21-23). OÜ Saare Takso on frantsiisilepingust tulenevalt esitanud kostjale ajavahemikul 19. juuni 2009.a. kuni 28. detsember 2009.a. arveid (nr 87,90,91,115,119,123,138,139) kokku summas 7438.05 krooni (tl.12-20). Kostja ei ole laenu tagastanud ega intresse tasunud ei enne ega pärast hagiavalduse esitamist. Võlaõigusseaduse § 76 lg1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja on kirjalikus vastuses põhivõlga summas 7438 krooni tunnistanud, so. selles osas hagi õigeks võtnud. Kostja on osaliselt tunnistanud ka viivise nõuet, kuid leidnud, et taotletav viivis on põhjendamatult suur ja palunud viivise vähendamist. Kohus leiab, et hagi põhivõla nõudes on põhjendatud ja tõendatud hageja esitatud kirjalike tõenditega ja kostja õigeksvõtuga vastavalt TsMS § 231 lg2 ja § 440 lg1. Kostja allkirjastades OÜ-ga Saare Takso sõlmitud frantsiisilepingu nr 1/2009 ja selle lepingu lisad pidi olema teadlik lepingu p.-st 6 ja Lisas nr 4 p-s 11 sätestatust. Lepingu p.6 sätestas OÜ-Saare Takso õiguse saada kostjale lepingus märgitud teenuste osutamise eest tasu ja Lisas nr 4 on sätestatud OÜ Saare Takso poolt osutatud teenuste hinnad. Lisa nr 4 on sätestatud ka maksete teostamise tähtajad ning p.-s 11, et maksega viivitamisel jätab OÜ Saare Takso endale õiguse lisada järgmise kuu arvele viivis 2,5 % ööpäevas. Viivist on hageja poolt arvestatud alates maksete tasumise lõpptähtpäevast 21. septembrist 2009.a. Kuna viiviste summa ületaks tunduvalt põhinõude summast, siis on hageja juba viitega kohtupraktikale ja heale tavale vähendanud viivisenõuet põhivõla suuruseni. VÕS § 113 lg1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise

2-09-72046 määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 võib viivist eelkõige nõuda selliselt, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivist kindla summana. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi on viivise suurus ööpäevas 2,5 % 7438- st s.o. 185.90 krooni päevas. VÕS § 162 lg.1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majandusliku seisundit. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole oma kohustust üldse täitnud, seda ka peale hagi esitamist kohtusse. Peale kostja esindaja poolt kirjalikus vastuses hagile esitatud väite kostja raske majandusliku olukorra kohta ei ole kohtule esitatud tõendeid kostja tegeliku majandusliku seisundi kohta, millest kohus saaks teha veenvaid järeldusi kostja maksujõulisuse kohta. Hageja on viivise nõudmisel piirdunud põhivõla suuruse summaga, kuigi lepingus sätestatut arvestades võiks viivise summa olla tunduvalt suurem. Isegi kui arvestada VÕS §-s 94 sätestatud väiksemat intressimäära oleks hagejal arvestades kostja viivituses oldud aega õigus taotleda viivist tunduvalt üle põhinõude summa. Eesti Panga teatel on VÕS § 94 lg1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne 01. jaanuari 2010.a olnud 1,00%, ning enne 01.07.2010.a. samuti 1,00. Kohus leiab, et aluseid viivisenõude mitterahuldamiseks ei ole. Kohtulikus menetluses esitatud tõendite põhjal ei ole leidnud tõendamist VÕS §-s 162 lg1 loetletud asjaolud, mis annaksid alust juba hageja poolt põhinõude suuruseni vähendatud viivise veelkordseks vähendamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1600 krooni (tl.29).