Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja palus kostjalt välja mõista vähemmakstud kindlustushüvitise 35 000 krooni, kahjuhüvitise 59 500 krooni ja viivise kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamise eest 1 811,25 krooni. 30.01.2006 toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Rannamõisa teel, kus T. O. poolt juhitud sõiduk BMW 730, registreerimismärgiga XXX XXX, sõitis tagant otsa H. L. poolt juhitud Sampo Liising AS-ile kuulunud sõiduautole MB C 200, registreerimismärgiga XXX XXX. Liiklusõnnetuse hetkel oli õnnetuse põhjustaja tsiviilvastutus kindlustatud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-is. Liiklusõnnetuse tulemusel muutus sõiduauto MB C 200 kasutuskõlbmatuks. 09.05.2009 võttis kostja vastu otsuse nr J01060176, milles asus seisukohale, et Sampo Liising AS-ile tuleb hüvitada liikluskahjus vigastatud sõiduauto MB C 200 avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe summas 70 000 krooni. Avariieelse turuhinna määramisel arvestas kostja väidetavalt sõiduki eelnevat rasket esiosa avariid, mille tulemusel sõiduk Ergo Kindlustuse AS-i poolt 28.08.2005 maha kanti ja FIE A. L. poolt 14.03.2006 tehtud ekspertiisi, mille kohaselt ei toiminud MB C 200 automaatkäigukast. Hageja kostja otsusega ei nõustunud ning palus määrata ekspertiisi sõiduki hinna määramiseks. K.M.Kinnisvara OÜ ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS leppisid kokku, et sõiduki avariieelse hinna määrab Silberauto Järve AS. 16.10.2006 teatas Silberauto Järve AS, et kõnealuse sõiduauto minimaalne turuhind oli enne avariid vähemalt 135 000 krooni, seega maksis kostja kahju hüvitisena välja vähemalt 35 000 krooni vähem. AS Sampo Pank (ühendatav ettevõte Sampo Liising AS) loovutas 02.05.2007 nõude hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise summas 1 811,25 krooni, kuna kostja viivitas kohustuse täitmisega ning kõnealusel ajal oli viivis 9,25% aastas – s.o 0,025% päevas. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda viivist 1,725% 105 000 kroonist (sõiduki minimaalne avariieelne turuhind 135 000 krooni – jääkväärtus 30 000 krooni). Kuna kostja viivitas hüvituse väljamaksmisega, oli hageja sunnitud sõiduki asendamiseks rentima Pro-Rent OÜ-lt sõiduautot tööülesannete täitmiseks ajavahemikus 2006 märts kuni 2006 september. Auto rentimise eest on hageja tasunud rendimakseid 59 500 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on hüvitanud hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ning ei ole olnud viivituses kindlustushüvitise tasumisega. Kostja hinnangul on alusetu kahju hüvitise nõue 59 500 krooni. Kostja tegi liikluskahju hüvitamise otsuse alles 09.05.2006, kuna ei olnud vajalikku teavet 2(7)

otsuse tegemiseks. „Teade liiklusõnnetusest“ blanketti pooled kohapeal ei täitnud ja politsei sündmuskohal ei käinud. Kostja oli sunnitud tellima sõltumatu eksperdi arvamuse, et selgitada liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid ning sõidukite tehnilist seisukorda. Samuti oli raske määrata MB turuväärtust enne 30.01.2006 toimunud liiklusõnnetust põhjusel, et sõidukiga toimus raske liiklusavarii 28.01.2005. Pärast kõnealust avariid sõiduk taastati, kuid puudulikult. MB-l olid nähtavad jääkdeformatsioonid kandevosadele, samuti ei olnud piisavalt taastatud sõiduki sildade geomeetria, parem esiratas paiknes tagapool, stangel oli osa detaile puudu ja vigaselt koostatud, salongi keskkonsool oli õigesti paigaldamata ja selle sees asuv käiguvaliku moodul deformeerunud. Varjatud vigastused ilmnesid MB-l Tarmo Auto OÜ remonditöökojas, kuhu sõiduk transporditi 01.02.2006, et välja selgitada liikluskahju tagajärjel tekkinud kahju suurus ning võimalus sõidukit avarii järgselt taastada. Vastavalt Tarmo Auto OÜ eelkalkulatsioonile oleks sõiduki lõplik taastamismaksumus olnud 154 306,15 krooni, mistõttu kostja leidis, et sõiduki remont ei ole tehniliselt ega majanduslikult põhjendatud. Kostja tellis sõltumatult eksperdilt A. L.lt eksperdi arvamuse, saamaks teada, kas 30.01.2006 liiklusõnnetus toimus osapoolte deklareeritud viisil ja asjaoludel. 