2-09-65415/24 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

I. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.10.2005.a. lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenused. Kostja nõustus, et lepingu lahutamatuks osaks on hageja teenuste kasutamise eeskiri ja üldtingimused. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale 1 007 krooni ja 42 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist 0,2% päevas summas 2 750 krooni ja 26 senti, kuid lähtuvalt hea usu põhimõttest soovib hageja viivist põhinõudest väiksemas ulatuses summas 1 006 krooni ja 42 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 2 013 krooni ja 84 senti ning menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 + 250 krooni= 1 000 krooni ning õigusabikulud 1 500 krooni. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,15% tasumata võlasummast päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses. Hagi on esitatud VÕS §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1, 231 lg. 1 alusel. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu antud ajaks kohtule kirjalikku vastust hagile ei esita. Samuti on hageja nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumis- ja teenuste osutamise leping, üldtingimused, arved, riigilõivu tasumise dokumendid, esindust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri. II. II. Asja kohtulik menetlus ja ja kostja kirjalik vastus. vastus. Tsiviilasi nr. 2-09-65415 AS Starman avalduses P G’i vastu võla 2 763 krooni ja 84 senti nõudes saabus kohtule TsMS § 486 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks muutumise tõttu, kuna võlgnik on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.03.2010.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue anti üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kohus kooskõlas TsMS § 487 lg. 1 sättega kohustas avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Hagiavaldus saabus kohtule 24.03.2010.a. Kohus 31.03.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagiavalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. 07.05.2010.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses kostja hagi õigeks ei võta, esitab omapoolsed faktilised asjaolud, mille kohaselt kostja sõlmis hagejaga lepingu 05.10.2005.a. Esimesed kaks kuud täitis hageja oma kohustust korralikult, kuid alates 2006.a. jaanuarist tekkis segadus arvetega. Kostja oli sunnitud korduvalt külastama hageja kontorit ja võtma hageja ühendust telefoni teel, et välja selgitada arvete liikumine, kuna kostjal internetiühendus puudus. Kui kostja kolis teise elukohta ja halvenes ka kostja tervis, siis ei saanud ta jätkuvalt AS Starman kontorit külastada. Lisaks ebaviisakale käitumisele ei võetud hageja poolt kostjaga

ka telefoni teel ühendust, kuigi kostja oli seda palunud, jätnud oma telefoninumbri ja seda oli ka hageja lubanud. xxxx.a. kostja abiellus ja muutis perekonnanime. Nüüd tekkis AS Starman kontoris probleem sellest, et kostjal polnud kaasas abielutunnistust tõendamaks nime muutumist. Hoolimata sellest, et kostja oli siis rase, tõstis teenindaja kostja peale häält ja viitas sellele, et kostja, pidurdades järjekorda, segab tööd. Jällegi pakuti võimalust jätta telefoninumber, mida kostja ka tegi, kuid ka 2007.a. veebruaris kostjaga ühendust ei võetud. Kuna kostja jätkuvalt seoses tervisega viibis haiglas või voodirežiimil, ei saanud ta hageja kontorit külastada, viimane telefonitsi ühendus oli 2007.a. märtsis. 2007.a. juulis kolis kostja teise linna. 2009.a. detsembris võttis hageja kostjaga ühendust kohtu vahendusel. Kostja on seisukohal, et AS Starman viivitas arvetega kasu saamise huvides. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, palub jätta menetluskulud hageja kanda, on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib istungist osa võtta, kui korraldatakse istung. Kostja on nõus viivitamatult välja maksma kostjani jõudnud arve summale 1 075 krooni ja 43 senti Kostja kirjalikule vastusele on lisatud patsiendikaart, töövõimetuslehed, väljavõte haigusloost. Kohus 10.05.2010.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 30 päeva jooksul. Hageja kohtule 07.06.2010.a. saabunud kirjalikus seisukohas kostja vastusele leiab, et kostja on moonutanud tegelikku olukorda. Hageja edastas kostjale arved posti teel kostja lepingulisel aadressil. Kui kostja muutis aadressi, pidanuks ta vastavalt AS Starman üldtingimuste p.-le 4.2.2. koheselt hagejale teatama oma kontaktandmete muutumisest. Juhul, kui arved ei jõudnudki kostjani aadressi muutumise tõttu, vastutab ikkagi kostja hageja ees, sest hageja ei saa vastutada olukorras, kus lepingupartner ei täida oma lepingulisi kohustusi. Kostja vastuväited on suuresti vastuolulised ega saa seega vastata tegelikkusele. Kui hageja klienditeenindus 22.05.2006.a. võttis kostjaga telefoni teel ühendust seoses võlgnevuse olemasoluga, katkestas kostja kõne. 13.08.2008.a. on kostja ise helistanud klienditeenindusse ja täpsustanud võla suurust, kuid võlga ei tasunud. AS Starman väljastab arve postiga või muul kliendi soovitud viisil. Kostja pole sellise sooviga hageja poole pöördunud. TsMS § 230 kohaselt peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja hagiavalduses ja kostja oma kirjalikus vastuses on nõus kirjaliku menetlusega, siis kohus 07.06.2010.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses 12.07.2010.a. ja andis pooltele aega hiljemalt 01.07.2010.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. 30.06.2010.a. esitas kostja kohtule hageja vastuse osas kirjaliku seisukoha, milles ta toonitab juba oma kirjalikus vastuses esitatud väiteid, kinnitab, et on nõus tasuma arve järgi kuid pole nõus viivise maksmisega, sest VÕS § 103 lg. 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Hageja täiendavalt midagi ei esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastused, arvamused ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt hageja esitatud alustel ja ulatuses järgmistel asjaoludel.

2.VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 6 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Hageja viivisenõude summale 1 006 krooni ja 42 senti jätab kohus rahuldamata järgmistel asjaoludel. Poolte selgitustest tuleneb, et arusaamatused lepingu täitmisel tulenesid suuresti vastastikuse suhtlemise pinnalt, mis toimus nii telefoni teel, posti teel kui ka klienditeenindaja vahendusel. Samas on tõendamata, kuid ei ole ka oluline, kes kellele millal ja mida ütles, sest oluline on see, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et arved oleksid kostjale kätte toimetatud, välja arvatud arve A-7588432, mille saamist ja milles märgitud summat kostja tunnistab. Viidatud arve summa hulgas on ka viivis 43 krooni ja 23 senti. Kohtu arvates on asjakohane ka kostja viide VÕS §-le 103, mille kohaselt viivitus on vabandatav, sest kostja rasedus kahtlemata on selline asjaolu, millega kostja lepingu sõlmimisel ei saanud arvestada või seda vältida ja oleks olnud ebamõistlik seda temalt ka oodata. Küll aga väljendavad kostja esitatud tõendid, et rasedusest tulenenud terviseprobleemid said talle olla takistavaks asjaoluks oma kohustuste täitmisel. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

3.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt alates hagi esitamisest jätkuvalt välja mõista viivis 0,15% tasumata põhinõudelt 1 007 krooni ja 42 senti päevas kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja põhinõudele vastuväiteid ei oma. Kostja on põhinõudesumma koos viivistega 43 krooni ja 23 senti õigeks võtnud juba maksekäsu kiirmenetluses, kuid pole seda tasunud, kuigi võinuks seda teha, et vältida tarbetult kohtukulusid. Järelikult on põhjendatud täiendava viivise nõue rahuldada. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja onmaksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud kohtukuluna riigilõivu kokku 1 000 krooni. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna. Kokku hageja menetluskulud