Tsiviilasi nr 2-07-35716
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.august 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-35716
Tsiviilasi
K.M. KOÜ hagi SRKAS vastu vähemmakstud kindlustushüvitise, kahju hüvitamise ja viivise välja mõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja K.M.KOÜ (registrikood xxx (asukoht xxx); hageja lepinguline esindaja Aare H ; kostja SRKAktsiaselts (registrikood xxx, asukoht xxx).
esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1(6)
Tsiviilasi nr 2-07-35716
30.01.2006 kl 22.10 toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Rannamõisa teel, kus TO poolt juhitud sõiduk BMW 730, registreerimismärgiga XXXsõitis tagant otsa HL’i poolt juhitud SLAs-le kuulunud sõiduautole MB C200, registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetuse hetkel oli õnnetuse põhjustaja tsiviilvastutus kindlustatud SRKAS-is. Liiklusõnnetuse tulemusel muutus sõiduauto MB C 200 kasutuskõlbmatuks. 09.05.2009 võttis Seesami kahjukäsitleja Tavo K vastu otsuse XXX, milles asus vastavalt liikluskahju tuvastamisotsusele seisukohale, et tuleb hüvitada liikluskahjus vigastatud sõiduauto MB C200 avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe summas 70 000 krooni SLAS-le. Avariieelse turuhinna määramisel arvestas SRKAS väidetavalt sõiduki eelnevat rasket esiosa avariid, mille tulemusel sõiduk EKAS poolt 28.08.2005 maha kanti ja FIE AL poolt tehtud ekspertiisi 14.03.2006, mille kohaselt ei toiminud MB C200 automaatkäigukast. K.M.KOÜ otsusega ei nõustunud ning palus määrata ekspertiisi sõiduki hinna määramiseks. K.M.KOÜ ja SRKAS leppisid kokku, et sõiduki avariieelse hinna määrab SJAS. 16.10.2006 teatas ülalnimetatud äriühing, et kõnealuse sõiduauto minimaalne turuhind oli enne avariid vähemalt 135 000 krooni, seega on üheselt selge, et SRKAS maksis kahju hüvitisena välja vähemalt 35 000 krooni vähem. Peale seda kui liisinguandjale sai selgeks, et liisinguvõtja ja SRKAS ei jõua hüvitise suuruses kokkuleppele, loovutas nõudeõiguse K.M. K OÜ-le 02.05.2007. Hageja nõudeks on viivis summas 1 811.25 krooni, kuna SRKAS viivitas oma kohustuse täitmisega ning kõnealusel ajal oli viivis 9,25 % aastas – s.o 0,025 % päevas. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda viivist 1,725 % 105 000 kroonist (sõiduki minimaalne avariieelne turuhind 135 000 krooni – 30 000 krooni jääkväärtus. Kuivõrd SRKAS viivitas väljamaksmisega, siis oli K.M.KOÜ sunnitud sõiduki MB C200 asendamiseks rentima PROÜ-lt sõiduautot oma tööülesannete täitmiseks ajavahemikus märts 2006 kuni september 2006. Auto rentimise eest on K.M.Ktasunud nimetatud ajavahemiku eest rendimakseid summas 59 500 krooni. Tuginedes ülalnimetatule palub hageja kostjalt välja mõista vähemmakstud kindlustushüvitis summas 35 000 krooni, kahjuhüvitis summas 59 500 krooni ja viivis kindlustushüvitise välja maksmisega viivitamise eest 1 811.25 krooni. Kostja vastuväited Kostja on esitanud kirjaliku vastuväite, mille kohaselt hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Kostja on õiglaselt hüvitanud hagejale liikluskahju tagajärjel tekkinud kahju. Kostja ei ole olnud viivituses kindlustushüvitise tasumisega. Samuti on kostja hinnangul alusetu kahju hüvitise nõue summas 59 500 krooni. Kostja märgib, et peamine põhjus miks ta tegi liikluskahju hüvitamise otsuse alles 09.05.2006 peitus selles, et ei olnud vajalikku teavet otsuse tegemiseks. „Teade liiklusõnnetusest“ blanketti pooled kohapeal ei täitnud ja politsei sündmuskohal ei käinud. Seega oli kostja sunnitud tellima sõltumatu eksperdi arvamuse, et selgitada liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid ning sõidukite tehnilist seisukorda. Samuti oli raske määrata MB turuväärtust enne 30.01.2006 toimunud liiklusõnnetust. Põhjuseks asjaolu, et kõnealuse sõidukiga toimus raske
2(6)
Tsiviilasi nr 2-07-35716
