Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank ASis (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Korteriühistu esitas 03.07.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ARvastu 22 666,97 krooni ja viivise saamiseks. Pärnu Maakohtu 17.11.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Korteriühistu nõue ARvastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Korteriühistu esitas 09.12.2009 hagi AR vastu 9 623,47 krooni hooldustasu võlgnevuse ja viivise ning volituseta omastatud 16 377,40 krooni ja viivise 17 524,37 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Korteriühistu liikmeks korteri nr 3 kaudu. Kostja on jätnud hagejale majandamis- ja kommunaalkulud tasumata. 31.03.2010 esitas kostja vastuse hagile, milles ei tunnista hagi. Kohus saatis kostjale kutse 8.06.2010 toimuvale eelistungile. 08.06.2010 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud. Kostja teatas 7.06.2010, et laps on haige ja esitas kohtule arstitõendi märkega „Lapse haigestumise tõttu oli kodus 07.06 kuni 08.06.2010“. Hageja vähendas eelistungil viivisenõuet kogusummas 3 550 kroonile. Eelistungil palus hageja kostjalt välja mõista volituseta omastatud 16 377,40 krooni ja sellelt arvestatud viivis 1 550 krooni ning seisuga 31.07.2009 hooldustasu võlgnevus 7 405,30 krooni ja sellelt arvestatud viivis 2 000 krooni. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS §-le 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tulenevalt TsMS §-st 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. TsMS § 422 lg 1 ja 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kostja ei ilmunud 08.06.2010 toimunud istungile. Kohus nõustub hageja argumentatsiooniga kostjale väljastatud arstitõendist, mis saabus kohtusse 08.06.2010, nähtuvalt ei olnud lapse haigus

kostja kohtuistungil osalemist takistav. Vormikohast arstitõendit, milles arst kinnitab, et kostja lapse tervislik seisund ei võimalda kostjal eelistungil osaleda, taotlusele lisatud ei ole. Terviseameti 18.06.2010 vastusest kohtule nähtuvalt kontrolliti perearst UU poolt AR väljastatud tõendi OÜ AREX KVB-le põhjendust. Meditsiinilistes dokumentides on kajastatud visiit, mille käigus on väikelapsel R N fikseeritud tõsine tervisehäire. Perearsti selgitusel oli tõend väljastatud tööandjale ja kohtule tõendi esitamise vajadust A.R vastuvõtu käigus ei maininud. Perearst ei näinud A.R osavõtuks kohtuistungist takistust kui lapsele selleks ajaks on tagatud hooldus (t lk 129). Kostjat on hoiatatud, et eel- ja kohtuistungile ilmumata jätmise korral võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrükist nähtub, et kostja on XXX asuva korteriomandi omanik. Korteriühistu põhikirjast ning hageja esitatud tõendist kostja võlgnevuse kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale tasumata hooldustasu summa 7 405,30 krooni ning viivise summas 2 000 krooni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isikud (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud summas 16 377,40 krooni, millelt on arvestatud viivist 1 550 krooni. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista 7 405,30 + 2 000 + 16 377,40 + 1 550 = 27 332,70 krooni hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 8 420 krooni

järgmiselt: 6 000 krooni riigilõivu maksekäsus ja hagimenetluses, 2 000 krooni õigusabikulud ja kohtutäituri tasu 420 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 000 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 23 782,70 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 6 000 krooni, 2 000 krooni õigusabikulud ja kohtutäituri tasu 420 krooni, kogusummas 8 420 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.