Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kinnitatud volinike koosoleku otsustega 22.01.09 ja 06.07.09. Seega on kostjale esitatud arvetel toodud kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad kinnitatud hageja volinike koosoleku poolt kinnitatud suuruses. Kommunaalkulude eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele. Hageja poolt kostjale esitatud arvetest perioodil 2009 aprill kuni 2010 veebruar on tasutud suvaliselt, tasumata on jäetud kokku 12 616,31 krooni. Kostjale on arvestatud viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas, kokku 443,95 krooni. Nõude täpsustuse kohaselt on kostjal seisuga 01.04.2010 põhivõlgnevus 12 894,74 krooni ja viivis 198,64 krooni. Kostja vastuväited Kostja vastuväidete kohaselt on tema ja tema abikaasa töötud ja nende rahaline olukord on väga halb. Peres on ka väike laps. Kostja palub kohustada hagejat lahendama kompromissiga ja vabastada teda viivise tasumisest. Kohtuotsuse põhjendused Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu põhikirja punkti 3.2.1., 3.2.2. ja 3.2.3 tulenevalt on ühistu liige kohustatud täitma seadusest, muudest õigusaktidest, ühistu põhikirjast ning kodukorrast tulenevaid kohustusi ja nõudeid, juhtorganite otsuseid, tasuma osamaksu põhikirjaga kehtestatud suuruses ning tasuma lepingutega ettenähtud makseid, makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast ning –kubatuurist. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas maksmata jäetud summalt. Kohtule esitatud ühistu 2009 aasta eluasemekulude eelarvega ja volinike koosoleku protokolliga on tõendatud arvetel märgitud kuluartiklite vastavus tasumisele kuuluvate summadega, arvetega ja tõenditega kostja üürivõla kohta 2010 aprillikuu seisuga on tõendatud põhivõla suurus 12 894,74 krooni ja viivise võla suurus 198,64 krooni. Hageja juhatuse koosoleku protokolliga nr. 8 11.11.04 on tõendatud, et koosolek otsustas rakendada viiviseid elanike maksedistsipliini tõstmiseks. Kostja võla arvestuse kohta esitatud tõendist nähtub, et kostjal hakkas kujunema võlgnevus aprillikuus 2009 ning see esines ka nendel kuudel, kui kostja omas töökohta. Võlaarvestusest nähtuvalt kostja võlgnevus kasvab. Kuna võlgnevus on kestnud üle aasta ning viivise summa on väike võrreldes võlgnevusega, siis ei pea kohus viivise vähendamist põhjendatuks. Kuna korteriühistu on mittetulundusühistu, siis ei ole hagejal võimalik elamu majandamise ja säilitamise kulude katmine muude, kui seaduses ja põhikirjas ettenähtud vahendite arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. A Dilt tuleb välja mõista 13 093.38 krooni ning põhivõlalt 12 894.74 krooni viivis VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni Korteriühistu kasuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.