14.03.2006 eksperdi arvamuse kohaselt olid sõidukite vigastused 100% ühildatavad. Kostja tellis 14.03.2006 A. L.lt täiendava eksperdi hinnangu, saamaks detailsema pildi 30.01.2006 toimunud liiklusõnnetusest ja sõiduki MB automaatkäigukasti veast. 10.04.2006 andis H. L. kostja palvel kirjaliku seletuskirja liiklusõnnetuse asjaolude ja MB käigukasti tehnoseisukorra kohta. 10.04.2006 andis T. O. kostja palvel kirjaliku seletuskirja liiklusõnnetuse asjaolude kohta. H. L. ei ole esitanud kostjale liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 41 sätetele vastavat nõuet. H. L. esitas 30.01.2006 liikluskahju teate, kuid seda ei saa käsitleda nõudena vastavalt LKindlS §-le 41. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kostjal kohustust viivist maksta, kuna kostja ei ole hilinenud oma kohustuse täitmisega. 02.08.2006 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe sõltumatu ekspertiisi tellimiseks. Vastavalt kokkuleppele määrati sõltumatuks eksperdiks sõiduki turuhinna määramisel Silberauto Järve AS. Ekspertiisiga alustati, kuid kuna hageja jõudis vahepeal arusaamiseni, et kostja on õiglaselt hüvitanud sõiduki avariieelse turuhinna, siis ekspertiisi lõpuni ei viidud. Seoses sellega sulges kostja 30.01.2006 toimunud liiklusõnnetuse toimiku kuni hagiavalduseni. Hageja poolt esitatud nõue kahju hüvitamiseks seoses asendusauto kasutamisega on alusetu, kuna vastavalt LKindlS § 44 lg 3 p-le 5 ei ole kostjal seadusest tulenevat kohustust maksta hagejale kahju, mis on tekkinud seoses sellega, et hageja ei saanud liiklusõnnetuses kahjustunud sõidukit kasutada. Maakohtu otsuse põhjendused 17.08.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.01.2006 toimunud liiklusõnnetuse põhjustaja oli T. O., kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Vaidlus puudub ka selles, et 09.05.2006 liikluskahju hüvitamisotsusega nr J01060176 hüvitati Sampo Liising AS-ile MB C 200 liikluskahju vigastatud sõiduki avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe ulatuses summas 70 000 krooni. 3(7)

02.05.2007 nõude loovutamise lepinguga on AS Sampo Pank (ühendatav ettevõte Sampo Liising AS) loovutanud hagejale nõudeõiguse liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus esitada nõudeid kahju tekitanud isiku, kostja või kolmandate isikute vastu, kelle suhtes antud liiklusõnnetusega seoses AS-il Sampo Pank kui sõiduki omanikul võib olla nõue tekkinud. Maakohus leidis, et VÕS § 476 lg-s 1 ja VÕS § 423 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused on täidetud: on toimunud kindlustusjuhtum ning sellega on tekkinud kahju, mis on kindlustusandja poolt hüvitatud 70 000 krooni ulatuses. Vaidlus käib hüvitise suuruse üle. Kohus määras 18.08.2008 kostja taotlusel ekspertiisi, et kindlaks teha, milline oli MB C 200 turuhind 2006 jaanuaris. 