Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-886 kannab J S täies ulatuses.

seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised, mida ei ole vaidlustatud. Arvutuse selgitus on arusaadav. Hageja ei nõua kogu viivist, vaid oluliselt vähem. Hageja nõue tuleneb poolte vahel interneti keskkonnas hageja koduleheküljel www.minicredit.ee sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel andis hageja kostjale 3000 krooni ning kostja kohustus saadud laenu hagejale tagastama 28. jaanuariks 2009.a. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et juhul kui ta Lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täida, on hagejal õigus nõuda temalt viivist 0,75% laenusummalt päevas (lepingu üldtingimuste p 9.1). Kostja ei tagastanud laenu ei Lepingus kokkulepitud lõpptähtajaks ega ka pärast maksetähtaja möödumist ning seda vaatamata hageja saadetud kahele kirjalikule meeldetuletusele. Seisuga 7.01.2010.a võlgneb kostja hagejale 6400 krooni, millest 3000 krooni on laenu põhiosa võlg, 675 krooni intressivõlg, 400 krooni tasu kirjalike meeldetuletuste eest ning 2325 krooni viivis. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus rahuldab hageja nõuded. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb hagi (maksekäsu kiirmenetluse) esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist alates 7.01.2010.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule esitanud menetluskulud summas 1000 krooni, so tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja maksekäsumenetluses 750 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamtule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.