lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
16. juuli 2010.a. Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-26722
Hagi ese
AS SEB Pank hagi M K vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, Tornimäe 2, Tallinn 15010), Hageja lepinguline esindaja Martin Velling e-post: [email protected] kostja M K (
Asja läbivaatamise kuupäev
õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista M Kilt(K) ( AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks laenulepingust nr. L070055889 tulenev võlg summas 138 657(ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat kuussada viiskümmend seitse) krooni ja 56 senti , sellest põhivõlg 100 022,43 EEK, intress 12 799,40 EEK ja viivis 13 335,73 krooni. Välja mõista kostjalt M Kilt (K) AS SEB Pank kasuks viivis protsendina põhinõudest (100 022,43 EEK) alates 03. 06. 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni 16 % aastas. Menetluskulud Hageja menetluskulud- riigilõiv summas 12500 krooni jätta kostja M K kanda. Välja mõista M Kilt (K) AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 12500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lk 2
100 022,43 krooni,
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 8 lg.2, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 100, 101 , 113 lg. 1, 396 lg. 1, 397 lg. 1 ja 415 lg. 1 ja TsMS § 367 taotleb hageja võlgnevuse 138 657(ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat kuussada viiskümmend seitse) krooni ja 56 senti , sellest põhivõlg 100 022,43 EEK, intress 12 799,40 EEK ja viivis 13 335,73 krooni, väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest, alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni , 16 % aastas. Hageja taotleb kostjalt ka menetluskuludena riigilõivu summas 12500 krooni väljamõistmist.
Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lk 3 Pooled on 29. 10. 2007 sõlminud lepingu /t.l. 7/, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 150 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikule 15. 10. 2011.a. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ja seetõttu on hageja nõue võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja soovib viivise väljamõistmist kostjalt 16 % päevas, mis tuleneb lepingule lisatud üldtingimuste p. 15.5 Viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest , 16 % aastas. Pooled on lepinguga viivisemäära kokku leppinud. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 12500 krooni /tl 15/ Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lk 4 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12500 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.