1.Jätta Harju Maakohtu 02.03.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta Lembit Halliku kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja oli 29.12.2002-16.04.2003 ja 14.01.2006-08.07.2007 hageja juhatuse liige. Kostja kutsuti juhatusest tagasi 08.07.2007. Hagejal on AS-ga Swedbank sõlmitud leping internetipanga kasutamiseks, mille kasutajatunnus, salasõna ja paroolikaardid olid juhatuse liikmeks oleku ajal kostja valduses. Vaatamata korduvatele muudatustele hageja juhatuses, olid salasõna jm kontole juurdepääsu võimaldavad andmed samad kuni 02.05.2008.
2.Kostjale on 2008 aasta aprillis hageja poolt õigusliku aluseta üle kantud 50 000 krooni, selgitusega FIE Lembit Hallik. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt alusetult saadu tagastamist, kuid kostja ei ole hageja nõudmist täitnud.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista alusetult saadud 50 000 krooni ning seadusega sätestatud määras viivitusintressi alates 01.05.2008 kuni raha tagastamiseni ning intress raha kasutamise eest kuni raha tagastamiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille on allkirjastanud hageja juhatuse liige A. Š.. Kostja ei ole hageja arvelt rikastunud, vaid sai tasu töö eest, mida ta korteriühistule teostas. Ülekande tegi kostja isiklikult, kuid tegi seda hageja juhatuse liikme A. Š.i palvel ja teadmisel, kes andis talle ka paroolikaardi koodid. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Lembit Hallikult KÜ Lans kasuks alusetult saadud 50 000 krooni ja intressi alates 01.05.2008-27.11.2008 summas 1055 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
6.Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja kontolt on tehtud viis 10 000 krooni suurust ülekannet kostja kontole. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud hageja volitus tehingute tegemiseks.
7.Hageja ja kostja vahel 25.04.2008 sõlmitud tööettevõtulepingust nähtub, et hageja on tellinud kostjalt töid (läbirääkimiste pidamine, dokumentide vormistamine), mis on vajalikud hageja elumaja normaalseks ekspluateerimiseks, samaaegselt õpetades hageja juhatuse liikmeid teostama neid töid iseseisvalt ning valmistama ette dokumentatsiooni ja vormistama vajalikud kooskõlastused ühisomandis oleva pööningu võõrandamiseks.
8.Kohtu poolt määratud käekirjaekspertiis leidis, et töövõtulepingu on tõenäoliselt allkirjastanud hageja juhatuse liige A. Š., kuid hageja juhatuse liikme allkiri on väheinformatiivne ning seetõttu ei ole võimalik anda kategoorilist arvamust.
9.A. Š.i vande all antud seletuse kohaselt ei ole ta kostjaga tööettevõtulepingut allkirjastanud. Hageja juhatuse liikme A. G. seletuse kohaselt allkirjastavad selliseid lepinguid kõik juhatuse liikmed. Tavapärase majandustegevusega seotud lepingutele kõik juhatuse liikmed allkirju ei anna.
10.Tööettevõtulepingu puhul on tegemist lepinguga, mis ei ole sõlmitud korteriühistu tavapärase majandustegevuse käigus, ometi on see vormistatud vaid ühe juhatuse liikme allkirjaga, kuigi hageja juhatuses on sisesuhtes kokkulepe, et tavapärasest
2(4)
majandustegevusest väljapoole jäävad lepingud tuleb allkirjastada kõigi juhatuse liikmete poolt. Juhatuse liikmete vande all antud seletustest selgub, et korteriühistus arutati pööningu väljaehitamisega seotud võimalusi, kuid üldkoosoleku otsust selle kohta vastu ei võetud. Seetõttu puudus hagejal mõistlik põhjendus sõlmida kokkulepe tööettevõtulepingus kirjeldatud tegevuste läbiviimiseks. Oluline on ka asjaolu, et nii hageja poolt lepingu allkirjastanud juhatuse liige kui ka kostja ei räägi eesti keelt, kuid leping on koostatud eesti keeles. Kostja seisukoht, et ta pidi külastama mitmeid notaribüroosid, sest osad notaribürood ei osanud pööningu võõrandamiseks vajalikke toiminguid teha, ei ole tõsiseltvõetav ega selgita seetõttu ka lepingu sõlmimise vajadust.
