Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2010 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-66061
Tsiviilasi
K Vhagi OÜ Fvastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
19 713,41 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K V(isikukood xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Svetlana P (Business Law Firm OÜ ); Kostja: OÜ F(registrikood xxx asukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit T (advokaadibüroo Priit Tartu OÜ ).
Kohtuistungi toimumise aeg 14.05.2010 Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Svetlana P , hageja K F Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit T , kostja seaduslik esindaja Jüri S .
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtule 08.12.2009.a hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes ning soovis kostjalt 19 713,41 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja poole sõiduauto remontimiseks. Hageja sõiduauto Audi A6 Avant liikumises, nimelt kohaltvõtmisel ja käikude vahetamisel olid ilmnenud jõnksud. Defekti kirjeldus oli märgitud kostja töölehel nr 167199. 03.04.2009.a teostas kostja veeremi kontrolli ning väljastas kostjale arve summas 2306 krooni. Probleemi kõrvaldamiseks koostas kostja hagejale samal päeval pakkumise vajalike tööde kohta üldmaksumusega 11 565 krooni, mida täiendati 07.04.2009.a mootoriõli vahetusega ning kliendikaardi müümisega. Kostja väljastas hagejale arve nr 160729 summas 11 764 krooni. Hagiavalduse kohaselt jäid pärast pakutud remonditööde teostamist ja arve tasumist sõiduautol ilmnenud jõnksud endiseks. Täiendavalt ilmnesid kõrvalised helid pidurdamisel. Mootoriõli leke jäi hagiavalduse kohaselt kõrvaldamata.
2.Hageja pöördus 23.04.2009.a kostja poole kirjaliku pretensiooniga. 13.05.2009.a teostas kostja uuesti veeremi kontrolli ja väljastas uue pakkumise uute tööde teostamiseks maksumusega 10 927 krooni. Hageja ei nõustunud täiendavate tööde teostamisega ning tegi avalduse Tarbijakaitseametile. Seejärel oli hageja sunnitud tellima ekspertiisi, mille järeldustes tuvastati, et kostja poolt välja pakutud töödega ei oleks õnnestunud eemaldada kirjeldatud defekte, mis võis olla aluseks etteteadvalt tulemust mitteandva remondi kohta esitatud arvele summas 4690,25 krooni. Samuti leidis ekspert, et 13.05.2009.a pakkumine oli suunatud õlilekke otsimisele, kuid mitte jõnksude kõrvaldamisele, mis omakorda võis olla aluseks kontrolli ja defektide määratlemise eest tasutud summadele ning selleks ostetud kliendikaardi maksumuse tagastamisele. Eksperdi arvamuse kohaselt kuulus tagastamisele 6436,70 krooni. Ekspertiisi maksumus oli 1800 krooni.
3.Samuti leidis hageja oma hagiavalduses, et ta oli sunnitud kandma lisakulusid. 13.05.2009.a seoses täiendava kontrolli läbiviimisega jäi hageja ilma töötasust. Tarbijakaitseameti kontrollreid toimus samuti tööpäeval ning hagejal tuli võtta vaba päev kohtuprotsessi ettevalmistamiseks ning ekspertiisi tellimiseks ja õigusabilepingu sõlmimiseks. Hageja keskmine päevatasu oli maikuus 130 EUR, mis oli 2043 krooni. Augustis oli hageja päevatasu 96 EUR, mis vastab 1502 kroonile. Ekspertiisi läbiviimise perioodil teenis hageja päevas 120 EUR, mis vastab 1877 kroonile. Samuti oli hageja sunnitud tõlkima kohtule esitatud õiendid ning kandma sõidukulusid laevapiletitele kokku summas 4390 krooni.
4.Õiguslikult viitas hageja hagiavalduses VÕS § 635 lõikele 1, § 116 lõike 2 punktidele 1 ja 2, § 127 lõikele 4 ning §-le 115.Hageja nõudis kostjalt otsese varalise kahjuna 6 436,70 krooni väljamõistmist, samuti saamata jäänud töötasu väljamõistmist summas 5422, ekspertiisitasu summas 1800 krooni, tõlketeenuste eest tasutud 1664,70 krooni ning sõidukulude eest tasutud 4390 krooni. Samuti soovis hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist.
5.Hageja esitas 26.03.2010.a kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad. Hageja leidis, et VÕS
§ 635 lõikes 1 on toodud välja töövõtulepingu poolte põhikohustused. Pärast kostja teostatud remonti jäid sõiduki defektid samaks, mida tõendab hageja esitatud ekspertiisiakt. Kostja kui töövõtja kohustus saavutada kokku lepitud tulemus jäi täitmata. Hageja märkis, et kostja tellitud ekspertiis on tehtud ilma kostja sõiduautota, mistõttu on tegemist teoreetiliste järeldustega. Remonttööde pakkumise tegemisel ei hoiatatud kostjat sellest, et töö võib osutada tulemusetuks. Harju Maakohtu istungil 14.05.2010.a tegi kohus hagejale ettepaneku oma seisukohtade täpsustamiseks. Kohus andis hagejale täiendavalt aega oma seisukohtade kirjalikuks esitamiseks.
6.Hageja esitas 07.06.2010.a oma täiendavad hagi nõude põhjendused. Hageja leidis, et töövõtulepingu eseme tuvastamisel tuleb lähtuda nii töölehest kui ka arvetest. Töövõtulepingu esemeks oli jõnksude kõrvaldamine, mis jäid kõrvaldamata. Kostja poolt 13.05.2009.a töölehes tehtud märkus tõendab, et kokku lepitud tulemus jäi saavutamata. Kostja on rikkunud töövõtulepingut oluliselt VÕS § 116 ja § 647 mõttes.
7.Kahju hüvitamise nõude põhjendamisel tugines hageja VÕS §-le 127 ning § 128 lõikele 3. Hageja teatas kostjale töö mittevastavusest 23.04.2009.a ning selle üle vaidlus puudub. Kliendikaardi ostmise osas märkis hageja, et ta ostis kliendikaardi selleks, et kõrvaldada soodsamalt defekte. Kostja poolt õige teabe saamise korral ei oleks hageja kliendikaarti ostnud.
8.Sõidukulude osas märkis hageja, et oli 20.05.2009.a sunnitud sõitma Eestisse ning samal päeval toimus auto korduv ülevaatus. 21.08.2009.a tuli hageja Eestisse, et osaleda järgmisel esmaspäeval ehk 24.08.2009.a toimunud Tarbijakaitseameti kontrollreidil. 26.09.2009.a tuli hageja Eestisse ekspertiisi tellimiseks ning ekspertiisi tegemise kuupäev on 28.09-05.10.2009.a. 12.10.2009.a pöördus hageja õigusabipalvega oma esindaja poole.
9.Töötasu arvustamise aluseks olevad dokumendid tuli hagejal tõlkida eesti keelde. Lisakulude kandmise põhjuseks on see, et kostja rikkus töövõtulepingut. Kostjale oli antud võimalus heastada olukord, kuna hageja esitas talle pretensiooni. Täiendavalt viitas hageja VÕS §-le 1043.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja on esitanud hagiavalduses viis erinevat nõuet, kuid hageja nõuete õiguslik alus on selgusetu.
11.Kostja leidis, et ta on teostanud sõiduautole AudiA6 Avant ülevaatuse ja remondi vastavalt ülevaatusel tuvastatud vajadusele ning hageja kinnitatud tellimusele. Kostja leidis, et hageja väide lepingutingimuste olulise rikkumise kohta on ainetu ja tõendamata. Sisuliselt soovib hageja, et kostja maksaks talle tagasi osa tasutud rahast. Hageja väidete kohaselt on ta kostjale põhjendamatult maksnud kaks summat: 1376,43 krooni ja 4690,25 krooni.
