Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-49800
Tsiviilasi
OÜ E. hagi O. S. vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
380 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ E. (reg koodXXXXXXXX), esindaja Oksana Smirnova Kostja O. S. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Valli Murde
Kohtuistungi toimumise aeg
16.06.2010
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 15.02.2010.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta asjas kantud menetluskulud hageja OÜ E. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
Tsiviilasi nr: 2-08-49800 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 17.07.2008 nõude kostja vastu 380 000 krooni ja intressi 64 800 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 05.11.2007 hageja ja M. D. (ka M. D.) laenulepingu, mille alusel laenas hageja M. D. kokku 380 000 krooni: 170 000 krooni andis hageja üle sularahas laenulepingu sõlmimise päeval ja 210 000 krooni 12.11.2007. Laenulepingus leppisid laenulepingu pooled kokku intressis 3% laenusummalt. Laenusaaja kohustus laenu koos intressiga summas 448 400 krooni tagastama 05.05.2008. M. D. suri XX.XX.XXXX. 30.10.2007 tehtud testamendi kohaselt pärandas ta kogu oma vara oma abikaasale ehk kostjale. Vaidluse kohtuväline lahendamine pole tulemusi andnud. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja võttis pärandvarana vastu korteriomandi Tallinnas XXXXX X-XX ning T. olevad rahalised vahendid. Kostja kinnitab, et M. D. ei ole 05.11.2007 laenulepingu alusel hagejalt saanud sularaha summas 380 000 krooni, pärandaja arvelduskontol seda summat ei nähtu. Pärandaja sissetulekuks oli ainult pension 2 283 krooni. Hageja väited M. D. 380 000 krooni sularahas andmise kohta ei ole usaldusväärsed. M. D. oli alkohoolik. Ei ole usaldusväärne, et äriühing, mille põhikiri on kinnitatud 11.12.2006 ning esmakanne tehtud 09.03.2007, laenas juba 2007.a novembris 380 000 krooni pool-asotsiaalsele isikule. Kostja arvates puudusid hagejal sellised rahalised vahendid. Ei ole usutav, et laenuandja ei kontrolli laenusaaja maksevõimet. Pärandaja allkiri erineb 05.11.2007 laenulepingul ning 05.11.2007 ja 12.11.2007 kassa väljaminekuorderitel olevatest allkirjadest. Kostja on veendunud, et hageja pole laenanud M. D. 380 000 krooni ja kostjal ei ole kohustust seda summat hagejale maksta. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 15.02.2010 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas laenulepingu täitmise nõude võlgniku pärija vastu (VÕS § 396 lg 1). Kostja on laenusaaja pärijana pärandi vastu võtnud. Seega tuleb kostja kui laenusaaja pärija vastu nõude rahuldamise eeldusena esmalt tuvastada, et pärandajal oli täitmata kohustus hageja ees (laenusaaja surma ajal kehtinud PäS § 130 lg 1).
4.Hageja pole tõendanud M. D.ga laenulepingu sõlmimist ega talle sularahas 380 000 krooni andmist (TsÜS § 78 lg 1). Käekirjaekspertiisi akti kohaselt on ei ole M. D. tõenäoliselt allkirjastanud hageja ja M. D. vahel 05.11.2007 vormistatud venekeelset laenulepingut, samuti hageja 05.11.2007 ja 12.11.2007 kassa väljaminekuordereid. Ekspertiisiaktile lisatud, alates 01.05.2001 kehtiva hindamisskaala kohaselt eksperdi tõenäoline eitav hinnang tähendab, et vastavalt eksperdi poolt läbiviidud uuringutele selgus, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt; esinevad identifikatsioonilised tunnused ei võimalda kategoorilisemat arvamust anda, kuid on suur tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik.
