Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.07.2010.a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-35012
Tsiviilasi
AN hagi SL vastu 322 440,33 krooni saamiseks
Hagi hind
289 834 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AN, isikukood xxx, xxx Hageja lepinguline esindaja: Heldur V , xxx Kostja: SL, isikukood xxx, xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
14.06.2010.a., avalik kohtuistung
Kohtuistungil osalesid
Hageja AN ja hageja lepinguline esindaja Heldur Veinberg Kostja SL
Hagi rahldada osaliselt. Välja mõista SL 289 834 krooni (kakssada kaheksakümmend üheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend neli) krooni AN kasuks. Menetluskulude jaotus AN menetluskulud jätta 89% ulatuses SL kanda. SL menetluskulud 11 % ulatuses jätta AN kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt 19.11.1998.a. oli hageja sõiduauto ostmise eesmärgil Saksamaal koos kostjaga, kes sel ajal tegeles autode ostu-müügiga. Hageja ostis 196 000 krooni eest Saksamaal sõiduauto Mercedes, mille kostja kohustus toimetama Eestisse ja andma üle hagejale. Auto saabumisel kostja nimele Eestisse võeti see kostjalt viimase võlgade katteks ära ning kostja ei andnud seda üle hagejale. Seisuga 01.04.2002.a. oli kostja hüvitanud hagejale ainult 6000 krooni. 01.04.2002.a. hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja võlgneb 191 000 krooni hagejale laenuna, mille kohta hageja ja kostja allkirjastasid 01.04.2002.a. laenulepingu nr 02. Vastavalt antud laenulepingu punktile 2.2.1. kostja kohustus tagastama laenu kuue kuu jooksul ajavahemikus 01.05.2002.a. – 01.10.2002.a.. Võla tagatiseks kostja kohustus andma väidetavalt temale kuuluva kinnisvara – maa asukohaga Saaremaal, Kuressaare vallas suurusega 20 000 m2. 29.10.2004.a. hageja andis täiendavalt kostjale sularahas laenu 24 500 krooni, mille kohta kostja andis omakäelise allkirja eelnimetatud laenulepingul nr 02. Kostja ei täitnud endale laenulepinguga nr 02 võetud kohustusi ning ei tagastanud lepingus ettenähtud tähtajaks laenusummat. Hagejale sai teatavaks, et kostjale ei kuulu maaüksust Kuressaare vallas, millega kostja kohustus tagama võetud laenu. 2004.a. teatas kostja hagejale, et ta on saanud tema isale tagastatud maaüksuse, kinnistu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, asukoht Xxx(maatulundusmaa pindalaga 31,65 ha), samuti sellel asuva talu vallasvara omanikuks pärimise teel ning lubas vara realiseerimise järel tagastada laenu. Kostja teatas hagejale, et vara ümbervormistamiseks on temal vaja teha kulutusi, milleks palus hagejalt täiendavalt laenu. Selleks, et kiirendada laenu tagasisaamist, andis hageja kostjale ajavahemikus 08.10.2004.a. kuni 24.11.2006.a. täiendavalt laenu kokku summas 69 200 krooni, kandes nimetatud summa kostja palvel pangaülekandega kostja pangakontole. Ajavahemikul 23.12.2004.a. kuni 20.12.2006.a. tagastas kostja hagejale pangaülekannetega 70 200 krooni. Seisuga 12.01.2007.a., võttes arvesse eeltoodut, tegid hageja ja kostja hageja poolt kostjale antud laenusumma ümberarvestuse ning allkirjastasid
Intress 15 % aastas ajavahemiku eest 01.02.2007.a. kuni 30.09.2008.a. (20 kuud) – 55 834 krooni - vastavalt punktile 3 12.01.2007 sõlmitud lisas laenulepingu juurde, milline summa VÕS § 396 lg 2 alusel poolte kokkuleppel võlgnetakse laenuna; • Laenusumma -14 000 krooni – lähtudes hagiavalduse punktis 4 toodud hageja ja kostja vahel teostatud pangaülekannete saldost. Kostja maksegraafikut ei täitnud. 