12.Hageja tõi oma sõiduki kostja juurde esmakordselt 03.04.2009.a tellimusega teha järgmisi töid: „teostada veeremi kontroll kohalt võttes ja käigu vahetusel jõnks, summuti lekib, rem“. Tellimust tõendab tööleht nr 167199, mis on hageja poolt allkirjastatud.
13.Hagejale autot kätte andes loetleti puudused, mis avastati veeremi kontrolli ja muude tööde käigus. Nimetatud puudused tõi kostja välja alljärgnevalt: 1) esimesed ja tagumised piduri kettad ja klotsid kulunud; 2) tagumised pidurivoolikud amortiseerunud; 3) vasak alumine esimene ja parem alumine esimene õõtshoova puks amortiseerunud; 4) tagumised differentsiaali padjad amortiseerunud; 5) õlileke käigukastist hoovastiku simmerlingi ja gardaani simmerlingi juurest;
14.Kostja märkis, et hageja sõiduki mootor oli remonti tuues üleni õline, mistõttu ei olnud õlilekkeid võimalik täpselt diagnoosida ning lukksepp märkis need lekkekohad töölehel küsimärgiga.
15.Hagejale loeti kõik ülalkirjeldatud puudused ette ning talle tehti koopia veermiku kontrolli lehest. Hooldusremondi käigus teostati hageja sõidukile lisaks veeremi kontrollile summuti remont ning vahetati tagumise silla diferentsiaali kinnituspuksid. Teostatud tööd vastasid hageja tellimusele ning olid vajalikud ja kohased antud auto hooldusremondil. Vahetatud tagumise silla diferentsiaali kinnituspuksid olid oluliselt kulunud ning võisid olla käiguvahetusel tekkinud jõnksu põhjuseks.
16.Hageja tõi auto uuesti remonti 06.03.2009.a tellimusega teha tööd, mis olid märgitud töölehel nr 167215. Nimetatud tööd olid olulised auto remontimisel. Õlilekete eemaldamisel oli oluline alustada klapikambri kaane ja ketipinguti tihendite vahetusega, kuna õlileke oli seal tuvastatud ning sealne õlileke oleks ohustanud hammasrihma piirkonda, mis aga oli oluline mootori töö seisukohast. Mootori ülaosast lekete peatamine aitab tuvastada mootori alaosast võimalikke õlilekkeid. Kostja teavitas hagejat e-kirjas sellest, et puhtaks pestud mootori ja käigukastiga tuleb mõne aja pärast uuesti tulla lekkeid kontrollima ning hageja sellele vastu ei vaielnud.
17.Ajavahemikul 06.04.2009 kuni 07.04.2009.a teostati hageja sõidukile järgmised tööd: 1) tagumiste piduriklotside ja ketaste vahetus; 2) tagumiste pidurivoolikute vahetus; 3) esimeste piduriketaste ja klotside vahetus; 4) käiguhoovastiku tihendi vahetus ja käigukasti tagumise tihendi kontroll; 5) klapikaante ja ketipingutite tihendite vahetus; 6) mootori ja käigukasti välipesu; 7) õlivahetus.
18.Lisaks vormistati hagejale kliendikaart maksumusega 100 krooni. Kliendikaart annab 5%lise soodustuse kostja poolt pakutavatele toodetele ja teenustele. Kostja sai soodustust 514 krooni (allahindlus arve summast 5% ehk 614 krooni miinus kliendikaardi maksumus 100 krooni).
