Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2010 Tallinn 2-09-30376 Tsiviilasja number Tsiviilasi
KÜ hagi R OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
78 884,08 krooni
Kohtuistungi aeg
09. juuni 2010 Tallinnas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja Jaan B Kostja: R OÜ (registrikood: XXX asukoht: XXX) seaduslik esindaja R O
Resolutsioon
kohaselt sätestatakse korteriühistu põhikirjas liikmete korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜ kulude arvestamise aluseks on kinnitatud majanduskava (eelarve). 2009 eelarve on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 31.07.09. Seega on kostjale esitatud arvetel toodud kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad kinnitatud koosoleku poolt. Kommunaalkulude eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele. Hageja poolt kostjale esitatud arvetest perioodil 2008 november kuni 2009 detsember on tasutud vaid 6000,00 krooni ning võlgnevus suureneb pidevalt. Kostjale on arvestatud viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas, kokku 11 368,11 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja viiviste summat 10 640,64 kroonile. Kostja vastuväited Kostja loobus kohtuistungil kirjalikult esitatud vastuväidetest ning palus viiviste vähendamist ja maksegraafiku määramist. Kohtuotsuse põhjendused Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu põhikirja, kostjale koostatud arvetega alates 2008 novembrist kuni 2009 maikuuni, saldo väljatrükkidega, üldkoosoleku 31.07.2009 protokolli ärakirjadega, prügi, vee, energia ja kütte saldoandmikega, elektriarvetega M185 kinnistusraamatu väljatrükiga on hagi aluseks olevad asjaolud ja põhivõla suurus 78 884,08 tõendatud. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja vähendas kohtuistungil viivist 10 640,64 kroonini. Kostja võla arvestuse kohta esitatud tõendist nähtub, et kostja ei ole pikka aega makseid tasunud, mistõttu on viiviste väljamõistmine põhjendatud. Kostja makseraskused on paljasõnalised, tõenditega tõendamata, mistõttu kohtul puudub alus viiviste vähendamiseks. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtpäeva. Kohus asub seisukohale, et kostjale saab määrata täitmise korra selliselt, et kostjal tuleb maksta võlgnevus hagejale 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 8952,47 (kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend kaks krooni ja 47 senti) 15.kuupäevaks alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.