11.Eeltoodust tulenevalt puudus hageja ja kostja vahel tehing, mille alusel kostjale raha üle kanti. Kostja väide, et tal oli hageja juhatuse liikme suuline volitus ülekannete tegemiseks, ei ole kinnitust leidnud.
12.VÕS § 1032 lg 1 järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Kasuna tuleb käsitleda intressi ja viiviseid. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamisel ei ole välistatud intressi nõudmine. Intressi suuruse sätestab VÕS § 94. Intressi nõue muutub VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi sissenõutavaks mitte enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue. Põhjendatud on intressi saamine rahalt alates alusetult tehtud kandest kuni raha tagastamiseni. Kostja, olles ise teinud alusetu rahaülekande, teadis alates ülekande tegemisest, et sel puudub alus ning seetõttu on põhjendatud intressi väljamõistmine alates raha saamisest kuni selle täieliku tagastamiseni. Hageja palus intressi välja mõista alates 01.05.2008 27.11.2008 summas 1055 krooni. VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole hageja õigustatud nõudma korraga nii viivist kui ka intressi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Lembit Hallik palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
14.Maakohus on rikkunud kostja õigust seaduslikule kaitsele. Kohus, olles teadlik tsiviilkohtumenetluse võistlevast iseloomust ning asjaolust, et kostja õigused võivad jääda kaitseta, ei teinud ettepanekut määrata kostjale advokaat riigi arvel, sest kostja töötuna ei pruukinud oma majandusliku seisundi tõttu leida raha kokkuleppe sõlmimiseks advokaadiga.
15.Kohus kuulas vande all üle A. G., kelle ütluste kohaselt on põhikirjas juhatuse esindusõiguste piirangu kohta kirjutatud, et on vaja kõikide juhatuse liikmete allkirju. Lähtudes põhikirja §-st 54, mille kohaselt võib ühistut esindada iga juhatuse liige eraldi, on tunnistaja ütlused valed, mida kohus oleks pidanud arvestama. Samuti tuleb A. Š.i poolt vande all antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt.
16.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjal puudus volitus ülekannete tegemiseks. A. Š. oli täielikult teadlik kostja tegevusest. Teleteenuste kasutaja on kohustatud regulaarselt vahetama panga nõudel püsiparooli. Ilma püsiparooli teadmata poleks kostja saanud pangaülekandeid teha, isegi kui tal oli paroolikaardi koopia. Volituste olemasolu näitab ka asjaolu, et A. Š. andis kostjale kasutamiseks tema poolt allkirjastatud kaks tühja paberilehte. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda.
3(4)
Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati.
20.Kohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ei teinud kostjale ettepanekut riigi arvel advokaadi määramiseks. Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel. Kohus ei pidanud omal algatusel asuma välja selgitama kostja majanduslikku seisundist ja tegelema riigi õigusabi määramisega. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi sama seaduse § 7 lg 1 p 7 alusel, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Riigi õigusabi andmise välistab ka see, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
21.Kohus jõudis tõendeid hinnates õigesti järeldusele, et hageja ei ole tellinud ja kostja ei ole teinud töövõtulepingus loetletud töid (läbirääkimiste pidamine, dokumentide vormistamine, mis on vajalikud hageja elumaja normaalseks ekspluateerimiseks, juhatuse liikmete õpetamine, dokumentatsiooni vormistamine ühisomandis oleva pööningu võõrandamiseks). Tegemist on valdavalt juhatuse liikme kohustustega. Hagejal puudus igasugune vajadus selliste tööde tellimiseks kostjalt, keda ei valitud enam juhatuse liikmeks.
22.Kohtul ei olnud alust jätta A. G. ja A. Š.i vande all antud ütlusi arvestamata. Äriregistrist nähtuvalt võis korteriühistut esindada iga juhatuse liige, mis aga ei välista omavahelist kokkulepet selle kohta, et korteriühistu igapäevase majandustegevusega mitteseotud tehingutele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
23.Kostja ei ole tõendanud oma väidet volituse olemasolu kohta korteriühistu arvelt iseendale raha ülekandmiseks. Ülekande tegemiseks vajalike paroolide teadmine ja ka A. Š.i allkirjaga puhaste paberilehtede omamine, sellise volituse olemasolu ei tõenda.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Ülle Jänes
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.