19.23.04.2009.a saatis hageja e-kirja, kus teatas, et kolks siduri vahetamisel on tagasi tulnud ning autol lekib endiselt õli. Kostja soovitas hagejal tulla esimesel võimalusel uuesti teenindusse. Hageja tuli teenindusse 21.05.2009.a. Koos töökoha juhatajaga tehtud proovisõidul veermikus kolksu ei tuvastatud, kuid hagejat häiris mootori jõuülekandes suur lõtk, mis andis tunda sõidukit kiirendades. Kostja kinnitusel oli 11 aasta vanusel ja neljaratta veolisel sõidukil lõtk tavapärasest suurem. Koos vaadati üle ka õlilekked ning kostja koostas hagejale uue pakkumise. Pärast uue pakkumise saamist pöördus hageja juba Tarbijakaitseameti poole. Kostja ei olnud nõus hageja poolt esitatud ekspertiisiaktis toodud seisukohtadega. Kostja märkis, et ekspertiisiakti koostaja ei ole pöördunud kostja poole ega võtnud kostjalt seletusi asjaolude uurimiseks. Ekspertiisiakt on kostja hinnangul üles ehitatud oletustele. Ekslikult on ekspertiisiaktis märgitud, et hagejale kui kliendile anti ebapiisavalt selgitusi. Kostja ei nõustunud eksperdi arvamusega nagu oleks amortiseerunud diferentsiaali kinnituspukside vahetamine olnud ebavajalik parandus, millega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 1376,43 krooni. Samuti
pidas kostja ebaõigeks eksperdi järeldust nagu oleksid kostja tehtud tööd õlilekke likvideerimisel osutunud tulemusetuks. Kostja tööd olid tulemuslikud ning tihendite vahetus oli auto edaspidist ekspluatatsiooni arvestades oluline. Seega ei nõustunud kostja eksperdi hinnanguga, mille kohaselt on kostja tekitanud hagejale kahju summas 4690,25 krooni.
20.Kostjale jäi selgusetuks, mis alusel peaks kostja eksperdi hinnangul tagatama hagejale veermiku kontrolli eest tasutud 270 krooni ning kliendikaardi eest tasutud summa 100 krooni. Kostjale jäi selgusetuks, kas hageja kavatseb kostjale tagastada väidetavalt ebavajalikult vahetatud detailid. Kostja seadis ka kahtluse alla eksperdi pädevuse ning esitas omapoolse ekspertiisiakti.
21.Kostja hinnangul ei tulenenud hageja ülejäänud nõuded otseselt töövõtulepingust ning hageja ei ole märkinud, millisel õiguslikul alusel ta kostja vastu oma nõuded esitab. Kostja vaidles nimetatud nõuetele vastu ning leidis, et tõlkekulud ei kujuta endast hagi nõude osa, vaid need tuleks esitada menetluskuluna.
22.Täiendavalt esitas kostja oma seisukohad 12.05.2010.a. Kostja märkis, et hageja soovitud vea diagnoosimisel oli loomulik, et sõidukile tehti esmalt ülevaatus ja fikseeriti leitud puudused. Puuduste fikseerimine oli vajalik liiklusohutuse seisukohalt. Hageja peab ekslikult poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguks ainult töölehte.
23.Samuti märkis kostja, et talle jääb selgusetuks, millist kohustust on kostja rikkunud ning millist kahju seeläbi hagejale põhjustanud. Hageja väide, et defektid jäid samaks, ei vasta tõele. Nimetatud auto puhul ei olnud tegemist mitte ühe, vaid mitme õlilekkega – õlilekke kõrvaldamist eraldi tööna ei ole aga hageja kostjalt tellinud. Kostja peatas õlilekked kõige olulisemates kohtades ning edasine töö jäi hageja tõttu teostamata. Jõnksud auto paigaltvõtmisel ja käikude vahetamisel võivad olla tingitud mitmetest põhjustest. Hagejat on teavitatud, et sellises vanuses sõidukil on veoülekande teatavad lõtkud loomulikud ning sõiduohutuse seisukohast on auto sõidukõlbulik.
24.Harju Maakohtu 14.05.2010.a istungil selgitas kostja seaduslik esindaja täiendavalt, et kui hageja tõi oma sõiduki remonti, soovitati tal teha kogu veeremi kontroll, mitte keskenduda üksnes jõnksudele. Tööde käigus fikseeriti ära kõik tuvastatud vead ja vahetati tagumise diferentsiaali kinnituspuksid, mis on ilmselgelt samuti jõnksu põhjustajaks. Kostja poolt teostatud tööde tulemusena vähenesid hageja sõidukil jõnksud, kuid nende täielik kõrvaldamine ei ole selles vanuses sõidukil võimalik ega mõistlik rahaliselt. Esmasel ülevaatusel tuvastati, et auto mootor lekib õli mitmest kohast ning likvideeriti lekked mootori ülaosas.
