Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

AS Tele2 Eesti sõlmis Margo Terasmägi’ga (kostja) 16. veebruaril 2005.a mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10306471, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/ teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest, lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt 22. mail 2005.a lepingu. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas 31. mail 2008.a nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants (hageja). Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid võlgnik ei ole kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 1541,63 krooni ja viivised summas 1540,63 krooni. Hageja palub kostjalt Margo Terasmägi’lt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevuse 1541,63 krooni ja viivised 1540,63 krooni ning viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostja ei tunnista hagi, põhjendusel, et teda peteti ning tema ei ole tegelikult telefoni saanud ja vastavaid teenuseid kasutanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja Elina Madal esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja esindaja seletuste kohaselt võlgneb kostja hagejale 3082,26 krooni, mis koosneb leppetrahvist 1000 krooni, 16.06.2005.a – 15.07.2005.a perioodi eest kõnede võlgnevusest 496,64 krooni, telefonimaksest 44,99 krooni ja viivisest 1540,63 krooni. Viimase arve maksetähtaeg oli 01.08.2005.a ja sellest on arvestatud lepingust tulenevat viivist kuni maksekäsu avalduse esitamiseni 14.07.2008.a Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni, seega on hageja viivise nõue 1540,63 krooni. Esitatud nõue ei ole aegunud, kuna TsÜS § 147 lg 3 alusel algab aegumine selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, seega alates 01.01.2006.a. Kostja Margo Terasmägi esitatud hagi ei tunnista, kuna nõue on üle 3 aasta vana ja see on aegunud. Kostja tunnistab oma võlgnevust hageja ees, samas kinnitab, et teda peteti ning tegelikult tema telefoni ei saanud ja seda ei kasutanud ning tema on Tele2 Eesti ASi sellisest juhtumist telefoni teel ka teavitanud. Kostja ei ole nõus leppetrahviga, kuna seda saab määrata üksnes kui arveid ei maksta, aga kostja on juunikuus osaliselt arvet tasunud.

KOHTU SEISUKOHT

Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu põhjendusel, et esitatud hagi on aegunud, seega võtab kohus esmajärjekorras seisukoha esitatud hagi aegumise osas. I. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Toimiku materjalide kohaselt (tl 22, 24) on hageja ja kostja 16.02.2005. a sõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lahutamatuks osaks on Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 27-39) ja järelmaksulepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni Nokia 6100 ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 2006. aasta septembris. Viidatud teenuste kasutamise tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane (lõpp)arve esitati kostjale 15.07.2005. a (tl 11-12) ja selle tasumise tähtaeg oli 01.08.2005. a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2005. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2009. a kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2008. a kell 24.00. Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksulepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude aegumistähtajaga seonduvat. Kohus on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa – 105 krooni) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tele 2 järelmaksulepingu (tl 24) kohaselt oli kostja kohustatud müügihinna tasuma alates 16.02.2005.a. 18 kuu jooksul tehtavate igakuiste osamaksetena. Toimikus on ka hageja 22.05.2005. a teatis lepingu ülesütlemise kohta (tl 40), mis võimaldab kohtu arvates võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lõiget 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sealhulgas 2006. a septembris tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §st 154 ja sellest, et nende nõuete osas algab hagi aegumistähtaeg 01.01.2009. a kell 00.00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31.12.2008. a kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kohus seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolm aastat. Lepingu lõpetamise teate kohaselt palus hageja 22.05.2005. a tasuda võlgnevuse hiljemalt 25 päeva jooksul arvates käesoleva teate koostamisele järgnevast päevast. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 17.06.2005. a. Eeltoodust tulenevalt algas nende nõuete aegumistähtaeg 01.01.2009. a kell 00.00 ja lõppes 31.12.2008. a kell 24.00.

Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku leppinud ka viivises 0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast (punkt 7.3). Hageja on kohtule esitanud viivisenõude. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab 01.01.2009. a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.2008. a kell 24.00. Kuigi käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 22.01.2010. a, esitas hageja kohtule 14.07.2008. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1). Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 14.07.2008. a ning hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole aegunud, mistõttu kostja ei saa keelduda oma kohustuste täitmisest. II. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kostja kohtuistungil tunnistas, et tema sõlmis Tele2 Eesti AS-ga mobiiltelefoniteenuste lepingu ja on hageja ees võlgu, kuid tegelikult teda peteti ja tema telefoni ei kasutanud. Kohus leiab, et kostja sellekohane seletus on paljasõnaline ja tõendamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingute alusel osutatud teenuste eest kokku 1541,63 krooni. Võlateatisest (tl 42) nähtuvalt koosneb nimetatud summa telefonimaksetest summas 44,99 krooni, kõneteenustest summas 496,64 krooni ja leppetrahvist summas 1000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS § 158 lg 3 käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Tulenevalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p. 8.2. kohaselt tähtajalise Lepingu ülesütlemise korral, on klient kohustatud Tele2 esimesel nõudmisel maksma leppetrahvi 1000 krooni. Kostjale on 22. mail 2005.a väljastatud lepingu lõpetamise teada, milles Tele2 Eesti AS hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel, loeb Tele 2 sõlmitud lepingud ülesöelduks ja pöördub võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma poole. Võlgnevusele lisanduvad viivised, nõudekulu ja tähtajalise lepingu puhul ka leppetrahv. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingust tuleneva leppetrahv 1000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnetava summa suurust, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1541,63 krooni põhivõlgnevuse katteks.

III. Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 1540,63 krooni. Viivise arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni maksekäsu avalduse koostamiseni. Samas on hageja viivise suuruse sidunud põhinõude suurusega ja vähendanud viivist 1540,63 kroonini. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 1540,63 krooni. IV. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15% päevas tasumata võlasummalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täitelikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude rahuldamiseni. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 3082,26 krooni (1541,63 krooni põhinõude ja 1540,63 krooni viivisenõude katteks), jättes rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et antud asjas on kohus siiski hagi täielikult rahuldanud. Hageja nõude mõista kostjalt välja alates hagi esitamisest viivis 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kohus ei rahuldanud, kuid kohus leiab, et selliselt hageja nõude rahuldamine, ei anna alust määratled hagi rahuldamist osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.