5.Hageja registreeriti Äriregistris 09.03.2007, osakapitali suurusega 40 000 krooni. Kostja esitas kohtule Krediidiinfo andmebaasist 05.12.2008 saadud hageja 2007.a.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-49800 raamatupidamisaruande väljatrüki, millest ei nähtu M. D. (või kellelegi teisele) laenu andmist. Samade andmetega aruanne oli 25.06.2008 esitatud Äriregistrile ja 12.03.2009 kättesaadav Äriregistri andmebaasis, mistõttu kohus ei pea usaldusväärseks tõendiks hageja poolt 12.03.2009 esitatud 2007.a majandusaasta aruande koopiat, milles on kajastatud muude lühiajaliste nõuete real 380 000 krooni. Hageja esitatud tõendi ebausaldusväärsust suurendab asjaolu, et väidetav 2007.a majandusaasta aruanne on selles näidatud kuupäeva kohaselt allkirjastatud 23.05.2007, seega enne majandusaasta lõppemist 31.12.2007. Samuti oli Äriregistri andmetel 2007.a hageja kogukäive ainult 228 000 krooni. Eelnev kinnitab kostja väiteid, et hagejal ei olnud 2007.a novembris selliseid rahalisi vahendeid, et hageja oleks saanud M. D. laenata kõnesoleva summa. Väidetava väljamakse tõendamiseks ei ole piisavad hageja raamatupidamise programmist tehtud väljatrükid, sest programmi sisestatud andmeid on lihtne vastavalt vajadusele muuta.
6.Veenvad ei ole hageja väited, et M. D. soovil anti talle laenu 380 000 krooni sularahas, seejuures hagejat ei huvitanud, milleks M. D. laenu vajas, hageja oli teadlik, et laenusaaja on pensionär ning luges piisavaks laenutagatiseks testamendi. Testament ei tõenda vara olemasolu, seega ei saanud testament, millega pärandatakse kellelegi umbmäärane vara, olla tõsiseltvõetav laenutagatis. Seejuures tuleb arvestada, et laenuandmine ei olnud hageja tegevusala Äriregistri andmetel. On mõistlik eeldada, et kui sellisel äriühingul mingil põhjusel tekib vajadus eraisikule laenu anda, siis kontrollitakse laenusaaja maksevõimet hoolikalt ning nõutakse piisavat tagatist, mille arvelt oleks reaalselt võimalik vajadusel laenuvõlgnevus kustutada.
7.Juhul, kui testament olnuks hageja jaoks piisavaks tagatiseks ning M. D. tõepoolest esitanuks laenu saamiseks testamendi, on mõistlik eeldada, et laenu tagamiseks esitatakse kõige värskem testament. 30.10.2007, s.o enne 05.11.2007 laenulepingu väidetavat allkirjastamist, oli M. D. allkirjastanud notariaalse testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Puudub mõistlik põhjus, miks laenu tagatiseks anti kehtetuks muutunud testament. Kahtlusi, et M. D. nimel on laenudokumendid allkirjastanud keegi teine isik, süvendab veel see, et hageja valduses oli M. D. 23.03.2005 allkirjastatud notariaalne testament, millega M. D. pärandas oma vara S. L. ning määras asepärijaks I. L.. Kirjalikus vastuses M. D. alkoholilembuse kohta esitatud väite ümberlükkamiseks taotles hageja tunnistajana üle kuulata M. D. õe L. L.. Võttes arvesse, et hageja on pidanud oluliseks rõhutada M. D. abielu lahutamist, iseloomustab M. D.t kui korralikku inimest, kuid samas nimetab kostjat M. D. alkoholitarvitamise põhjustajana, on kostja ja M. D. sugulaste vahelised suhted tõenäoliselt halvad. Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtlusi, et laenulepingu kaudu võisid loodetud pärandist ilma jäänud sugulased proovida kostjalt M. D. pärandit kätte saada. Eeltooduga on tõendatud, et M. D. ei ole vaidlusalust laenulepingut ega sularaha väljamaksuordereid allkirjastanud. Seega ei ole M. D.l hageja ees tekkinud sellest laenulepingust mingeid kohustusi, mis oleksid pärijale üle läinud. Apellatsioonkaebus
8.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks, kui ringkonnakohus ise ei saa asja lahendada.