25.Vastuseks hageja täiendavatele põhjendustele esitas kostja 21.06.2010.a oma täiendavad kirjalikud vastuväited. Hageja ei olnud kostja hinnangul täpsustanud, missugust konkreetset töövõtulepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Hageja ei ole kostja arvates konkreetselt lahti kirjutanud, millest koosneb kostjalt nõutav summa 6436,70 krooni. Poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, millega kostja oleks võtnud endale kohustuse kõrvaldada sõidukil esinenud jõnks. Töölehes nr 167199 lepiti kokku vaid veeremi kontrollis. Veermiku kontrolli tulemusel tuvastatud defektid fikseeriti selle kohta koostatud dokumendis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Hageja ei ole lepingust osaliselt ega täielikult taganenud. Kuivõrd hageja töövõtulepingust tulenev nõue ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka teised nõuded. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks töötasu saamata jäänud ning tema sõidukulud olid põhjustatud asja lahendamisest. Samuti ei ole hageja isegi nimetanud, milles seisneb väidetava kahju tekitamise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ning kas kostja on sellest tulenevalt kohustatud tasuma hagejale viimase poolt nõutud summad. Kohus peab vaidluse lahendamisel vajalikuks esmalt analüüsida, milles pooled kokku leppisid ehk millistele lepingutingimustele pidi vastama töövõtulepingu alusel tehtav töö. Seejärel analüüsib kohus, kas hageja kahju hüvitamise nõuded kostja vastu on põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sisu
28.Hageja väidab oma hagiavalduses, et ta pöördus kostja poole sõiduki kohaltvõtul ning käikude vahetamisel ilmnenud jõnksude kõrvaldamiseks, kuid vastavat defekti kostja ei kõrvaldanud. Samuti leidis hageja, et lepiti kokku mootori õlilekke kõrvaldamises, kuid õlileke jäi kõrvaldamata. Hageja leidis, et poolte poolt allkirjastatud tööleht nr 167199 (toimiku lk 6) oli töövõtulepingu osa. Teostatud remonttööde eesmärgiks oli hageja poolt viidatud defekti kõrvaldamine.
29.Kostja leidis, et kostja poolt teostatavate tööde maht fikseeriti veermiku ülevaatuse tulemusel ning need tööd teostati vastavalt hageja poolt kinnitatud tellimusele. Kostja leidis, et kõik teostatud tööd oli vajalikud ja kohased ning vastasid hageja tellimusele.
30.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled ei allkirjastanud töövõtulepingut ainsa lepingulise dokumendina, vaid lepingu sõlmimist poolte vahel tõendavad poolte poolt allkirjastatud töölehed, veermiku kontrolli tulemuste dokument ja kostja esitatud arved. Kooskõlas VÕS § 29 lõikega 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Käesolevas asjas on pooled väitnud, et nende tahe lepingu sõlmimisel oli erinev: hageja väidab, et tema tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud üksnes sõiduki õlilekke kõrvaldamisele ja jõnksude kõrvaldamisele; kostja väidab, et poolte tahe oli suunatud kõigi töölehel märgitud tööde teostamisele.
31.Töölehest nr 167199 (toimiku lk 6) nähtub, et nimetatud dokumendis leppisid pooled kokku sõiduki veeremi kontrolli teostamises ning summuti remontimises lekke tõttu. Töölehele on märgitud: „Kohalt võttes ja käigu vahetusel jõnks + rem?“, millest võib kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oli hageja kirjeldatud defektiga, mille tuvastamiseks tuli läbi viia veeremi kontroll. Hageja ei ole käesolevas hagiavalduses väitnud, et ta teadis ise kostja poole pöördumisel, millest võivad jõnksud olla tingitud. Seega nähtub nimetatud dokumendist, et kostja võttis endale kohustuse viia läbi veeremi kontroll ning tuvastada muuhulgas seeläbi, millest võib olla tingitud hageja poolt viidatud defekt. Veeremi kontrolli tulemused fikseeriti vastavas dokumendis (toimiku lk 7), mis esitati ka hagejale. Veeremi kontrolli ja teiste teostatud tööde kohta esitati hagejale arve nr 160656 (toimiku lk 8), mille hageja tasus ning mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja teostas hageja poolt viidatud defekti tuvastamiseks veeremi kontrolli ning esitas saadud tulemused hagejale.