16.09.2008 esitas R. M. ekspertiisiakti nr 8-65, järeldades, et kõnealuse sõiduauto harilik väärtus (turuhind) 2006. a jaanuaris oli 100 000 krooni. Hageja palus kordusekspertiisi läbiviimist. Hageja leidis, et eksperdil puuduvad arvamuse andmiseks vastavad teadmised ning kogemused, arvamus on antud üksnes oletustele tuginedes. Arvamus on ebaselge ja puudulik ning ei ole arusaadav, kuidas on ekspert jõudnud tema poolt antud arvamuseni. Maakohtu hinnangul oli R. M. poolt esitatud ekspertiis arvestatav ja oli selge, kuidas ekspert järelduse tegi. Hageja ei toonud esile ühtki veenvat argumenti, millest järelduks, et riiklikult tunnustatud eksperdil R. M. puuduvad vastavad teadmised. Ekspertiisiaktiga nr 8-65 on tuvastatud, et auto avariieelne väärtus oli 100 000 krooni ja see on hagejale välja makstud ettenähtud ulatuses, s.o 70 000 krooni (avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe). Hageja vastuväited, nagu võiks vigastatud sõiduki harilik väärtus olla suurem, ei ole kinnitust leidnud. Arvestades IF Eesti Kindlustuse kahjutoimiku andmeid sama sõidukiga 28.01.2005 toimunud liiklusõnnetuse kohta, ei ole hageja poolt esitatud sõiduki väärtuse suurus ka tõenäoline. LKindlS § 45 lg 1 sätestab, et liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Liiklusõnnetus toimus 30.01.2006 ning kindlustusselts tegi otsuse 09.05.2006. Kohtu hinnangul ei olnud otsuse tegemise aja seisuga arvestatava viivise väljamõistmine asjakohane, kuna kõnealuse otsuse tegemisega viivitamist ei saa käsitleda viivitamisena VÕS § 113 lg 1 mõttes. Eelmärgitud sätte alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on 09.05.2006 vormistatud kostja poolt otsus, millega hüvitis summas 70 000 krooni kuulus väljamaksmisele, mis aga ilmselt ei taga koheselt rahalise kohustuse tekkimise eeldust. Nimetatud nõude esitamise võimalikkuse välistab asjaolu, et hageja on viivise arvestamise aluseks võtnud sõiduki väärtuse, mis ei ole tõendatud ning on ümber lükatud eespool mainitud eksperdi arvamusega. Hageja nõude seoses Pro Rent OÜ-lt renditud sõiduautoga jättis maakohus rahuldamata, kuna LKindlS § 44 lg 3 p 5 kohaselt ei hüvitata kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa kasutada. Apellatsioonkaebus K.M.Kinnisvara OÜ palub tühistada Harju Maakohtu 17.08.2009 otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi esimese astme kohtule. Apellant on seisukohal, et kohus on asja lahendades rikkunud menetlusnorme ja hinnanud valesti esitatud tõendeid. 4(7)

Kohus on otsuse tegemisel aluseks võtnud üksnes riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse ja tähelepanuta on jäänud hageja poolt esitatud kaks tõendit, mis kinnitavad hageja väiteid ning lahknevad eksperdi arvamusest. Koos hagiga esitas hageja Silberauto AS poolt 16.10.2006 väljastatud arvamuse, mille kohaselt vaidluse objektiks oleva sõiduki väärtus oli avarii eelselt minimaalselt 135 000 krooni. Kohtulikus menetluses vaidles kostja hagile vastu, mistõttu leppisid pooled kohtuniku vahendusel kokku, et ühiselt pöördutakse uuesti Silberauto AS-i ning palutakse veelkord anda hinnang, milline oli kõnealuse sõiduki turuhind seisuga 2006 jaanuar. 23.05.2008 andis Silberauto AS kinnituse, et sõiduki turuhind küsitud aja seisuga oli minimaalselt 135 000 krooni. Otsust tehes võttis kohus aluseks riiklikult tunnustatud ekspert R. M. antud ekspertarvamuse. Tutvunud ekspertarvamusega, esitas hageja taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks. Apellandi hinnangul ei saanud R. M. poolt antud ekspertarvamust võtta aluseks otsuse tegemisel, kuna puuduvad andmed selle kohta, et R. M. oleks kogemus sõidukite müügi alal. R. M. on kinnitanud, et ta on kõrgharidusega mehaanikainsener ning tema tööks on viimastel aastatel olnud tehnilise eksperdi töö If Eesti Kindlustuses. Arvamuse andmisel on ekspert jõudnud seisukohale, et 2006 jaanuaris oli sõiduki tehniline seisund halb, võttes aluseks sõiduki ülevaatuse aktid, mis on koostatud 8 kuud enne avariid (01.06.2005) ja ca 8 kuud pärast avariid (19.09.2006). Nende tõendite põhjal