2-10-759/8 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Jätta L K taotlus 11.06.2010.a toimunud istungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 04.02.2009.a lihtkirjaliku kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja võõrandama hagejale kinnistu Xxx. Hageja kohustus selle eest tasuma 990 000 krooni. Hageja kohustus tasuma ettemaksuna 25 000 krooni, mis tasuti 05.02.2009.a. Kinnistut ei ole aga siiani hagejale võõrandatud. 04.06.2009.a esitas hageja kostjale nõude tagastada ettemaks 10 päeva jooksul. Kostja ei ole siiani raha tagastanud. Kuna eelleping pidi olema notariaalselt tõestatud, siis on eelleping vorminõude mittejärgimise tõttu tühine. Seega on kostja kohustatud hagejale 25 000 krooni tagastama. Samuti võlgneb kostja hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 1035 lg 3 p 2 alusel intressi perioodi 26.07.2009.a – 27.05.2010.a eest 205,02 krooni. Lisaks võlgneb kostja hagejale seadusest tulenevat viivist perioodi 26.07.2009.a – 27.05.2010.a eest summas 1606,50 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 25 000 krooni, intressi 205,02 krooni ja viivise 1606,50 krooni. Samuti palus hageja välja mõista jooksva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Tegemist ei ole eellepinguga. 25 000 krooni tasuti broneerimistasuna. Tasu maksti üksnes kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja ei müüks müügiobjekti kolmandatele isikutele. Lepingut võib tõlgendada ka lepingueelsete läbirääkimiste protokollina, kus pooled jõudsid kokkuleppele muuhulgas 25 000 krooni tasumises. Sel juhul tasuti nimetatud summa lepingueelsete läbirääkimiste eduka lõppemise kinnituseks. Kuna hageja rikkus vaidlusalust lepingut, siis loetakse makstud summa lepingu järgi leppetrahviks, mis jaguneb võrdselt vahendaja ja müüja vahel.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ostjana ja kostja müüjana sõlminud 04.02.2009.a kokkuleppe, mille alusel kohustus hageja ostma Xxxasuva kinnistu 990 000 krooni eest. Lepingu järgi kohustusid pooled sõlmima notariaalse ostu-müügilepingu hiljemalt 04.03.2009.a. Samuti kohustus hageja tasuma ettemaksuna 25 000 krooni kokkuleppe allakirjutamisel. Vaidlus puudub, et see summa on tasutud. Kohus ei nõustu kostjaga, et vaidlusalune summa maksti broneerimistasuna. Kokkuleppes ei ole midagi, mis viitaks sellele, et 25 000 krooni maksti broneerimistasuna. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et see summa tasuti lepingueelsete läbirääkimiste eduka lõppemise kinnituseks. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse kokkuleppe näol tegemist eellepinguga. VÕS 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku kinnistu ostumüügilepingu sõlmimises hiljemalt 04.03.2009.a. Seega nähtub lepingust üheselt, et tegemist on eellepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Seega oleks eelleping pidanud olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega on poolte vahel sõlmitud eelleping tühine. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust tulenevalt tuleneb kostjalt hageja kasuks välja mõista 25 000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt ka intressi väljamõistmist. Tulenevalt VÕS § 1035 lg 3 p 2 peab saaja maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Nimetatud normi kohaselt arvestatakse intressi kuni saaja poolt alusetult omandatud raha tagastamisega viivitusse sattumiseni. Alates viivituse tekkimisest asendub intressi maksmise kohustus viivise maksmise kohustusega. Käesoleval juhul andis hageja 04.06.2009.a kirjaga kostjale aega 10 päeva raha tagastamiseks. Kostja sai kirja kätte 15.07.2009.a. Intressi on hageja arvestanud alates 26.07.2009.a. Seega on hageja arvestanud intressi alates ajast, kui kostja sattus tasumisega viivitusse. Selle aja eest ei saa aga hageja intressi nõuda ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

õigus nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 1606,5 krooni perioodi 26.07.2009.a – 27.05.2010.a eest. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 26 606,50 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.05.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on esitanud ka taotluse 11.06.2010.a toimunud istungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohtu hinnangul on need nõuded täidetud. Seega tuleb taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.