32.Täiendavalt allkirjastasid pooled töölehe nr 167215 (toimiku lk 9), mille alusel teostatud tööde kohta esitas kostja arve nr 160729 (toimiku lk 10), mille hageja ka tasus. Poolte vahel on vaidlus nimelt antud arve põhjendatuse üle. Kohus leiab, et vaidlusalune arve nr 160729 esitati hagejale töölehe nr 167215 alusel, milles hageja ei esitanud nõuet kõrvaldada defektina jõnksud käiguvahetuses või kõrvaldada õlileke. Vastavaid töid ei ole töölehel tellitavate tööde hulgas
nimetatud otseselt ega kaudselt. Vaidlusalusel töölehel nr 167215 on välja toodud mitmed kostja poolt teostatavad tööd ning kasutatavad varuosad, kuid puuduvad mistahes viited sõiduki jõnksudele või õlilekke täielikule kõrvaldamisele. Hageja on nimetatud töölehe allkirjastanud ning seega sõlmiti poolte hinnangul kokkulepe teostada nimelt need tööd, mis olid vastaval töölehel märgitud. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud oma tahet, et tema sooviks oli nimetatud töölehe allkirjastamisel sõidukil esinevate jõnksude ja õlilekke kõrvaldamine või et teostatavad tööd pidid olema suunatud nimelt jõnksude ja õlilekke täielikule kõrvaldamisele. Allkirjastatud töölehest hageja vastav tahe ei nähtu. Milline on lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb (RK TKo 11.05.2009.a nr 3-2-1-44-09, p. 11).
33.VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi töölehe nr 167215 sõlmimisel mõistma, et kokku on lepitud nimelt töölehel kajastatud tööde teostamisele ja viidatud varuosade vahetamisele. Juhul, kui teostatavate tööde sisu oleks hageja jaoks jäänud täielikult arusaamatuks, oleks hagejal olnud võimalik keelduda töölehe allkirjastamisest ja vastavate tööde teostamisest.
34.Seega leiab kohus, et poolte ühine tahe vaidlusaluse töölehe nr 167215 sõlmimisel oli suunatud töölehel kirjeldatud tööde teostamisele. Hageja nõue 6 436,70 krooni tagastamiseks
35.Hageja on leidnud, et talle tuleks tagastada tasutud arvest 6436,70 krooni, kuna vastava summa on välja toonud NK ekspertiisiakti koostanud isik (ekspertiisiakt toimiku lk 19-22). Hageja omalt poolt ei ole oma vastavat nõuet täiendavalt selgitanud. Hageja on oma nõude esitamisel tuginenud VÕS §-dele 115 ja 116. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning on leidnud, et hageja ei ole isegi selgitanud, millest konkreetselt tema poolt nõutud summa koosneb.
36.Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma nõuet täpsustanud. Hagiavaldusest ei selgu, kuidas on vastav summa hageja poolt saadud ning millisel alusel nõuab hageja kostjalt vastava summa tagastamist.