19.06.2009.a. teatisega hageja teavitas kostjat, et seoses kostja poolt oma kohustuste mittetäitmisega viimase 8 kuu jooksul lõpetab ta (ütleb üles) nimetatud laenulepingu ja nõuab laenu üldsummas 300 284 krooni kohest tagastamist. Nimetatud nõue laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks põhineb VÕS § 399 lg 1 punktile 1 ning VÕS § 116 lg 2 punktile 4 järgmises: • laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja kostja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega ( 9 kuud); • kostjapoolne kohustuste rikkumine annab hagejale põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi. Kostja ei ole alates 20.12.2006.a. täitnud ühtegi endale võetud kohustust laenu tagastamise osas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 289 834 krooni ja intressi 15 % aastas summas 32 606,33 krooni perioodi 01.10.2008.a.- 30.06.2009.a. eest, kokku summas 322 440,33 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. •
Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Hageja tasus hagis nõutud summa OÜ-le Tähevalgus, kus kostja töötas. Kuna firma on iseseisev juriidiline isik, siis ei ole kostjal tasumise kohustust hageja ees. Hageja ei ole esitanud ühtegi tasumist tõendavat dokumenti. Hageja on kümne aasta jooksul kasutanud kostja suhtes vaimset terrorit ja väljapressimist, mida tõestavad igapäevased telefonikõned. Väljavõte hageja pangakontost annab asjadest selge ülevaate. See näitab vaid rahade edasi- tagasi liikumist. See kinnitab veelkord, et summat, mida hageja nõuab oma hagis, ei ole ta kostjale kunagi maksnud. Hageja nõude suurus on meelevaldne ja hageja väljamõeldis, mille kohta puuduvad maksmist tõendavad dokumendid. Hageja nõue on aegunud, kuna raha maksmine toimus 1998.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud auto ostu eest 160 000 krooni 1998.a. ja hilisemalt andud kostjale korduvalt erinevates summades laenu. Pooled on koostanud mitmeid laenulepinguid: 01.04.2002.a. laenulepingu nr 02 ja 12.01.2007.a. ning 01.10.2008.a. laenulepingu nr 02 lisad. 19.06.2009.a. ütles hageja pooltevahelise 01.10.2008.a. sõlmitud laenulepingu nr 02 lisa erakorraliselt üles, kuna kostja ei olnud tasunud lepingujärgseid makseid.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejalt laenu saanud ja kas kostjal on sellest tulenevalt tasumise kohustus hageja ees. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et kostja on kinnitanud raha saamist hagejalt summas 289 834 krooni 01.10.2008.a. laenulepingu nr 02 lisas, mille p 1 nähtuvalt kinnitab SL, et on saanud ANlt lepingu alusel laenu summas 289 834 Eesti krooni. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et antud kinnitus vastas SL tegelikule tahtele, on tõendatud kostja isikliku allkirjaga antud dokumendil. Kostja ei ole tuginenud antud kinnituse tühisusele. Antud dokumendis ei ole märgitud, et rahasumma oleks tasutud äriühingule, vaid isiklikult SLle. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks avaldanud kostjale survet käsitletavale lepingule allakirjutamiseks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui hageja oleks kasutanud kostja kallal kostja poolt väidetavat psüühilist vägivalda ja nn vaimset terrorit, oleks kostjal olnud võimalus pöörduda politsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks. Kostja seda aastate jooksul teinud ei ole. Seega tuleb lugeda laenulepingu nr 02 01.10.2008.a. sõlmitud lisas sisalduv kostja kinnitus kehtivaks ning talle siduvaks, mistõttu on tõendatud hagejalt raha saamine selles märgitud summas kostja poolt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on 02.10.2008.a. sõlmitud laenulepingu nr 02 lisana pealkirjastatud dokumendi näol tegemist võlatunnistusega, millega SL tunnistab võla olemasolu AN ees summas 289 834 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on võlatunnistusega, siis lasub kostjal kohustus tõendada, et ta võlatunnistuses märgitud rahasummat saanud ei ole. Seega on tegemist tõendamiskoormise ümberpööramisega ja võla olemasolu tõendamise lihtsustamisega hageja jaoks. Võlatunnistuse puhul eeldatakse, et selles märgitud kohustus tuleb täita ja sellel on majanduslik või mõni muu alus, mis õigustab võlatunnistusest tuleneva nõude rahuldamise. Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja pangakonto väljavõtted nimetatut ei tõenda. Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud T OÜ kassasissetuleku orderi nr 94 koopia summas 160 000 krooni, ei ole usaldusväärne tõend, kuivõrd kostja antud dokumendi originaali kohtule ei esitanud ning kostja seletus selle kohta, et tal ei ole võimalik originaali esitada põhjusel, et dokument ei ole originaalina säilinud, samas koopia aga mingil põhjusel on, ei ole usaldusväärne. Mingeid usutavaid põhjendusi selle kohta, miks säilitas kostja antud dokumendi koopiana, kostja kohtule ei esitanud. Seega ei ole tõendatud kostja vastuväide, et hageja tasus antud rahasumma T OÜ-le. Kohus leiab, et asjasse ei puutu poolte poolt kohtule esitatud T OÜ
majandustegevuse ning äriühingu lõpetamist puudutavad tõendid, kuivõrd antud tõenditel õiguslikku tähendust käeoleva vaidluse lahendamisel ei ole. Kohus nõustub hagejaga selles, et isegi juhul, kui oleks leidnud tõendamist 1998.a oktoobris auto tellimislepingu sõlmimine hageja ja T OÜ vahel, vastutab kostja kui kohustuse üle võtnud isik hageja ees 01.10.2008.a. sõlmitud laenulepingu nr 02 lisa alusel. VÕS § 175 lg 1 võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kostja on kinnitanud isikliku allkirjaga võla olemasolu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata, seega kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Hageja esitas ka nõude intressi saamiseks summas 32 606,33 krooni perioodi 01.10.2008.a.30.06.2009.a. eest. Nimetatud intressinõude esitamisel tugineb hageja pooltevahelise laenulepingu nr 02 12.01.2007.a lisa punktile 3, mille kohaselt, kui punktis 1 nimetatud summa (220 000 krooni) ei ole tasutud tähtajaliselt 01.02.2007.a., rakendub intress 15% aastas vastavalt võlaõigusseadusele. Kohus on seisukohal, et intress on tasu raha kasutamise eest ja intressis lepitakse kokku lepingus. Intressi tuleb tasuda kuni lepingu lõppemiseni. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud ka lahendis nr 3-2-1-89-08, märkides, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Pooled on vabad kokku leppima intressi suuruses. Kohus leiab, et poolte vahel kokkulepitu intressina nimetatu näol on sisuliselt tegemist viivisega VÕS § 113 lg mõttes, kuivõrd antud punkti sõnastusest nähtuvalt rakendub nn intress üksnes kohustuse rikkumisel, so kokkulepitud rahasumma tähtaegselt tasumata jätmise korral. Viivise saamise nõuet hageja kohtule esitanud ei ole. Seetõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. Järgnevalt käsitleb kohus kostja taotlust aegumise kohaldamiseks. TSÜS § 142 lg 1 alusel aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TSÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja poolt rahasummade tasumine toimus 1998.a. ja seetõttu on hageja nõue aegunud.
TSÜS § 158 lg 1 alusel katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tunnustas nõuet võla tunnistamisega 01.10.2008.a. laenulepingu nr 02 lisas. TSÜS § 147 lg 1 alusel algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda oma nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul muutus kogu nõue sissenõutavaks pärast 19.06.2009.a. hageja poolt laenulepingu ülesütlemist, millisest ajahetkest alates tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale võlgnetav rahasumma täies ulatuses. Hageja esitas kohtule hagi 20.07.2009.a., seega 1 kuu peale aegumistähtaja algust, seega enne 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele põhinõude ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jätta 89 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud 11 % ulatuses jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.