Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(6)

Tsiviilasi nr 2-10-18437

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

21.04.2010 esitas võlgnik osaühing T (edaspidi OÜ T) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 03.05.2010 määrusega on kohus OÜ T pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Eve S ’i. 24.05.2010 esitas Eve S ajutise halduri aruande. 25.05.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 14.06.2010 on Maksu- ja Tolliamet tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

OÜ T on kantud äriregistrisse registrikoodiga xxx ja osakapitaliga 40 000 krooni. Alates 20.04.2004 on võlgniku osakapital 390 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikmeks on ET, kes on ka ainuosanik. OÜ T põhitegevusalaks on transporditeenuse pakkumine, kaeve- ja pinnasetööde osutamine ning masinate ja seadmete rent. Võlgniku bilansist seisuga 31.12.2009 nähtub, et omakapital on negatiivne – 1 547 361 krooni. Aruandeaasta puhaskahjum on – 3 797 673 krooni. Ajutise halduri aruande esitamise ajal on OÜ’l T töölepingud lõpetamata 4 töötajaga, võlgnevus töötajate ees on 6 000 krooni. 2007. aastal sõlmis OÜ T liisinglepingud Nordea Finance AS-iga uute ekskavaator-laadurite ostmiseks. Võlgniku masinapark enne liisinglepingute sõlmimist koosnes kuuest masinast, millede vanus jäi vahemikku 16-27 aastat. Vananenud masinate töös hoidmine oli kulukas ning sageli esines töökatkestusi. Liisinglepingud uute masinate soetamiseks vormistati

2(6)

Tsiviilasi nr 2-10-18437 lühikese perioodi peale eesmärgiga masinad võimalikult kiiresti välja osta, mistõttu ulatus liisingmaksete suurus 100 000 kroonini kuus. 2008. aastal alanud majanduslangus tingis vajaduse muuta liisinglepingu tingimusi. Kuivõrd OÜ-l T olid juba tekkinud maksehäired liisingfirmade ees, osutus lepingutingimuste muutmine võimatuks. Aprillis 2010 lõpetas Nordea Finance AS võlgnikuga liisinglepingud. Võlgniku varad Põhivarana on raamatupidamises arvel hüdrovasar väärtusega 43 752 krooni, käivitusaku väärtusega 2 160 krooni, varuosa väärtusega 5 000 krooni. Kokku on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega 50 912.54 krooni. Ajutine pankrotihaldur, konsulteerinud eelnevalt pankrotivara müügiga tegeleva OÜ-ga L , on seisukohal, et nimetatud vara väärtus ei ületa 11 600 krooni. Tegemist on raskesti realiseeritava varaga. Võlgnikul on kassas sularaha 15 000 krooni. OÜ T raamatupidamises kajastub väidetav nõue võlgniku endise juhatuse liikme JT’i vastu seoses EMT esindusest ostetud seadmetega, mille ostmiseks puudus volitus seoses juhatuse liikme vahetumisega. Nõue summas 31 762 on hiljem ümber vormistatud laenulepingust tulenevaks nõudeks. Dokumente, mis tõendaksid nõude olemasolu, ajutisele haldurile ei ole esitatud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et nõuet ei ole võimalik sisse nõuda alusdokumentide puudumise tõttu. Võlgnikul on nõudeid ostjate vastu kokku summas 79 410 krooni. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud nõuded lootusetuteks, kuivõrd võlgade sissenõudmine inkassomenetluses ei ole seni andnud tulemusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ’l T vara 26 600 krooni väärtuses. Võlgniku kohustused Võlausaldajateks 03.05.2010 seisuga on:

3(6)

Tsiviilasi nr 2-10-18437 2009. a alguses võõrandas võlgnik mitmed põhivarana arvel olnud seadmed ja sõidukid ning kandis maha kasutuskõlbmatuks muutunud seadmeid, väidetavalt selleks, et vähendada võlgnevusi liisinguandja ja teiste võlausaldajate ees. Võlgniku kassaraamatust nähtub, et 31.03.2010 on teostatud väljamakse summas 308 000 krooni võlgniku juhatuse liikmele ET’ile. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile selgitanud, et on pankrotiavaldusele eelnenud perioodil teostanud makseid, tasunud arveid ja täitnud kohustusi isiklikest vahenditest ning et 308 000 krooni on võla tagasimakse. Alusdokumendid on halduri väitel talle esitatud. 2009. a juulis koostatud Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega nr 12.2-3/748-17 kohustati võlgnikku tasuma 642 190 krooni. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2009 oli – 1 547 361 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti maksuotsus juulis 2009 oli selge märk makseraskuste ilmnemisest. Ajutise halduri arvates pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt 2010. aasta mais on toimunud seaduses määratud ajast märgatavalt hiljem. Võlgniku suurimateks võlausaldajateks on Maksu-ja Tolliamet ja Ehituse õigusbüroo OÜ, kelle nõuded kokku moodustavad 2 256 921.56 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ T on püsivalt maksejõuetu ning tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku juhatuse liikmega osaliselt selles, et äriühingu kahjumi ja võlgnevuste kujunemise juures on ka objektiivsest majanduslangusest tingitud põhjused. Samas rõhutab ajutine pankrotihaldur, et oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel oli ka võlgniku juhatuse halval majanduslikul käitumisel: Maksu- ja Tolliameti maksuotsust 642 190 krooni tasumiseks oleks juhatuse liige hoolsal käitumisel pidanud ennetama, kuna pidi olema teadlik täiendavate maksusummade tasumise kohustusest. Ka on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve kassast 308 000 krooni väljamakse teostamisega juhatuse liikmele vahetult enne pankrotiavalduse esitamist. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OÜ T juhatus ei ole esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt, pankrotiavaldus tulnuks esitada hiljemalt 2009. aasta sügisel, võlgnik esitas avalduse 20.04.2010. Ajutine pankrotihaldur leiab, et tagasivõidetav on 31.03.2010 teostatud väljamakse 308 000 krooni OÜ T kassast juhatuse liikmele ET’ile. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et juhul, kui mõni võlausaldaja nõustub tasuma nõuete esitamise kulude katteks nõutava summa kohtu deposiidikontole, tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 24 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 7 920 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: päringute koostamine 0,5 tundi, tutvumine võlgniku varaga 0,5 tundi, suhtlemine võlausaldajatega – 1,0 tundi, võlgniku poolt esitatud raamatupidamis- jt dokumentidega tutvumine, lisamaterjalide nõudmine – 2,5 tundi, kohtumine võlgniku

4(6)

Tsiviilasi nr 2-10-18437 esindajatega 2,5 tundi, dokumentide analüüs, aruande koostamine ja kohtuistungil osalemine 9 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 24 000 krooni (16 tundi x 1 500 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Eve S välja mõista 1 200 krooni, s.h büroo-, side, posti- ja paljunduse kulud, taotletav summa sisaldab käibemaksu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et OÜ T majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ’l T vara 26 600 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 2 310 312.99 krooni. Eve S ’i arvates juhul, kui mõni võlausaldaja nõustub tasuma nõuete esitamise kulude katteks nõutava summa kohtu deposiidikontole, tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja on nõustunud ajutise halduri aruandega. 25.05.2010 kohtuistungil määras kohus OÜ T pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Eve S on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ T pankrotihalduriks. Eve S tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-10-18437

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.