37.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud NK Ekspertiisibüroo akt on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõistes, kuid ekspertiisiaktist ei nähtu selle koostanud isiku erialaline pädevus. Ekspertiisiaktis on ekspert tuvastanud (toimiku lk 22), et alusetult teostatud tööde eest moodustuv summa on kokku 6436,70 krooni, millest 370 krooni peaks olema tasu kliendikaardi vormistamise eest. Ülejäänud osas ei ole ekspertiisiaktist jälgitav eksperdi poolt teostatud arvestuste alus ega nende kujunemise metoodika. Ekspert ei ole viidanud konkreetsele seosele arves nr 160729 (toimiku lk 10) viidatud positsioonide ja eksperthinnangus toodud arvestuste vahel. Seetõttu ei ole eksperdi arvutused kontrollitavad. Samuti leiab kohus, et NK Ekspertiisibüroo poolt koostatud arvamus väljub suures osas erialateadmiste piirest ning sisaldab endas õiguslikke hinnanguid – nimelt on ekspert asunud hindama, millised summad tuleks hagejale kui kliendile tagastada. Võimalike rahaliste küsimuste lahendamine kuulub õigusvaldkonda, mitte tehnika eriteadmiste valdkonda, mistõttu on tegemist ebapädevate järeldustega. Samas ei ole ekspertiisiaktis konkreetselt välja toodud, millised on need põhjendamatud tööd, mille ebakvaliteetse teostamise või teostamata jätmise tõttu tuleb hagejale tagastada kostja poolt 6 436,70 krooni. Seega ei tõenda esitatud ekspertiisiakt hageja nõuet ning hageja ei ole oma nõude tõendamiseks esitanud ka muid täiendavaid tõendeid.
38.Kohus leiab, et ka muus osas ei tõenda NK Ekspertiisibüroo akt kostja poolt teostatud tööde puudulikkust. Ekspert on kostjale pigem ette heitnud kliendi ebapiisavat teavitamist ning vanade
detailide kliendi käsutusse andmata jätmist, kuid käesolevas asjas puudub vaidlus selle osas, et ekspert kostja endaga ekspertiisiakti teostamisel ei kontakteerunud. Sedalaadi järeldused kuuluvad kohtu hinnangul samuti õigusvaldkonda ega ole seotud otseselt teostatud tööde tehnilise kvaliteediga. Samuti jääb kohtule arusaamatuks eksperdi õiguslik hinnang, mille kohaselt tuleks hagejale tagastada kliendikaardi ostmise kulu summas 370 krooni.
39.Kostja poolt esitatud arvest (toimiku lk 10) nähtub, et kliendikaardi maksumuseks oli 84,75 krooni (ilma käibemaksuta). Täiendavalt väitis hageja ise, et kui kostja oleks talle andnud õiget teavet, ei oleks ta kliendikaarti omandanud. Hageja vastav väide on jäänud tõendamata. Hageja esitas ise avalduse kliendikaardi saamiseks (toimiku lk 67) ning sai vastutasuna 5% hinnasoodustust kõigi tellitud tööde osas, sealhulgas ka nende osas, milliste põhjendatust ei ole hageja vaidlustanud. Hageja ei ole ühtlasi esitanud kostjale avaldust kliendikaardi kasutamise lepingust taganemiseks, mis annaks mõlemale poolele õiguse nõuda seni saadu tagastamist teiselt lepingupoolelt. Seega jääb selgusetuks, millisel alusel peaks kostja tagastama hagejale kliendikaardi eest tasutud summa.
40.Kostja poolt dokumentaalse tõendina esitatud ekspertiisiakti nr A10-032 (toimiku lk 61-64) on koostanud 19 aastase autoeksperdi pädevusega erialaspetsialist, kes on leidnud, et hageja esitatud ekspertiisi järelduste osa on eksitav, ei ühti uurimusliku osaga ega vasta tegelikule olukorrale. Kostja poolt teostatud remonditööd tehti kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kohus leiab, et nimetatud tõend tõendab, et kostja teostas töölehel nr 167215 märgitud tööd kvaliteetselt. Kohus loeb kostja poolt esitatud tõendit hageja esitatud tõendist usaldusväärsemaks, kuna ekspertiisiaktist nr A10-032 nähtub selle koostaja pädevus ning ekspertiisiakt tugineb tehnilistele hinnangutele .
