Kohtuasja number
2-09-58753
Otsuse kuupäev
25. juuni 2010.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
BOÜ hagi I.T.MOÜ vastu 153 445,76 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BOÜ (reg.kood xx), Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi K ,
Hagi hind
Kostja I.T.MOÜ (reg.kood xxx), Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin T . 153 445,76 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev
26.mai 2010.a., avalikul kohtuistungil.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi K ja seaduslik esindaja K K , Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin T .
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 30.08.2005.a. kostjalt matkabussi Ford Rimor Superbrig xxx. Hageja andis matkabussi T.T valdusesse, kes sõitis sellega Prantsusmaale. 17.08.2007.a. teatas T.T Prantsusmaalt, et sõidukil on probleeme – ei suuda üles sõita isegi väikesest mäest. Hageja soovitusel kontrollis klient õli- ja jahutusvedeliku taset ning proovis uuesti sõidukit käivitada. Sõiduki mootor käivitus, kuid umbes ühe tunni pärast teatas klient, et auto mootor jäi seisma ning enam ei käivitu. Hageja soovitusel tellis klient puksiirauto ning auto viidi Ford kaubamärgiga koostööd tegevasse teenindusse ülevaatusele. Teeninduses kontrolliti sõiduki dokumente ja teatati, et sõidukil puudub tehasegarantii ning seetõttu ei ole garantii korras võimalik sõidukit remontida. Hageja teatas ilmnenud asjaoludest kostja esindajale. Kostja esindaja lubas asja tehasest uurida, kuid kätte kedagi ei saanud. Kostja esindaja soovitas sõiduk Prantsusmaal korda teha, kuna Info-Autost kes on Ford Eesti esindus Eestis saab tšekkide alusel hiljem remondiraha tagasi. Prantsusmaa teenindusest teatati, et mootoririkke kõrvaldamise maksumus on üle 10 000 EUR-i. Kooskõlastades seda kostja esindajaga, teatas kostja esindaja, et mõttekam on sõiduk tuua Eestisse. Hageja tasus Prantsusmaa teeninduses tehtud tööde eest ja saatis puksiirauto matkabussile järele. Sõiduk toodi Eestisse ja toimetati remonti Keila Pakiautosse, kus see korda tehti. Kostja andis valeandmeid müügiaja kohta. Internetist saadud andmete kohaselt müüdi sõiduk 28.02.2005.a.. Tegelik müügipäev oli 30.08.2005.a. Sõiduk läks katki 17.08.2007.a. Sõiduk läks katki garantii ajal, sõidukile anti kaheaastane garantii. Peale sõiduki remonti tunnistas kostja, et sõiduk purunes garantii kehtivuse ajal, kuid leidis, et OÜ I.T. M ei vastuta sõidukil ilmnenud tehniliste rikete eest ning soovitas pöörduda Fordi esindusse AS-i I A . Hageja palub kostjalt välja mõista tema poolt tehtud kulutused: sõiduki transport 47 470 krooni, mootori remont 55 000 krooni, sõidukile tehtud kulutused välisriigis 50 975,76 krooni. Kokku 153 445,76 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja AS SEB Ühisliising vahel sõlmiti vaidlusaluse sõiduki müügileping 30.08.2005.a. Hagiavalduses on märgitud korrektselt, et sõidukile andis kaheaastase garantii sõiduki tootja mitte müüja. Müüja omapoolset garantiid ei andnud. Hagiavaldusest nähtub, et AS Info-Auto on hagejale esitanud hooldusraamatu väljavõtte, mille 4.leheküljel on kirjas, et baasgarantii (tootjapoolne garantii) algab päevast, millal auto antakse üle esimesele omanikule või valdajale. Sõiduk anti esimesele omanikule 28.02.2005.a. millest tulenevalt algas sõiduki esialgne tootjagarantii. Kuna sõiduki näol on tegemist matkabussiga, mille on lõplikult komplekteerinud Rimor matkaautode tehas, kasutades Ford tehase poolt toodetud doonorautot, siis on garantii algusajaks tavaliselt komplekteeritud matkabussi valmimise kuupäev. Antud sõiduki puhul muutis tootja sõiduki garantii alguskuupäeva lähtuvalt matkaauto ümberehituse valmimisest, määrates uueks garantii algusajaks 01.09.2005.a. millele osutab ka FordEtis andmebaasi väljatrükk. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda sõiduki lõplikuks garantiiaja alguseks 01.09.2005.a. ja lõpuks 01.09.2007.a. Seega sõidukil rikete ilmnemisel kehtis tootjapoolne garantii. Kuna kostja ei ole sõiduki tootja ega ei ole andnud omapoolset mistahes garantiid nõuab hageja sõiduki rikkega põhjustatud kulutuste hüvitamist valelt isikult. Kostja on hagejale selgitanud, et sõiduki tootjagarantiiga seotud küsimustes peaks hageja pöörduma tootja või tootja esindaja poole. Kostja on seisukohal, et müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenev nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud lepingust (tlk 22) nähtub, et 30.08.2005.a. sõlmiti kostja ja AS SEB Liising vahel müügileping sõiduki Ford Rimor Superbrig xxx soetamiseks. Asjas puudub vaidlus, et AS SEB Liising ja hageja vahel sõlmiti kapitalirendileping. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.08.2007.a. ilmnes sõidukil rike, sõiduk vajas remonti. VÕS § 365 lg 1 kohaselt liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt sõiduki remondiks ja transpordiks tehtud kulutuste hüvitamist kuna sõidukil kehtis rikke ilmnemisel garantii. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 230 lg 1 järgi on müügigarantiiks müüja või tooja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müügilepingu p- 7 kohaselt müüja esemele garantiid ei andnud. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et sõiduki purunemisel 17.08.2007.a. kehtis sõidukil tootjagarantii. 11.09.2008.a. reklamatsiooniga (tlk 40-41) pöördus kostja hageja poole. Hageja leidis, et kostja oli kohustatud teostama mootori remondi garantii korras ning hüvitama sellega seotud kulud ning kahju. Kostja teatas 18.09.2008.a. vastuses (tlk 42), et sõidukil purunemise hetkel tootjagarantii olemasolu tõttu tuleb hagejal pöörduda Fordi esindusse Eestis AS-i IA. Hageja pöördus 03.02.2009.a. (tlk 43-44) AS-i IA poole. AS IA teatas veebruaris 2009 (tlk 45), et nõude esitamiseks nende kaudu valmistajatehasele tuleb hagejal esitada sõiduki garantiiraamat ja teostatud tööde eest esitatud arve koopia. Käesolevast asjast ei nähtu, et hageja oleks AS IA poolt nõutud dokumendid tootjagarantii maksmapanekuks esitanud. Kuna müüjagarantii sõidukil puudus ei ole müüjagarantii maksmapanek hageja poolt võimalik. Tootjagarantii maksmapaneku on hageja suunanud vale isiku vastu. Sellest tulenevalt ei ole hagi garantiidega seotud alusel põhjendatud ja tõendatud. Hageja väidete alusel, et sõiduk ei vastanud juba üleandmisel lepingutingimustele, ei ole samuti võimalik hagi rahuldada. Kostja on taotlenud selle aluse suhtes aegumise kohaldamist. VÕS § 227 järgi müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna sõiduk anti hagejale üle 30.08.2005.a. ning hagi esitati kohtusse 10.11.2009.a., siis oli aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna müüdud asja lepingutingimustele
mittevastavusest tulenev nõue on aegunud, puudub kohtu arvates vajadus käsitleda seda sisuliselt. Hageja on asjas viidanud asjaolule, et kostja ei sisestanud sõidukite andmebaasi õiget garantiiaja algust, millest tulenevalt ei saanud hageja tootjagarantiid välisriigis rikke ilmnemisel maksma panna. Tegemist võib olla lepingu rikkumisega, mille tõttu tekkis hagejale kahju. Hageja käesolevas asjas kahjunõuet esitanud ei ole. Taolise kahjunõude esitamise eelduseks hageja senini esitatud väidete põhjal on asjaolu, et tootjagarantiid ei olnud võimalik ka hiljem maksma panna, samuti asjaolu, et tootjagarantii ei hõlmanud kogu tekkinud kahju. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja kostja kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.