liiklusavarii 28.01.2005. Pärast kõnealust avariid sõiduk taastati summas 110 106 krooni, kui taastati puudulikult, nimelt MB oli nähtavad jääkdeformatsioonid kandevosadele. Samuti ei olnud piisavalt taastatud sõiduki sildade geomeetria, parem esiratas paiknes tagapool, stangel oli osa detaile puudu ja vigaselt koostatud, salongis keskkonsool oli õigesti paigaldamata ja selle sees asuv käiguvaliku moodul deformeerunud. Varjatud vigastused ilmnesid MB-il remonditöök Os TAOÜ, kuhu sõiduk 01.02.2006 transporditi eesmärgiga välja selgitada liikluskahju tagajärjel tekkinud kahju suurus ning võimalus, kas kõnealust sõidukit on võimalik avariijärgselt taastada. Vastavalt TAOÜ eelkalkulatsioonile oleks kõnealuse sõiduki lõplik taastamismaksumus olnud 154 306.15 krooni, mistõttu kostja leidis, et antud sõiduki remont ei ole tehniliselt ega majanduslikult põhjendatud. Kostja tellis sõltumatult eksperdilt Ain L ’ult eksperdi arvamuse, saamaks teada , kas 30.01.2006 liiklusõnnetus toimus ikka osapoolte deklareeritud viisil ja asjaoludel. 14.03.2006 eksperdi arvamuse kohaselt olid sõidukite vigastused 100 % ühildatavad. Kostja tellis Ain L ’ult täiendava eksperdi hinnangu 14.03.2006, saamaks veelgi detailsema pildi 30.01.2006 toimunud liiklusõnnetusest ja sõiduki MB automaatkäigukasti veast. 10.04.2006 andis HL kostja palvel veel kirjaliku seletuskirja liiklusõnnetuse asjaolude ja MB käigukasti tehnoseisukorra kohta. 10.04.2006 andis Taavi O kostja palvel kirjaliku seletuskirja liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Muu hulgas märgib kostja, et HL ei ole esitanud kostjale liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 41 sätetele vastavat nõuet. Isik esitas küll 30.01.2006 liikluskahju teate, kuid seda ei saa käsitleda nõudena vastavalt LKindlS §-le 41. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kostjal kohustust viivist maksta kuna kostja ei ole hilinenud oma kohustuse täitmisega. 02.08.2006 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe sõltumatu ekspertiisi tellimiseks, vastavalt sõlmitud kokkuleppele määrati sõltumatuks eksperdiks sõiduki turuhinna määramisel SJAS. Ekspertiisiga küll alustati, kuid kuna hageja jõudis vahepeal arusaamiseni, et kostja on õiglaselt hüvitanud sõiduki avariieelse turuhinna, siis ekspertiisi lõpuni ei viidutki. Sellega seoses sulges kostja 30.01.2006 toimunud liiklusõnnetuse toimiku kuni hagiavalduse jõudmisest kostjani 19.10.2007. Kostja märgib, et hageja poolt esitatud nõue kahju hüvitamiseks seoses asendusauto kasutamisega on alusetu, kuna vastavalt LKindlS § 44 lg 3 p-le 5 ei ole kostjal seadusest tulenevat kohustust maksta hagejale kahju, mis on tekkinud seoses sellega, et hageja ei saanud liiklusõnnetuses kahjustunud sõidukit kasutada.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-07-35716 kirjaliku menetlusega. 3(6)
Tsiviilasi nr 2-07-35716
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.01.2006 kell 22.10.2006 toimunud liiklusõnnetuse hetkel oli õnnetuse põhjustaja TO, kelle sõiduauto kuulus SLAS-le ning tsiviilvastutus kindlustatud SRAS-is. Vaidlus puudub ka selles, et 09.05.2006 liikluskahju XXX hüvitamisotsusega hüvitati Mercedes Benz C 200 liikluskahjus vigastatud sõiduki avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe summas 70 000 krooni SLAS-le. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 02.05.2007 on nõude loovutamise lepinguga (vt tl 18) loovutanud AS Sampo Pank (ühendatav ettevõte SLAS) kui kannatada saanud sõiduauto (MB C 200, reg märgiga XXX) omanik K.M.KOÜ-le täies ulatuses nõudeõiguse ülalnimetatud liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nimetatud kokkuleppe kohaselt on K.M. KOÜ-l õigus esitada nõudeid kahju tekitanud isiku, SRKAS-i või kolmandate isikute vastu, kelle suhtes antud liiklusõnnetusega seoses AS-il Sampo Pank kui sõiduki omanikul võib olla nõue tekkinud. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse tekkimise eelduseks on kindlustusjuhtumi toimumine. VÕS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Antud juhul on VÕS § 476 lg-s 1 ja VÕS § 423 lg 1 ja 2 sätestatud eeldused täidetud, on toimunud kindlustusjuhtum ning tekkinud on sellega tekitatud kahju, mis on kindlustusandja poolt hüvitatud 70 000 krooni ulatuses. Vaidlus käib hüvitatava eseme väärtuse üle, millega hageja ei nõustu. TsMS § 293 lg 1 alusel on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. TsMS § 294 lg 1 sätestab, et ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu
4(6)