41.Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kostja poolne tööde ebakvaliteetne teostamine oleks tõendatud, ei oleks hageja nõue 6436,70 krooni saamiseks põhjendatud. Hageja on vastavat summat nimetanud talle tekitatud „kahjuks“, kuid kohtu hinnangul soovib hageja pigem tasutud summa tagastamist. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingust taganenud. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ei ole esitanud kostjale hinna alandamise avaldust. Hageja on tasunud kostja poolt talle esitatud arve nr 160729. VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, millest koosneb tema poolt nõutud summa 6436,70 krooni ning kas hageja on juba tagastanud või soovib tagastada kostjale viimase poolt paigaldatud varuosad.
42.Kohus leiab, et hagejal puudub alus nõuda nimetatud summat ka VÕS § 115 alusel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja oleks rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui kostja oleks neid rikkunud, oleks hagejal tulnud kooskõlas VÕS § 115 lõikega 2 anda kostjale esmalt täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks ehk puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja poolt kostjale e-kirja teel saadetud pretensioonist (toimiku lk 12) seda ei nähtu. Samuti ei saa hageja kohtu hinnangul tugineda VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudele, kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt töövõtulepingus kokku lepitud kohustuste täitmata jätmist.
43.Seega leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu 6436,70 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
Hageja nõuded ekspertiisi maksumuse, sõidukulude, saamata jäänud töötasu ning tõlkekulude hüvitamise osas
44.Hageja nõudis kostjalt täiendavalt kahjuna ekspertiisiakti maksumuse, sõidukulude, saamata jäänud töötasu ning tõlkekulude hüvitamist. Hageja leidis, et tegemist on talle otseselt tekitatud varalise kahjuga VÕS § 127 ja § 128 lg 3 järgi. Kostja vaidles hageja kahju nõudele vastu ning leidis, et selle esitamise õiguslik alus on ebaselge.
45.Kohus leiab, et hageja ülejäänud kahju hüvitamise nõuded kostja vastu on põhjendamatud. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud mistahes lepingulise kohustuse rikkumist kostja poolt. Lisaks näeb VÕS § 127 lg 2 ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Eeltoodust tuleneb, et kahju hüvitamise kohustus eksisteerib vaid juhul, kui kahju tekkis sellise riski realiseerimise tulemusena, mille vältimiseks vastav lepinguline kohustus oli võetud. Kostja ei võtnud endale lepingulist kohustust selleks, et tagada hagejale töötasu olemasolu või Eestisse sõitmiseks vajalike kulude puudumine. VÕS § 127 lg 3 näeb ette, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud, rääkimata nende tahtlikust või raske hooletuse tõttu rikkumisest. Töövõtulepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha, et lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusena võivad kaasneda hagejal ekspertiisikulud, tõlkekulud või sõidukulud.
46.Lisaks näeb VÕS § 127 lg 4 ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et temal väidetavalt tekkinud kahju oleks olnud põhjuslikus seoses mõne kostja poolt toime pandud lepingulise kohustuse rikkumisega. Hageja ei ole tõendanud, et tal jäi kostja poolt lepingu väidetava rikkumise tõttu saamata töötasu või et nimelt kostja poolt lepingu rikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma erinevate toimingute teostamiseks Eestisse. Kohus loeb siinkohal põhjendatuks kostja vastuväited, mille kohaselt on hageja enamikel juhtudel esitanud talle tekitatud kahju tõendamiseks sõidupiletid, milliste kohaselt on hageja Eestisse saabunud nädalavahetusel. Tõendamata on põhjusliku seose olemasolu tõlkekulude ja ekspertiisitasu ning kostja väidetava lepingu rikkumise vahel.
47.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude aluseks ei saa olla ka hageja viidatud VÕS § 1043, kuna hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millise kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu on hagejale väidetav kahju tekkinud.
48.Eeltoodu tõttu tuleb hageja saamata jäänud töötasu 5422 krooni nõue, ekspertiisitasu 1800 krooni nõue, tõlketeenuste tasu 1664,70 krooni nõue ning sõidukulude 4390 krooni nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
49.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.