9.Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse kordusekspertiisi määramiseks esialgses ekspertiisis esinevate puuduste tõttu ega andnud täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks. Hageja leiab jätkuvalt, et ekspertiis on puudustega. Ekspertiisis võeti võrdluseks hageja poolt esitatud dokumendid, mida võrreldakse kostja poolt esitatud dokumentidega. Arvamuses tekivad kahtlused suure algustähe „Д“ kumeruste
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-49800 mitteühtivuses, kuna kostja poolt esitatud dokumentidel on need ilmselt ümarad, aga hageja poolt esitatud dokumentidel „Д“ tähtedel esineb murdekoht. Hageja palub pöörata tähelepanu sellele, et analoogne murdekoht esineb ka kostja poolt esitatud dokumentides (venemaa pass ja välismaalase pass). Ekspert väljendab kahtlust selles, et hilisemates hageja poolt esitatud dokumentides tähel «Р», D. allkirjas ei ole lõpetatud silmust. Samas testamendi dokumentides see silmus ilmselt esineb. Kuid nimetatu ei saa olla kahtluse aluseks, kuna kostja poolt esitatud dokumentides (tööraamat, venemaa pass ja välispass) see silmus samuti puudub. Seega täht «Р» vastab rohkem allkirjadele hageja poolt esitatud dokumentidel. Kõik kostja poolt esitatud allkirjad, mis võeti ehtsuse võrdlusel aluseks, ei ole absoluutselt omavahel sarnased. Mida kinnitab mittepüsiv kirjutuse stiil ja tõendab ainult selle õiguspärasust, et hilisemad allkirjad võivad oluliselt erineda eelnevate perioodide allkirjadest. Isegi eesnime ja perekonnanime kirjutus esitatud dokumentidel ei ole identne ja esinevad isegi õigekirjavead (parandus allkirjas ja eesnime ja perekonnanime kirjutuses).
10.Kostja poolt esitatud 2007.a raamatupidamisaruande kohaselt oli käibevara kokku 1 244 000 krooni. Hageja esindaja selgitas kohtule, et aruande koostamisel välja antud laen oli kajastatud ekslikult vales reas. Hageja kui juriidiline isik võib tegeleda erinevate tegevusaladega. Laenu andmine ei pea olema põhitegevus, laenu saab anda iga isik, nii juriidiline kui ka füüsiline. Kohtu viide hageja tegevusaladele on asjakohatu. Arusaamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt „Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtlusi, et laenulepingu kaudu võisid loodetud pärandist ilma jäänud sugulased proovida kostjalt M. D. pärandit kätte saada”. Hageja leiab, et paljud kohtu järeldused on väljamõeldud, ei puuduta vaidluseset ja ei ole dokumentaalselt tõendatud. Apellatsioonkaebuse vastus
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega.
13.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
14.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ekspertiisiakti on koostanud riiklikult tunnustatud käekirja eksperdid, kohtul puudub pädevus hinnata apellandi väiteid ekspertiisiakti järelduste ebaõigsusest. Kohus jättis rahuldamata apellandi taotlused kordusekspertiisi määramiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et vastuväidet kohtu tegevusele menetluse juhtimisel apellant ei esitanud. Ilma vastuväidet esitamata apellant kohtu tegevust menetluse juhtimisel apellatsiooniastmes vaidlustada ei saa, mistõttu kohus apellandi nimetatud väiteid ei analüüsi (TsMS § 333 lg-d 1-3).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-49800
15.Otsust ei muuda ebaõigeks kohtu märgitu, et laenuandmine registrikaardilt nähtuvate apellandi tegevuste hulka ei kuulu ja kohtu poolt ekslikult märgitud asjaolu, et äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist väljatrükitud 2007.a majandusaasta aruandest (tl 110-114) nähtuvalt oli hagejal käibevara 228 000 kr (tegelikult kajastab see arv müügitulu). Kohus on hinnanud tõendeid (ekspertiis, erinevate andmetega ja kuupäevadega 2007.a majandusaasta aruanded, mis kajastavad erinevalt M. D. antud laenu) ja neist tulenevaid asjaolusid kogumis, hinnates poolte väidete usutavust (laenu andmine summas 380 000 kr isikule, kes on pensionär, ilma tagatiseta ehk lugedes piisavaks laenutagatiseks kolmanda isiku kasuks tehtud testamendi) ja andmata hageja tegevusala märkimisele registrikaardil või laenu andmise suutlikkusele määravat tähendust. Õige on apellandi väide, et tuvastatud asjaolude pinnalt ei olnud kohtu poolt korrektne teha järeldust selle kohta, et laenulepingu kaudu võisid loodetud pärandist ilma jäänud sugulased proovida kostjalt M. D. pärandit kätte saada. Eeltoodu oli oletuslik väide. Samas ei rajanud kohus oma otsust sellele siseveendumuslikule järeldusele.
16.Kohus on esitatud tõendeid hinnanud kogumis ja otsuses märkinud, miks ta hageja seisukohtadega ei nõustu. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg 8 sätetele. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise maakohtule. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ülle Jänes
Ele Liiv
Margo Klaar
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.