Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-49649 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 01.10.2009 esitas KIOÜ Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 09.02.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 40 000 krooni. 12.02.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2010. Seisuga 07.07.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed 05.02.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt KIOÜ on kantud äriregistrisse 13.05.2008 osakapitaliga 40 000 krooni. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud raamatupidamist ega muid dokumente. Praegune juhatuse liige (alates 06.07.2009) MJ on ajutisele haldurile andnud vastuolulisi ütlusi, muuhulgas väitnud, et võlgniku osaluse ostmisel võlgniku endised juhatuse liikmed ei ole teda teavitanud võlgniku kohustustest ja on teda petnud, sest alles pärast osade ostmist selgus, et võlgnikul on suured kohustused võlausaldajate ees. Ajutise halduri aruande kohaselt on perioodil 22.05.2008 kuni 11.06.2009 võlgniku arvelduskontolt sularahas välja võetud 1 335 800 krooni, millest 714 500 krooni selgitusega „kassasse“. Samas ei ole ajutisele haldurile esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, mis tõendaksid summade kasutamist võlgniku majandustegevuses. Kuni 13.07.2009 omas võlgniku konto käsutamise õigust MV. Pärast MJ saamist juhatuse liikmeks on võlgniku kontolt sularahas välja võetud 3 130 krooni. Võlgniku vara Juhatuse liikme selgituste kohaselt puuduvad võlgnikul varad. 31.12.2008 seisuga koostatud bilansi kohaselt koosnesid varad kogusummas 646 417 krooni: 1) rahast 514 965 krooni 2) nõuetest ja ettemaksetest 131 452 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub aruande koostamise ajal võlgnikul vara. Võlgniku võlad Juhatuse liikme MJ selgituste kohaselt on võlgnikul 28.09.2009 seisuga kohustusi summas 223 493 krooni, s.h: 1) maksuvõlg 189 174 krooni, intressivõlg 28 021 krooni ja sunniraha 5 000 krooni; 2) AS’ile R 1 298 krooni Seisuga 31.12.2008 koostatud bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 108 408 krooni, s.h: 1) võlad tarnijatele 1 534 krooni; 2) võlad töövõtjatele 6 736 krooni; 3) maksuvõlad 100 138 krooni.

2-09-49649

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.10.2009 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 225 590.15 krooni, millest 194 173.69 krooni on põhivõlgnevus ja 31 416.46 krooni intressid. Ajutise haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustusi summas 226 888.15 krooni. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt piisav vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud enda maksejõuetust. Ajutise halduri aruande kohaselt võib esialgsel hinnangul pidada maksejõuetuse põhjusteks muud asjaolu pankrotiseaduse mõistes - eelkõige jätkusuutliku äriplaani puudumist. Samas märgib ajutine haldur, et on kahtlane, kas kogu sularaha on kulutatud võlgniku huvides. Ajutisele haldurile on arusaamatu osade ost MJ poolt, kes ühelt poolt on kinnitanud, et on dokumendid saanud, kuid samas väidab, et talle ei ole dokumente üle antud ja teda on petetud. Ajutisele haldurile esitatud dokumentide kohaselt on MJ kinnitanud võlgniku dokumentide kättesaamist. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku osade müük ja juhatuse vahetus on vormistatud eesmärgiga varjata kassas olnud sularaha kasutamist enda või kolmandate isikute huvides, mille kohta puuduvad nõutavad raamatupidamise alusdokumendid. Ajutine haldur märgib ka, et Eesti Vabariigi (Maksu ja Tolliameti kaudu) nõue võib olla seni kajastatust tunduvalt suurem, juhul kui võlgniku kassa raha ei kasutatud majandustegevuseks – sellisel juhul kuuluks kasutatud vahendid maksustamisele. Ajutise halduri hinnangul võib antud asjas esineda kuriteo tunnustega tegusid, kuna osade müügitehing võib olla teostatud kassas olnud sularaha tehingute varjamiseks. Võlgniku osanik ja juhatuse liige MJ on väitnud, et raamatupidamise dokumente ei ole talle üle antud, samas esitatud dokumentide kohaselt on ta kinnitanud võlgniku dokumentide kättesaamist. Ajutisele haldurile on esitatud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionite ja Toetuste Osakonna otsus nr XXX, mille kohaselt esineb MJ’l keskmise puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. MJ’l esineb keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Oliver E palub määrata ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ning ajutise halduri kulud summas 800 krooni. Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused

2-09-49649

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 09.02.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 40 000 krooni ning teha ettepanek KIOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kahekümne kalendripäeva jooksul. 12.02.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2010. Seisuga 07.07.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

2-09-49649 Ajutise halduri andmetel puudub KIOÜ’l vara, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 226 888.15 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt võib antud asjas esineda kuriteo tunnustega tegusid, kuna osaühingu osade müügitehing võib olla teostatud kassas olnud sularaha tehingute varjamiseks. KIOÜ endine juhatuse liige MV on 07.12.2009 seletuskirjas kinnitanud, et ta on MJ’le üle andnud võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni. 19.05.2010 seletuskirjas on MV kinnitanud, et KIOÜ müügi hetkel kassas raha enam ei olnud, varasemad summad on kulutatud ettevõtte majandustegevuses ning kuludokumendid on üle antud MJ’le koos muude raamatupidamise dokumentidega. Praegune juhatuse liige (alates 06.07.2009) MJ on ajutisele haldurile kinnitanud, et talle esitati ainult osad võlgniku dokumendid (lõpetatud üürileping, asutamisleping, äriregistri väljavõte, põhikiri), kuid raamatupidamisdokumente ja muid dokumente ei ole üle antud. Kohus leiab, et KIOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud KIOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. KIOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Prokuratuurile tuleb esitada ettepanek kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks KIOÜ suhtes. Oliver E on kohtule 05.02.2010 esitanud KIOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajatega, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni. Võlgniku esindaja Aleksandr N ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni tuleb tunnustada. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta välja Oliver E ’i (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXNordea pangas riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 800 krooni, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud ja kulutuste nõuet 800 krooni tuleb tunnustada. Kuna KIOÜ raamatupidamise dokumente ei ole ajutisele haldurile üle antud, ei määra kohus võlgniku dokumentide hoidjat.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.