ei saa tuvastada sõiduki tehnoseisundit vahetult enne avariid. Võrreldes sõidukite turuhindasid on ekspert võtnud võrdluseks mitte reaalsed sõidukite turuhinnad, vaid müügikuulutused ajalehtedes auto24.ee ja Kuldne Börs. Müügikuulutuste põhjal järeldas ekspert, et taoliste sõidukite turuhind on 140 000 krooni. Kuulutused ei kajasta müüdavate sõidukite tehnoseisundit ja seetõttu on meelevaldne eksperdi arvamus, et tegemist on tehniliselt absoluutselt korras autodega ning kuna ekspertarvamuse objektiks oleval sõidukil oli tehnilisi puudusi, on selle hind 30% väiksem. Lisaks ajalehtede müügikuulutustele on ekspert arvestanud ka Eesti Konjunktuuriinstituudist saadud andmetega, kuid ka sealne andmebaas ei kajasta müüdud sõidukite tehnoseisundit. Kuigi hageja põhjendas veenvalt vajadust määrata kordusekspertiis, kohus hagejaga ei nõustunud. Kohus sisuliselt oma seiskohta ei põhjendanud, konstateerides vaid, et kohtu hinnangul on ekspertiis arvestatav. Otsusest ei nähtu, millest lähtudes on kohus veendumusel, et tegemist on pädeva isikuga, määramaks mootorsõidukite turuväärtust. Apellant on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga, ei saa välistada ekspertarvamuse kritiseerimise võimalust. TsMS § 294 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus eksperdiks määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sellele vaatamata määras kohus eksperdiks isiku, kellel puudusid arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Apellandi hinnangul saab mootorsõiduki turuväärtust määrata isik, kes on vastaval alal pikaajaliselt töötanud. R. M. ei ole kunagi autode müügiga tegelenud. Hageja seadis kahtluse alla ka R. M. objektiivsuse, kuna R. M. on If Eesti Kindlustuse töötaja ja määrates eksperdiks R. M., tekkis olukord, kus vaidluses kindlustusfirmaga on otsustav sõna kindlustusfirma töötajal. Kindlustusfirmad teevad kannatanutele nii minimaalseid väljamakseid, kui võimalik, kuna sellest sõltub ettevõtte kasum. Seega on kindlustusfirmad huvitatud, et hinnata liikluskindlustusjuhtumite puhul sõidukite avariieelne turuväärtus võimalikult väikeseks. Hageja hinnangul seadis see otseselt kahtluse alla R. M. arvamuse erapooletuse. TsMS § 23 p-st 7 ja § 31 lg-st 1 tuleneb, et ekspertiisi ei saa teha isik, kelle suhtes esinevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema erapooletuse. Kohus ei ole seda hageja väidet sisuliselt hinnanud. 5(7)

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 675 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, küll aga tuleb täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi viivise nõude rahuldamata jätmise osas. Pooled ei vaielnud selles, et 30.01.2006 toimus Harjumaal Rannamõisa teel liiklusõnnetus, kus T. O. poolt juhitud auto BMW 730 sõitis tagant otsa H. L. poolt juhitud Sampo Liising AS-ile kuulunud sõiduautole MB C 200. Õnnetuse põhjustaja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt. Liiklusõnnetuse tulemusel muutus sõiduauto MB C 200 kasutuskõlbmatuks ja tema jääkväärtus oli 30 000 krooni. Vaidlust ei ole, et tegemist oli liikluskahjuga, kuid pooled vaidlevad hüvitise suuruse üle. LKindlS § 34 lg 1 järgi asi loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud ja lõige 2 sätestab, et asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest. LKindlS § 47 lg 2 järgi varakahju suurust hinnatakse kahjustatud vara maksumuse kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Apellant on vaidlustanud maakohtu poolt kahju suuruse tuvastamisel tõendina arvestatud ekspert R. M. poolt antud arvamuse. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust kahelda eksperdi arvamuses. Ekspert R. M. on riiklikult tunnustatud ekspert, kellel on pikaajaline töökogemus. Esitatud arvamusest on võimalik jälgida, milliseid andmeid ja võrdlusmaterjali kasutades ekspert arvamuses toodud järelduseni jõudis. Apellant ei põhjenda, miks ei ole usaldusväärsed Eesti Konjunktuuriinstituudi andmed tehingute kohta ja ajalehes „Kuldses Börs“ ning automüügiga tegelevas internetiportaalis auto24.ee olevad müügikuulutused. Ekspert on arvestanud ka asjaoluga, et autoga oli jaanuaris 2005 toimunud avarii, mille tagajärjel sai auto tehnilisi vigastusi, mille kõrvaldamiseks kulus 110 106 krooni. Ekspert tuvastas, et 2005. a vigastuste remont ei olnud kvaliteetne ja sõidukil oli enne 30.01.2006 toimunud avariid puudusi, mis mõjutasid väärtust. Kolleegiumi arvates ei sea eksperdi isikut kahtluse alla asjaolu, et tegemist on If Eesti Kindlustuse töötajaga. Meelevaldne on kaebaja väide, et ekspert on käesolevas vaidluses, kus kostjaks on Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS, igal juhul ebaobjektiivne ja kallutatud. Maakohus jättis õigesti määramata kordusekspertiisi, kuna eksperdi arvamus ei olnud ebaselge, vasturääkiv ega puudlik. Ainult eeltoodud puuduste korral on võimalik TsMS § 304 järgi määrata kohtul kordusekspertiis. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks AS Silberauto 16.10.2006 vastuse päringule (lk 10) ja 23.05.2008 vastuse taotlusele (lk 84), mille kohaselt oli avariis hävinud MB C 200T turuväärtuseks 135 000 krooni. Esitatud tõenditest ei tulene, milliseid algandmeid kasutades on tõendite esitaja oma järelduse sõiduki turuväärtuse kohta teinud. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et tõendid ei olnud usaldusväärsed. 6(7)

Apellant ei ole kaebuses põhjendanud, miks on ebaõige maakohtu otsus kahju 59 500 krooni välja mõistmata jätmise osas, kuigi kaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus tervikuna. Kolleegium leiab, et maakohus on nõude jätnud põhjendatult rahuldamata, kuna nõutud kahju hüvitamise välistab LKindlS § 44 lg 3 p 5. Samuti ei ole apellant põhjendanud oma kaebust viivise väljamõistmata jätmise osas. Kolleegium täpsustab viivise väljamõistmata jätmise osas maakohtu otsuse põhjendusi. LKindlS § 40 lg 1 järgi tuli kannatanul esitada kindlustusandjale kahju hüvitamise nõue, mis LKindlS § 41 lg 1 järgi peab olema kirjalik. LKindlS § 41 lg 4 järgi esitab kannatanu nõudes oma taotluse kahju hüvitamise vormi kohta. LKindlS § 45 lg 1 järgi tuleb liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Kostja tegi otsuse kahju hüvitamise kohta 09.05.2006. Kostja väitis, et hageja ei esitanud kirjalikku nõuet kahju hüvitamiseks ja selle tõttu tegi kostja otsuse kahju hüvitamise kohta siis, kui tal oli olemas piisav teave kahju tekkimise asjaolude ja suuruse kohta. Tsiviilasja materjalide hulgas on olemas teated liikluskahju kohta, mis tuli avariis osalenud isikutel esitada LKindlS § 38 lg 1 järgi, kuid eeltoodu ei ole käsitletav kirjaliku nõudena kahju hüvitamiseks. Liikluskahju teate vormis on selgitusena avariis osalejatele eraldi rõhutatud, et kannatanu on kohustatud esitama kirjaliku kahjuhüvitamise nõude varakahju korral 18 kuu jooksul. Hageja ei ole väitnud, et ta esitas kostjale kirjaliku nõude kahju hüvitamiseks. Eeltoodust järeldab kolleegium, et kostja on kahju hüvitamise kohta otsuse vastu võtnud LKindlS § 45 lg 1 järgi tähtaegselt ajal, kui selleks oli olemas vajalik teave. Kostja on selgitanud, milliste asjaolude selgitamisega ta tegeles ja miks see võttis aega üle kolme kuu. Hageja neile põhjendustele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Tiit Kollom

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.