Tsiviilasi nr 2-07-35716
asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi. Kohus on määranud 18.08.2008 kohtumäärusega kostja taotluse alusel ekspertiisi, et kindlaks teha, milline oli MB C 200 T registreerimismärk XXX turuhind seisuga jaanuar 2006. 16.09.2008 esitas Rein M omapoolse ekspertiisiakti nr 8-65, järeldades, et kõnealuse sõiduauto harilik väärtus (turuhind) 2006. aasta jaanuaris oli 100 000 krooni. Hageja vaidles vastu isiku suhtes, keda antud juhul eksperdiks määrati, ning palus kordusekspertiisi läbi viimist. Hageja asus seisukohale, et eksperdil puuduvad taolise arvamuse andmiseks vastavad teadmised ning kogemused. Kohtule edastatud arvamus on antud tuginedes üksnes oletustele. Hageja on seisukohal, et eksperdi poolt antud arvamus on ebaselge ja puudulik ning ei ole aru saadav, kuidas on ekspert jõudnud tema poolt antud arvamuseni. Kohtu hinnangul on Rein M ’i poolt esitatud ekspertiis arvestatav ning selles esinevatele järeldustele tuginedes on võimalik järeldada, et sõiduki harilikuks väärtuseks 2006. jaanuari seisuga on tõepoolest 100 000 krooni (koos käibemaksuga), samuti on selge taolisele seisukohale jõudmise eelnev käik. Hageja ei ole toonud esile ühtki veenvat argumenti, millele tuginedes saaks väita, et riiklikult tunnustatud autotehnilise ekspertiisi läbi viija Rein Mündil puuduvad vastavad teadmised, millele on hageja viidanud 29.09.2008 esitatud kordusekspertiisi määramiseks. Kohus jäi ka 10.10.2008 vormistatud kordusekspertiisi taotluse lahendamise määruses seisukohale, et eelpool nimetatud eksperdiarvamus on selge ning ekspert Rein M on antud küsimuses kompetentne ning ei ole alust kahelda tema pädevuses teostatud ekspertiisi osas sõiduki hindamise valdkonnas. Lähtudes ülalnimetatud tõendist ja asjaolust, et vigastatud sõiduki avariieelseks turuhinnaks on tõepoolest 100 000 krooni, mis on tuvastatud ekspertiisiaktiga nr 8-65 (vt tl 161), on hagejale kahju hüvitis makstud välja ette nähtud ulatuses s.o 70 000 krooni (avariieelse turuhinna 100 000 krooni ja jääkväärtuse 30 000 krooni vahe). Hageja vastuväited nagu vigastatud sõiduki harilik väärtus võiks olla suurem ei ole kinnitust leidnud ning arvestades AS IF EK poolt välja nõutud kahjutoimikus esinevaid andmeid silmas pidades seoses 28.01.2005 sama sõidukiga toimunud liiklusõnnetusega, ei ole hageja poolt esitatud sõiduki väärtuse suurus ka tõenäoline. Hageja on esitanud taotluse viivise välja mõistmiseks summas 1 811.25 krooni. LKindlS § 45 lg 1 sätestab, et liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Liiklusõnnetus toimus 30.01.2006 ning kindlustusselts tegi otsuse alles 09.05.2006, seega on hageja hinnangul kostja olnud viivituses kohustuse täitmisega 68 päeva. Hageja leiab, et arvestades sõiduki minimaalset avariieelset turuhinda 135 000 krooni, millest tuleb lahutada jääkväärtus 30 000 krooni on 105 000 krooni, millest arvestatuna on viivise suuruseks 1 811.25. Kohus leiab, et ülalnimetatud hageja seisukoht ei ole õige. Kohus möönab, et LKindlS § 45 lg 1 näeb ette kindla tähtaja liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks. Samas ei ole kohtu hinnangul otsuse tegemise aja seisuga arvestatava viivise välja mõistmine asjakohane, kuna kõnealuse otsuse tegemist ei saa käsitleda viivisena VÕS § 113 lg 1 mõttes.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-07-35716
Nimelt eelmärgitud sätte alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on 09.05.2006 vormistatud kostja poolt otsus, millega hüvitis summas 70 000 krooni kuulus välja maksmisele, mis aga ilmselt ei taga koheselt rahalise kohustuse tekkimise eelduse. Veel enam välistab nimetatud nõude esitamise võimalikkuse asjaolu, et hageja on viivise arvestamise aluseks võtnud sõiduki väärtuse, mis ei ole tõendatud ning ümber lükatud juba eespool mainitud eksperdi arvamusega. Tuginedes ülalnimetatule on hageja nõue viivise välja mõistmiseks ainetu ning ei kuulu rahuldamisele. Hageja nõue seoses PR OÜ-lt renditud sõiduautoga tuleb jätta samuti rahuldamata, kuna LKindlS § 44 lg 3 p 5 kohaselt ei hüvitata kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa kasutada.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.