lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-17619/39

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-17619/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1709
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegPS § 24 lg 2TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 199 lg 1Menetlusosalise õigusedTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsÜS § 147 lg 3Aegumistähtaja algus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-07-17619

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-17619

Tsiviilasi

OÜ Total Services (endine firma OÜ Total Halduse) hagi Margot Kihulane vastu 200 000 krooni nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2009.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

200 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Total Halduse apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Total Services (endine firma OÜ Total Halduse) (registrikood 10931449, asukoht: Pärnu, aadress: Pikk 26-M3, 80013 Pärnu) tehinguline esindaja Aet Peetso Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Margot Kihulane (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kohtuistungi toimumise aeg

18.06.2010.a

Istungil osalenud isikud

Hageja tehinguline esindaja Aet Peetso, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 02.12.2009.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
VÕS § 104Vastutus süü puhul
2.
OÜ Total Services apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, OÜ Total Services kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude 1(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-17619 nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.05.2007.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 200 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.08.2003.a V. L. ja kostja notariaalse müügilepingu kinnisasja, mis asub aadressil XXX XX XX, XXXXX võõrandamiseks. Lepingueseme hinnaks oli 200 000 krooni. Lepingu punkti 3.2. kohaselt oli nimetatud summa müüjale ostja poolt tasutud enne lepingu sõlmimist. Faktiliselt kostja nimetatud summat V. L. kunagi ei maksnud ja seda kinnitas ka kostja ise Pärnu Maakohtu 04.05.2004.a toimunud kohtuistungil antud ütlustes kriminaalasjas nr 1-517/2003. Vastavalt 01.03.2007.a sõlmitud nõude loovutamise lepingule omandas hageja lepingust tuleneva müüja nõude ostja, so kostja vastu. Kostjale esitati 01.03.2007.a teade nõude loovutamise kohta ning paluti tasumata summa 200 000 krooni tasuda hagejale hiljemalt 02.04.2007.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kostja asus seisukohale, et hageja oleks pidanud nõude esitama hiljemalt 2006.a augustikuus, kuid kostja sai nõude kätte 15.03.2007.a. Kostja leidis, et juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga hagi aegumises, ei ole kostja kohustatud hagejale nõutavat summat tasuma, sest hageja väidetavalt eksisteeriv nõue oli vastuolus heade kommetega. Süüdimõistetud R. G., kes oli hageja üks osanikest ja R. K. ning V. L. panid ehitiste omandamiseks toime grupiviisilise kelmuse ning viisid kostja sugulase A. L. raskelt tervist kahjustavasse seisundisse, mille tagajärjel isik suri. A. L. peteti välja ehitised, kuid raha talle selle eest ei makstud. Kostjalt, kes soovis välja petetud ehitisi tagasi saada, nõudis hageja selle eest 200 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust asus kostja seisukohale, et hagis esitatud nõue oli heade kommete vastane ja kohtulikku kaitset mittevääriv. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 02.12.2009.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et 200 000 krooni oli ostja poolt tasumata, sest seda kinnitas ka kostja ise. Kohus leidis, et ostuhinna tasumise nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2004.a ning nõue kostja vastu oleks tulnud esitada hiljemalt 31.12.2006.a. Kohus asus seisukohale, et asjaolu, et kostja kinnitas kriminaalasja arutamisel kohtuistungil raha mitte maksmist, ei katkestanud aegumist TsÜS § 158 lg 1 mõttes. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võis nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus leidis, et puudusid tõendid, et kostja oleks hageja 200 000

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-17619 krooni nõuet tunnustanud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et antud asjas tuli kostja taotlusel kohaldada aegumist. Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja sisuliselt lahendada, siis palub hageja hagi rahuldada. Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Hageja esitas 04.11.2009.a kohtule taotluse, milles palus takistuse tõttu kohtuistungi edasilükkamist. Kohus hageja taotlust ei rahuldanud, kuigi hageja esindajal oli mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks ja sellega rikkus kohus PS § 24 lg-s 2 ja TsMS § 199 lg 1 p-des 3-7, § 217 lg-s 1, § 352 lg-s 2, § 414 lg 2 p-s 2 sätestatud menetlusõiguse norme. Hageja ei nõustu ka kohtu põhjendustega, mis puudutasid hagi aegumist, kuna kostja andis kriminaalasjas toimunud kohtuistungil deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja kinnitas olemasolevat kohustust. Seega kohaldas kohus hageja arvates ekslikult aegumist ja rikkus sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.

Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses esitatavaid põhjendusi.
7.Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalune nõue on aegunud. Leping, millest tulenevat ostuhinna tasumise kohustuse täitmist nõutakse, sõlmiti 12.08.2003.a. Vastavas lepingus kinnitasid ostja ja müüja, et tasumisele kuuluv ostuhind on müüjale enne müügilepingu sõlmimist tasutud. Hageja väitis, et tegelikult kostja ostuhinda tänaseni tasunud ei ole. Kostja vaidles sellele väitele vastu. Isegi siis, kui eeldada hageja väidete õigsust, tuleb asuda seisukohale, et nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud. Ostuhinna tasumise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks müügilepingu sõlmimisest. Käesoleval juhul müügilepingust muud ei tulenenud. Seega algas ostuhinna tasumise nõude aegumistähtaeg 01.01.2004.a (TsÜS § 147 lg 3). Müügilepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Seega tulnuks hagejal hagi esitada hiljemalt 2006nda aasta jooksul. Hagi esitati aga alles 04.05.2007.a, so peale nõude aegumistähtaja möödumist. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et antud juhul peaks kohalduma TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Selleks, et kohalduks 10-aastane aegumistähtaeg, tulnuks hagejal tõendada, et kostja rikkus raha maksmise kohustust tahtlikult. VÕS § 104 lg-st 5 tulenevalt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Seega tulnuks hagejal tõendada, et kostja jättis raha maksmata sellepärast, et ta soovis sellega just raha maksmata jätmist. Seda, et kostja käitumine olnuks raha maksmata jätmisel kantud just sellest soovist, ei ole hageja tõendanud. 18.06.2010.a toimunud kohtuistungil, kus ringkonnakohus hagejale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist selgitas, leidis hageja, et kostja tahtlus on tõendatud kostja käitumisega, mis seisnes raha mittemaksmises. Ringkonnakohus sellise hageja väitega ei nõustu. Raha mittemaksmine iseenesest ei tõenda, et vastav tegevusetus oleks kantud soovist kaasa tuua vastav õiguslik tagajärg.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-17619

8.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et vaidlusaluse nõude aegumistähtaeg katkes seetõttu, et kostja tunnustas nõuet aegumistähtaja jooksul. Hageja väitis käesoleva tsiviilasja raames, et kostja olla väitnud selgesõnaliselt, et ta ei ole XXX XX XX asuva maja müügitehinguga V. L. mingit raha üle kandnud. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kostja sellist hageja väidet omaks ei võtnud ning hageja vastavat väidet tõendanud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures maakohtu otsuses tehtud järeldusega, et raha mittemaksmist kinnitas ka kostja ise. Maakohtu otsusest ei selgu, mille alusel maakohus sellise järelduse tegi. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostja oleks midagi sellist kinnitanud. Väidetava kriminaalasjas toimunud kohtuistungi protokolli kohtutoimikus ei ole. Sellise väite esitamine ei nähtu ka toimikus olevatest kriminaalasja kohtuotsustest. Vastupidi, toimikust nähtuvalt vaidles kostja kogu menetluse kestel sellisele väitele vastu, öeldes, et kinnisasja müügilepingus sisalduv ostja ja müüja kinnitus selle kohta, et ostuhind on enne müügilepingu sõlmimist tasutud, kujutab endast täitmise kviitungit ning hageja ei ole müügilepingus sisalduva kinnituse ebaõigsust tõendanud. Kuivõrd hageja vastavasisuline väide on tõendamata, ei saa kohus sellele väitele otsust rajada. Isegi siis, kui vastav hageja väide oleks tõendatud, ei saaks see tingida nõude aegumise katkemise osas teistsuguse järelduse tegemist, sest see, kui võlgnik väidab, et ta ei ole raha maksnud, ei tähenda veel, et võlgnik raha maksmise kohustuse olemasolu tunnustab. Võlausaldajal ei tarvitse olla võlgniku suhtes rahalist nõuet ka muul põhjusel, näiteks siis, kui nõue on muul alusel lõppenud või kui nõude maksmapanemine on mingil põhjusel välistatud.
9.Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui vaidlusalune nõue ei oleks aegunud, ei saaks hagi rahuldamisele kuuluda, sest müügilepingus, millest tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmist hagetakse, kinnitasid müügilepingu pooled, et vaidlusalune ostuhind on müügilepingu sõlmimise ajaks juba tasutud. Eespool toodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole sellise notariaalselt tõestatud vormis antud kinnituse ebaõigsust tõendanud. Seega tuleb lähtuda sellest, et ostuhinna tasumise nõue on lõppenud kohase täitmise tõttu.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud ning hageja poolt maakohtule tehtud etteheited ei saa tingida maakohtu otsuse tühistamist. See, et maakohus pidas istungi ilma hageja osavõtuta, ei tähenda, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud. Hagejale toimetati kohtukutse kätte seaduses sätestatud korras. Hagejal oli advokaadist esindaja. Hageja teatas maakohtule pelgalt, et hageja ja tema advokaadist esindaja vaheline õigusabileping lõppes, ning et hageja ainuke juhatuse liige on kohtuistungi toimumise ajal Rootsis. Menetlusosalise ja tema tehingulise esindaja vahelisest lepingust tuleneva lepingu täitmise riski kannab menetlusosaline. Hageja ei ole ka viidanud võimalikele objektiivsetele õigusabilepingu lõppemisega seotud asjaoludele, mis saaksid kujutada kohtuistungi edasilükkamise olulist põhjust (näiteks esindaja surm, raske tervisekahjustus vms). Ringkonnakohus märgib veel, et hageja ei ole kohtule usutavaks muutnud seda, et ta ei saanud istungilt puudumise tõttu mingeid menetlustoiminguid teha või mingeid asjaolusid esitada. Seega saab ringkonnakohus kõiki hageja väiteid arvestades teha käesolevas asjas lõppotsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-17619 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja